NordenBladet – Riksbank tõstis intressimäärasid 50 baaspunkti 0,75 protsendini. Intressimäärasid võidakse see aasta tõsta veel, vahendab Financial Times.
Rootsi keskpank Riksbank lisandub mitmetele teistele, kes on viimastel kuudel kasvava inflatsiooni ohjamiseks tõstnud intressimäärasid.
Keskpank teatas, et ostab aasta teises pooles 37 miljardi rootsi krooni (3,4 miljardi euro) eest võlakirju.
Aprillis tõstis Rootsi keskpank baasintressimäära 25 baaspunkti.
Maikuus oli sellest hoolimata inflatsioon 7,2 protsenti, mis oli kõrgem tõus 31 aasta jooksul. Keskpanga inflatsiooni sihttase on kaks protsenti.
Inflatsioon Rootsis võib aasta lõpuni püsida üle seitsme protsendi.
Analüütikute hinnangul peaks laenamise kulud finantsturgudelt tõusma, kuna on ootus, et nii Euroopa keskpank kui ka USA Föderaalreserv tõstavad intressimäärasid juulis.
NordenBladet – Alates 1. juulist 2022 on võimalik majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral taotleda toimetulekutoetusega koos ka eluasemelaenu tagasimakse hüvitamist sarnaselt üüri kulude hüvitamisega.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on muudatuse eesmärk tagada vähekindlustatud perede parem toimetulek olukorras, kus majanduslikesse raskustesse sattumisel ähvardab ka oht oma kodu kaotamisel.
2021. aastal maksid kohalikud omavalitsused toimetulekutoetust 9806 leibkonnale. Toimetulekutoetust sai kokku 16 508 inimest, mis moodustab 1,2 protsenti Eesti elanikest.
Prognoosi järgi suureneb muudatusega toimetulekutoetusele kvalifitseeruvate leibkondade arv umbes 900 võrra. Neile lisanduvad need, kes on juba täna toimetulekutoetuse saajad ning kes võivad samuti vajada eluasemelaenu tagasimakse kuludega arvestamist.
Eluasemelaenu arvestamisel toimetulekutoetuse määramiseks lõi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) uue funktsionaalsuse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse STAR, mis on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate üks peamisi töövahendeid.
Käesoleva aasta esimesest juunist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 240 eurot kuus.
Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui: toetuse taotleja elab eluasemelaenuga ostetud ja rahavastikuregistris registreeritud elupinnal; eluaseme soetamiseks on laenu võtnud toimetulekutoetuse taotleja ise või tema perekonnaliige juhul, kui toetust taotleb perekond; eluaseme soetamiseks võetud laenu puhul on ära kasutatud maksepuhkuse võimalus või esitab toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige panga selgituse, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks; isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.
NordenBladet – Rahvusvahelistel aktsiaturgudel oli aastakümnete halvim poolaasta ja investorid eeldavad, et langus turgudel jätkub. Viimaste kuude jooksul on langenud nii aktsiate, võlakirjade kui ka krüptoraha väärtus. Turgude langust soodustasid kiirenev inflatsioon ja intressimäärade tõus.
USA indeks S&P 500 langes neljapäevaks 21 protsenti. See oli halvim esimene poolaasta pärast 1970. aastat. Investeerimisreitinguga võlakirjad kaotasid oma väärtusest 11 protsenti, see oli nende ajaloo halvim poolaasta, vahendas The Wall Street Journal.
Esimesel poolaastal tõusid aga toormehinnad. Nafta hind kerkis üle 100 dollari barreli kohta, gaasi hind purustab rekordeid. Toormehindade tõusu suurendab veelgi Venemaa sõjaline tegevus Ukrainas ja lääneriikide Moskva-vastased sanktsioonid. Venemaa on maailmas suuruselt kolmas naftatooja.
Investorid eeldavad, et börsid muutuvad volatiilsemaks.
Lääneriikide keskpangad tõstavad inflatsiooni ohjeldamise tõttu intressimäärasid. Need sammud aeglustavad aga majanduskasvu ja tekitavad turgudel veel rohkem segadust.
“Kõige suuremad riskid on praegu inflatsioon ja Föderaalreserv,” ütles finantsfirma Northern Trust Wealth Management Katie Nixon.
Nixoni sõnul hoiab tema firma raha USA aktsiates. “Samuti oleme investeerinud energiafirmadesse. See panus peaks end ära tasuma, kui hinnatõus jätkub,” ütles Nixon.
Juunis ütlesid majandusteadlased ajalehele The Wall Street Journal, et järgmise 12 kuu jooksul on USA-s majanduslanguse tõenäosus 44 protsenti. Jaanuaris hinnati veel selle tõenäosuseks 18 protsenti, vahendas The Wall Street Journal.
“Praegune keskkond on paljude majapidamiste jaoks juba majanduslanguse moodi. See on lihtsalt reaalsus,” ütles finantsfirma New York Life Investments ökonomist Lauren Goodwin.
NordenBladet — Viimastel aastatel on kuumad suved Eestis ja lähiriikides muutumas pigem normaalsuseks kui erandiks. Paljud naudivad troopilise kuumusega öid, kus terrassil saab istuda hommikuni ja plätud on mitu kuud kõige mugavamaks jalavarjuks. Kuumus ongi teatud maani nauditav, kuid kahjuks ei ole meie kliimas kasvanud inimesed selliste temperatuuridega kohastunud. Mereäärne kuumus on niiske nagu saunas, mis muudab selle eriti raskesti talutavaks.
Kuumalaine ajal püsivad ka veetemperatuurid erakordselt kõrged, mis takistavad öiste õhutemperatuuride langemist. Kõige suuremat terviseriski tekitavadki pigem soojad ööd, mis ei võimalda inimestel kuumusest puhata ja taastuda.
Oluline on hästi puhata
Kuigi eelistatud toasoojus on individuaalne, siis kõige paremini ja sügavamalt puhkame 16°C – 18°C temperatuuriga. Soojemas kliimas tekivad kergesti unehäired, mis toovad omakorda kaasa meeleolu languse, väsimustunde ning täiendava koormuse südamele.
Kui vähegi võimalik, tuleks ruume jahutada või magada värskes õhus. Selleks sobib hästi mugav aiamööbel Eestist, millele saab paigaldada putukate kaitseks sääsevõrgu. Hästi sobivad ka mugavad diivanid või mõnus kokkupandav lamamistool, mida paigutada näiteks verandale või suvekööki, kus tuul paremini läbi käib.
Sportida tuleks varahommikul
Kõige suuremat kahju oma südamele teevad tervisesportlased, kes ei adu, millist koormust tekitab meie organismile suures kuumuses jooksmine. Väga sageli mõeldakse, et päevitan ja spordin samal ajal, mis saaks veel toredam olla. Igasugune sportimine on vajalik ja soovitatav, kuid parem oleks eelistada varahommikuid ja hilisõhtuid, kui temperatuurid on veidi langenud.
Enda enesetunnet tuleks igal juhul pidevalt jälgida ning anda kehale vajalikku puhkust. Kõige rohkem kannatab palavuses vastupidavus ning vedelikku kiputakse tarbima pigem vähe. Müts ja riided soovitatakse teha kohe märjaks ja võtta seljakotiga piisavalt vett kaasa.
Laste ja lemmikloomade autosse jätmine on lubamatu
Isegi avatud akendega autos tõuseb temperatuur minutitega eluohtlikule tasemele. Ülimalt oluline on mitte jätta autosse väikelapsi ega lemmikloomi. Eriti ohtlikud on asfalteeritud linnatänavad ja parkimisplatsid, kus päike kütab maapinna väga kiiresti oluliselt kuumemaks kuni näiteks puude varjus asuval platsil.
Last ega lemmiklooma ei tohi mingil juhul autosse jätta ka varjus, sest temperatuur tõuseb ka seal juba tunni ajaga kriitiliselt kõrgeks. USA-s on kuumarabanduse saanud ka imik, kes jäeti autosse 18-kraadise välistemperatuuriga, seega igal juhul on nii magavate laste kui lemmikloomade autosse jätmine lubamatu.
Kuumalaine kriteeriumid Eestis
Kas tead, milliste kriteeriumite alusel hinnatakse Eestis kuumalaineid?
Esimese taseme kuumahoiatus antakse siis, kui oodata on kolme päeva vältel maksimaalset õhutemperatuuri rohkem kui 27°C või ööpäeva keskmine ei lange alla 20°C.
Eriti ohtlik ehk teise taseme kuumahoiatus antakse siis, kui kolme järjestikuse päeva maksimaalsed temperatuurid tõusevad üle 30°C või ööpäeva keskmine on 25°C või rohkem.
Kuumarabandusest annab märku kuiv nahk, tõusnud kehatemperatuur, nõrkus, väsimus ja peavalu. Sümptomite ilmnemisel tuleks jahedas ruumis pikali visata ja asetada otsa ette külm, märg rätik.
NordenBladet — Soomes lisatakse ahvirõuged jälgitavate nakkushaiguste hulka alates 1. juulist 2022. Valitsus otsustas selle 30. juuni 2022 istungil. Muudatuse tõttu peavad arstid ja laborid teatama kahtlustatavast või kinnitatud ahvirõugete juhtumist terviseametile (THL).
Ahvirõugeid leidub põhiliselt Kesk- ja Lääne-Aafrika troopiliste vihmametsade metsloomade hulgas. Ahvirõuged diagnoositi inimestel esmakordselt 1970. aastal. 2022. aasta mais on teatatud mitmetest ahvirõugete juhtudest, eriti Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Seni on Soomes teatatud viiest ahvirõugete juhtumist.
Ulatuslik epideemia pole tõenäoline
Laiaulatuslikku epideemiat ei peeta tõenäoliseks, kuna ahvirõuged levivad inimeste vahel halvasti. Nakkuse võib saada otsesel kokkupuutel nakatunud isiku nahalööbega ja pikaajalisel tihedal vahetul kokkupuutel piiskade kaudu. Enamik nakatumisi on seotud seksiga.
Haigus on olnud enamasti kergekujuline. Haiglaravi vajanud juhtumeid on vähe ja väljaspool Aafrikat pole selle epideemia tõttu surmajuhtumitest teatatud. Haigus võib põhjustada tõsist haigestumist peamiselt neil, kelle immuunsus on muu haiguse või ravi tõttu langenud. Aafrikas on haiguse rasketest vormidest teatatud lastel ja rasedatel.
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on andnud liikmesriikidele korralduse jälgida ahvirõugetesse nakatumiste arvu ja katkestada kõik nakkusahelad. Nakkushaiguste nõuandekomitee pidas 8. juuni 2022. aasta koosolekul ahvirõugete lisamist jälgitavate nakkushaiguste hulka põhjendatuks. terviseamet tegi 15. juunil 2022 ministeeriumile ettepaneku ahvirõugete lisamise jälgitavate nakkushaiguste hulka, et saada paremat teavet haigusjuhtude kohta.
