NordenBladet —Riigikogu juhatuse valimistel sai täna taas Riigikogu esimeheks Jüri Ratas. Tema poolt hääletas 53 Riigikogu liiget. Ratase vastaskandidaat Helir-Valdor Seeder sai 36 saadiku toetuse.
Kokku osales esimehe valimistel 95 Riigikogu liiget. Kuus hääletussedelit olid kehtetud.
Jüri Ratase kandidatuuri seadis üles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid.
Helir-Valdor Seederi kandidatuuri seadis üles Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul.
Jüri Ratas tänas Riigikogu liikmeid toetuse eest.
Aseesimeeste valimistel esitas Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees Mart Võrklaev Riigikogu aseesimehe kandidaadiks Hanno Pevkuri ja Eesti Konservatiivse Erakonna fraktsiooni esimees Henn Põlluaas aseesimehe kandidaadiks Martin Helme.
Aseesimeeste salajasest hääletamisest võttis osa 88 Riigikogu liiget. Hanno Pevkuri poolt hääletas 52 Riigikogu liiget ja Martin Helme poolt hääletas 32 Riigikogu liiget. Neli hääletussedelit olid kehtetud. Vastavalt saadud häälte arvule valiti Riigikogu esimeseks aseesimeheks taas Hanno Pevkur ja teiseks aseesimeheks taas Martin Helme.
NordenBladet —Riigikogu majanduskomisjon vaatas oma tänasel videoistungil läbi ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekud ja otsustas saata tuuleparkide rajamist kiirendava eelnõu teisele lugemisele.
Majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali sõnul saavad tänu tehtavale seadusemuudatusele tuulepargid kiiremini valmis ja see aitab pikas plaanis leevendada energiakriisi ning toob soodsamad hinnad tarbijatele. „Uus regulatsioon tagab, et tuulepargid sünnivad tempokalt. Tulevikus välditakse olukorda, kus mistahes protsesside venimisel on see ala arendusteks kättesaamatu, broneeritud – ehkki soov arendusteks on olemas. Teiseks saab selgelt kirja ka, mis tasu tuleb tuuleparkide käitamisel riigile tasuda. Kohaliku kogukonna kasu energeetikast võtame kohe järgmisena komisjonis töösse, eelnõud ootame oma laudadele juba aprillis,“ selgitas Michal. Esimehe sõnul on sündiv seadus oluline ja vajalik, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada mõistliku hinnaga elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele.
Komisjoni aseesimehe Sven Sesteri sõnul loob meretuuleparkide rajamine ja vesiviljeluse arendamine hulga uusi töökohti. „Näiteks 1000 megavati suurune tuulepark loob hinnanguliselt 70–100 otsest pikaajalist töökohta, lisaks tuhandeid töökohti tuulepargi komponentide valmistamisel ja paigaldamisel. Samuti on vesiviljeluse arendamine ja edendamine olulise tähtsusega majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja tagab uusi, innovatiivseid töökohti,“ selgitas Sester.
Eelnõu näeb ette võimaldada riigil valmistada ette merre ehitamise hoonestuslubasid, et esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Eelkõige puudutab see meretuuleparkide ja vesiviljeluse arendamist. Samuti on eelnõu algatamise üks eesmärke koondada valdkonda puudutavad õigusaktid ja muuta nad arusaadavamaks. Praegu on hoonestusloaga seonduvad sätted erinevates seadustes ja ettevõtjate jaoks on see raskemini arusaadav.
Seletuskirja järgi ei ole Eestis hetkeseisuga välja antud veel ühtegi hoonestusluba meretuuleparkide arendamiseks, seega ei ole ka avameretuuleparke. Eeldatav tulu riigile on mereala kasutuse võtmisel hoonestustasudena 300 000 eurot ruutkilomeetri kohta.
Esimesed viis hoonestusloa menetluse alustamise taotlust on esitatud ca 12 aastat tagasi, ühtegi hoonestusluba välja antud ei ole. Uusi hoonestusloa taotlusi on esitatud ca 20 alale, kus hetkel on pooleli merealaplaneeringu menetlus ja need võetakse menetlusse pärast merealaplaneeringu kehtestamist. Nendest taotlustest on näiteks üks arendaja esitanud kuus erinevat hoonestusloa taotlust. Eelnõuga tehtav muudatus ehitusseadustiku regulatsioonis tagab selle, et nende kõigi kuue taotlusega kaetud ala puhul peab antud arendaja pärast hoonestusloa saamist alustama viie aasta pärast ehitustegevusega.
NordenBladet – USA Föderaalreserv otsustas kolmapäeval tõsta intressimäärasid veerandi protsendipunkti võrra ja andis märku veel kuuest sellisest tõusust, mis on plaanitud käesolevaks aastaks.
Intressitõusuga soovib keskpank peatada nelja kümnendi kiireimat inflatsiooni USA-s, kirjutab Bloomberg.
Keskpank tõstis baasitressimäära vahemikku 0,25-0,5 protsendini, mis on esimene intressimäära tõus alates 2018. aastast.
Föderaalreserv plaanib intressimäära tõsta järgemööda, aasta lõpuks võib see jõuda 1,9 protsendini.
Keskpanga ametnike hinnangul on inflatsioon varem prognoositust oluliselt kiirem. Keskpank hoidus pikalt intressimäärasid tõstmast, kuna oodati, et inflatsioon pandeemia vaibumise järel aeglustub.
NordenBladet — Helsingi elavate eestlaste arv on viimastel aastatel langenud. Kui 2016. aastal elas Helsingis ligi 13 000 eestlast, siis nüüd on neid paari tuhande võrra vähem. Osaliselt on eestlaste arvu vähenemise põhjus Eestisse tagasi kolimine. Eesti on väljunud majanduskriisist kiiremini kui Soome ning see on meelitanud eestlasi tagasi Eestisse. Eestis hakkab ostujõud lähenema Soome omale, räägib Helsingi linnavalitsuse analüütik Pasi Saukkonen.
Helsingi põhjaosas Lassilas elav eesti-soome pere on kaalunud samuti kolimist teisele poole Soome lahte, vahendab Helsingin Uutiset.
Olli ja Helin räägivad, et kaalusid mõned aastad tagasi Eestisse kolimist, aga nüüd pole see enam aktuaalne. Küll aga suudaksid nad mõlemad praegusel koroona-ajal teha kaugtööd Soomes, samal ajal Eestis elades.
Pere on aga jäänud Helsingisse. Neid hoiab Soomes töö ja pereelu kahe lapsega. 36-aastane Helin ja 38-aastane Olli kohtusid 2004. aastal Tartu Ülikoolis õppides. Nad läksid koos 2007. aastal Soome edasi õppima ja on elanud Helsingis kümmekond aastat. Pere on kakskeelne – kõik oskavad eesti ja soome keelt.
Helsingis elavatel eestlastel on oma kogukond ja tegeletakse kultuuriga. Tegutsevad eesti naiste koor ja Helsingi eestlaste akadeemiline klubi. Eestikeelset meediat jälgitakse interneti kaudu.
Helsingis on ka eesti poed ja sealt saab näiteks hapukoort, kooke, maksapasteeti ja muid eesti toite.
Kui võrrelda Soomet Eestiga, siis Soome on bürokraatlikum. Huumoritaju on samuti erinev, näiteks on eestlastel omad naljad. Soomes elades pole Helin puutunud kokku eelarvamustega, aga mõned eestlased on seda kogenud. Helin on ise uhke oma kodumaa üle ja räägib selle kohta kiidusõnu.
Üks Helsingi eestlaste infokanalitest on eestikeelne raadiojaam Finest FM. See on Soomes ainus eestikeelne raadiojaam, mis alustas tegevust 2013. aastal. Eestlaste hulgas on jaamal kindel kuulajaskond.
Raadiojaamal on nädalas ligi 70 000 kuulajat, räägib jaama 32-aastane peatoimetaja Enari Maiste. Kuulajate kohta oli kavas teha põhjalikum uuring, aga koroona on seda takistanud.
Raadiojaam edastab Eesti ja Soome uudiseid ning mängitakse 1980ndate ja 1990ndate aastate Eesti muusikahitte. Reklaamid on samuti eestikeelsed. Reklaamiandjad on Soome ja Eesti ettevõtted. Raadiojaam on Helsingis kuulatav sagedusel 98,5 MHz.
