NordenBladet – Euro kurss on langenud 20 aasta madalaimaks ning liigub Ameerika Ühendriikide dollari suhtes kindlalt pariteetkursi poole. Eile keskpäeval sai rahvusvahelistel valuutaturgudel ühe euro eest vähem kui 1,02 dollarit, veel aasta alguses sai selle eest 11 USA senti rohkem.
Euro kursilanguse põhjused on ühest küljest Euroopa majanduse nõrkus, Ukraina sõda ning suured probleemid energiasektoris; teisalt aga dollari üleüldine tugevnemine kõikide suuremate valuutade suhtes.
Lisaks Euroopa majanduse nõrkusele on euro hapruse taga ka dollari tugevnemine. Dollariindeks, mis peegeldab Ühendriikide valuuta kursi liikumist kuuest valuutast koosneva valuutakorvi suhtes, on kerkinud samuti 20 aasta kõrgeima tasemeni. Aasta algusest on indeks kerkinud 12 protsenti.
NordenBladet — Soome riiklik varustuskindluskeskus palub valmistuda eriti kalliks elektriks eeloleval talvel. Kodumajapidamistel palutakse vaadata üle oma tarbimisharjumused.
Varustuskindluskeskuse info kohaselt on oodata eeloleval talvel eriti kallist elektrit, kütet ja kütuseid. Olukorda jälgitakse suurte murega, vahendab MTV.
Praegu valmistutakse Soomes kõige hullemateks stsenaariumiteks. Kuna olukord on ebakindel, siis on prognoose teha väga keeruline. Talve osas on rohkem infot septembris-oktoobris.
Praegu pole veel teada, kas talvel on oodata elektrikatkestusi. Seda on raske prognoosida, aga inimestel tasub vaadata üle oma tarbimisharjumused.
Elektri osas on oluline see, kas saadakse Olkiluoto-3 tuumajaam käiku lasta detsembris nagu planeeritud. Kui see pole võimalik, on olukord kriitiline.
Elektri hinda mõjutab olukord naabermaades. Soome elektri tootmist mõjutab ka maagaasi saadavus. Kütuste turul on olukord väga pingeline, seda isegi kivisöe osas.
Kodumajapidamistel tuleb valmis olla selleks, et langetatakse toas õhutemperatuuri. Samuti ei pruugi olla võimalik sauna soojendada nii tihti kui seni. Sellist energia kogust ei pruugi olla saadaval, millega viimased 10 aastat on harjutud.
1970ndatel ja 1970-1980ndate aastate vahetusel olid maailmas kaks suurt energiakriisi. Praegu pole aga maailma majandused nii sõltuvad fossiilsetest kütustest kui tookord.
Samas on olemas oht, et Soomes on eeloleval talvel 1970ndate aastate energiakriisi sarnane olukord. Samas ei taheta inimesi hirmutada, et nad peavad külmas elama. Kui elektri hind tõuseb, muutub selle suur kasutamine tööstuses kahjumlikuks. Sellises olukorras peaks tarbimine vähenema. Tööstusettevõtted peavad olema valmis piirama teatud ajal tarbimist.
Praegu pole veel teada maagaasi saadavus. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on maagaasil väga oluline roll energiamajanduses. Venemaa gaasi osas valitseb teadmatus, kui palju seda Euroopasse jõuab. Torugaasi tarne Venemaalt Soome lõppes maikuus.
Soomes on olukorda lahendatud mitmel moel. Näiteks torugaas asendatakse veeldatud maagaasi LNG-ga, mis jõuab Soome laevade ja ujuvterminali kaudu.
Kütmist mõjutab puiduhakke impordi lõpetamine Venemaalt Soome. Kevadel otsustas Soome valitsus varuda selle asemele turvast. Sellega seoses varutakse tavapärasest suuremas koguses turvast. Riigi turbavarud võetakse kasutusele viimases hädas.
Lõpuks on Soomel veel üks võimalus: võtta kasutusele riiklikud nafta, maagaasi ja kivisöe varud – neid on varutud viie kuu tarbimise jagu. Nende varudega on võimalik ka väga äärmuslikus olukorras üks talv üle elada.
NordenBladet — Soome terviseamet andis teada, et annab suve lõpus soovituse laiendada koroonavaktsiini neljanda doosi saajate ringi. Tegemist on esialgse hinnanguga ja üksikasjalik lõplik soovitus valmib hiljemalt augusti alguseks. Eelinfo põhjal on omavalitsustel aega vaktsineerimiseks valmistuda, vahendab MTV.
Terviseameti praeguse hinnangu kohaselt tehakse pärast kolmest vaktsiinidoosist koosnevat kuuri kordusvaktsineerimine järgmiselt:
Alates 15. augustist kõigile üle 65-aastastele. Alates 1. septembrist alates kõigile üle 60-aastastele. Alates 1. septembrist neile vanuses 12-59 aastat, kes kuuluvad koroonaviiruse raske haigestumise riskigruppi.
Soovitus põhineb värskendatud meditsiinilisel ja epidemioloogilisel hinnangul.
Sügisel koroonaepideemia suure tõenäosusega laieneb. Lisaks hakkab tasapisi vähenema vanemate vanusegruppide ja riskirühmadesse kuuluvate isikute kaitse raske koroonaviiruse haiguse eest. Praeguse info valguses on neljandate dooside andmine suve lõpust õigustatud, ütles terviseameti peaarst Hanna Nohynek.
Nohynek ütles, et praegu pole kõigi alla 60-aastaste tervete inimeste neljandate doosidega vaktsineerimine põhjendetud.
Noorematel inimestel esineb rasket koroonahaigust harva ja kolme doosiga tagatud kaitse raskete haiguste vastu on neil endiselt väga hea, märkis Nohynek.
Terviseameti poolt antav soovitus on kooskõlas Taani ja Norraga. Nendes riikides on koroonaepideemia kulgenud enam-vähem samamoodi kui Soomes.
Terviseameti andmetel on koroona vastu vaktsineerimine parim viis raske koroonahaiguse vältimiseks. Terviseamet soovitab endiselt kõigil üle 18-aastastel, kes on saanud vähem kui kolm vaktsiinidoosi, teha kõik vajalikud vaktsineerimised. Näiteks ainult 46 protsenti 18–49-aastastest on saanud kolmanda doosi.
Terviseamet jälgib pidevalt koroona vastu vaktsineerimise programmi tõhusust. Mõõdikutena kasutatakse muu hulgas raskete haigusjuhtude ja koroonasurmade arvu.
Lisaks hindab terviseamet, kas vaktsineerimisest saadav kasu elanikkonnale on nii suur, et vaktsineerimiseks vajalike ressursside kasutamine on õigustatud.
„Kui meditsiinilistel ja epidemioloogilistel põhjustel saab hinnata, et uuesti üle vaktsineerimisel võib mõne elanikkonna grupi jaoks olla tervisele märkimisväärne kasu, uuendame oma soovitusi vastavalt,” ütles Nohynek.
Praegu on koroonavaktsiini neljas doos soovitatav:
Üle 12-aastastele, kellel esineb immuunpuudulikkus
Üle 80-aastastele
Eakatele hooldekodude elanikele
Eakatele, kes on koduhooldusel või perehooldusel, samuti teistele eakatele, kelle tervis ja teovõime on langenud ning kes üksi ei saa kodus hakkama
70–79-aastastele, kes kuuluvad koronaviiruse raske haigestumise riskigruppi
NordenBladet — Viimase nädala jooksul on Soomes hakanud koroonapatsientide arv haiglates taas kasvama pärast mitu kuud väldanud langust, mistõttu kaalutakse inimestele neljandate vaktsiinidooside andmist ja näomaskide kasutuselevõttu.
Soome haiglates on koroonapatsientide arv kasvanud nädalaga 100 võrra ligi 500-ni. Terviseameti andmetel oli juuli algul haiglas 464 koroonapatsienti, mida on ligi 100 võrra enam kui kaks nädalat varem. Intensiivis oli 15 koroonapatsienti, vahendab MTV.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen ütles, et nakatumine kasvab ning igapäevaselt sureb koroonasse Soomes ligi 10 inimest. Enamus neist on üle 70-aastased, kes pole vaktsineeritud või kelle vaktsiinikaitse on hakanud kaduma.
Lehtonen ütles, et pidev vaktsineerimine on ainus võimalus ära hoida raskeid haigestumisi ja surmasid. Soomes on neljandate doosidega vaktsineeritus väiksem kui näiteks Rootsis, ütles Lehtonen.
Soomes antakse praegu neljandaid doose üle 70-aastastele, kelle teovõime on vähenenud. Üle 70-aastastest vaid väike osa on neljanda doosiga vaktsineeritud.
Lehtonen ütles, et koroona olukord on praegu eriti raske, kuna uued ja kergesti nakkavad variandid BA5 ja BA4 suudavad läbi murda vaktsiinide ja varasema haigestumisega saadud kaitsest.
Lehtonen ütles, et paljudes riikides antakse neljas doos viimasest poole aasta möödudes, kui vaktsiini mõju hakkab vähenema. Lehtoneni väitel tuleks Soomeski hakata laiendama neljandate dooside saajate ringi.
Lehtonen ütles, et talle teeb kõige rohkem muret see, et igapäevaselt sureb koroonasse jätkuvalt kümmekond inimest. Tema sõnul on teada, et neljas doos vähendab surma ohtu 80 protsenti võrreldes kolmanda doosiga.
Terviseameti andmetel suureneb Soomes ka koroonaga nakatumiste arv. Kõige suurem on nakatumine Kesk-Pohjanmaal, kus 54,5 protsenti testidest on positiivsed. HUS-i piirkonnas on positiivseid 38,2 protsenti.
HUS-i nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et nakatumine on praegu suurem kui varasemate epideemia tippude ajal 2020-2021. aastal. Selles osas erineb tänavune suvi kahest eelmisest. Alla 20-aastasi ei testita, mistõttu tegelik nakatumine on ametikest andmetest palju suurem. Vaatamata suurele nakatumisele on haiglapatsiente siiski suhteliselt vähe.
HUS-i diagnostikajuht Lehtonen ütles, et Soomes tuleks samuti kaaluda näomaskide uuesti kasutuselevõttu. Maski peaksid kandma need, kes kuuluvad koroona riskigruppi ja käivad avalikel üritustel. Koroona variant BA5 põhjustab palju rohkem kopsupõletikku kui varasemad variandid, ütles Lehtonen.
NordenBladet — Soome parimasse mereranda, Oulus asuvasse Nallikari randa tuli kakabakter tagasi ja rand suleti ujumiseks.
Soomes parimaks ujumisrannaks tunnistatud Nallikari rannas kehtestati ujumiskeeld juba eelmise nädala esmaspäeval. Keeld tühistati käesoleva nädala esmaspäeval, aga kolmapäeval, 6. juulil kehtestati keeld uuesti, kuna väljaheidetest pärit bakterite sisaldus on vees liiga suur, vahendab Iltalehti.
