Esmaspäev, detsember 29, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Riigi rahastusmudel maakoolide püsimajäämist ei toeta, vallad pooltühje koole ülalpidada ei jõua

NordenBladet – Selleks, et omavalitsused ei peaks õpetajate palgarahale peale maksma, peaks põhikoolis õppima vähemalt 90 õpilast. Selline mudel maakoolide kestmajäämist ei toeta ning vallad pooltühjaks jäänud koole üleval pidada ei jõua. Võib eeldada, et tänavu kevadel alanud koolivõrgu reformimine on alles eelsoojendus suuremateks ümberkorraldusteks, vahendab ERR.

Maakoolide olukorda Eesti haridusmaastikul iseloomustab hästi Orava kool – seal õpib üheksas klassis kokku 27 õpilast. Järgmine lähim valla kool asub 28 kilomeetri kaugusel Kääpal, kus õpib 150 õpilast.

Kui võrrelda mõlema kooli selleaastast eelarvet ja õpilasele kuluvat raha, siis Kääpal maksab õpilasele hariduse andmine aastas üle 7300 euro, aga Oraval rohkem kui 17 800 eurot.

Selline vahe on isegi Võru valla jaoks, kus mõlemad koolid asuvad ja mis muide oma finantsvõimekuselt on Eestis seitsmendal positsioonil, röögatu. Vald aga ei saa kooli lihtsalt niisama sulgeda, sest sellega poleks nõus Orava valla elanikud, kes ütlevad, et siis kaoks sealt elu lõplikult.

 

 

Eurostati rahvastikuprognoos: Aastaks 2100 võib Euroopa Liidu elanikkond kahaneda 6% võrra

NordenBladet – Eurostati värske rahvastikuprognoos näitab, et aastaks 2100 väheneb Euroopa Liidu rahvastik kuue protsendi võrra. Ehk siis 2100. aastaks on Euroopa Liidus 27,3 miljonit inimest vähem.

Eurostati rahvastikuprognoos näitas, et kui 2022. aastal moodustasid Euroopa Liidus tööealised, 20–64-aastased rahvastikust 59 protsenti, siis aastaks 2100 väheneb nende osa 50 protsendile. Eurostati andmed näitasid ka, et kui praegu on Euroopa Liidus üle 80-aastaseid inimesi kuus protsenti rahvastikust, siis 2100. aastaks peaks neid olema 15 protsenti.

Eurostati avaldatud andmetest ilmneb, et Eesti rahvaarvu väiksema kahanemise põhjuseks on eeldatud positiivne rändesaldo. Alates 2030. aastate teisest poolest on prognoosi tegijad arvestanud sellega, et sisseränne Eestisse ületab väljarännet 3500–4500 inimese võrra aastas. Sellises suurusjärgus positiivne rändesaldo kompenseerib praktiliselt täielikult negatiivse loomuliku iibe.

Allikas: Eurostat

Eesti: Inflatsioon langes märtsis 15,6 protsendile

NordenBladet – Tarbijahinnad kasvasid Eesti märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 15,6 protsenti, selgub statistikaameti andmetest. See tähendab siiski inflatsiooni mõningast vähenemist, kuna veebruaris oli aastainflatsioon 17,6 protsenti.

Veebruariga võrreldes kasvasid hinnad märtsis 0,7 protsenti, selgus reedel avaldatud kiirhinnangust.

Reedel peaks Euroopa Liidu ning euroala inflatsiooninäitajad avaldama ka Eurostat.

Avafoto: NordenBladet

 

UURING: Kliimamuutus põhjustab Eestis üha sagedamini tugevaid vihmasadusid

NordenBladet – Eesti teadlaste poolt tehtud uuringust nähtub, et kliimamuutuse mõjul on Eestis üha sagedamini intensiivseid vihmahoogusid, millega edaspidi linnaplaneerijad arvestama peaksid. Keskmiselt muutuvad paduvihmad Eestis iga aastakümnega nelja protsendi võrra tugevamaks.

Kui insener kavandab linna sademeveesüsteemi, lähtub ta arvutusvihmadest. Teisisõnu arvestab ta juba ette, kui tihti on mingis paigas oodata teatud tugevusega sadu. Juba praegu on insenerid aga märganud, et sademete äravoolu seniste näitajate järgi kavandades tekivad linnas sageli uputused.

Avafoto: Unsplash

 

 

Läti: Sajandi keskpaigaks võib Läti rahvastik langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni

NordenBladet – Aastal 2060 võib Läti elanikkond kahaneda Eestist väiksemaks. Läti populatsioon võib langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni. Aastaks 2100 väheneb kõigi kolme Balti riigi populatsioon, prognoosis Eurostat.

Läti demograafiline trend väheneb samas kiiremini allapoole ning juba 2045. aastaks võib lätlasi olla vaid 1,5 miljonit ja aastaks 2100 1,16 miljonit, teatas Läti LSM.

Leedu hoiab suurima rahvastikuga Balti riigi staatust ka sajandi teisel poolel. Aastaks 2100 langeb inimeste arv Leedus 2,8 miljoni pealt 1,7 miljonini, mis on väiksem kui praegune Läti populatsioon.

Läti elanikkonna kahanemine perioodil 2011 kuni 2021 oli Euroopa Liidu üks suurimaid. Tol perioodil vähenes inimeste arv kiiremini vaid Bulgaarias (-11 protsent) ja Horvaatias (-10 protsenti). Lätis kahanes populatsioon üheksa ja Leedus kaheksa protsenti tol perioodil.

Ukraina sõjapõgenikega koos on Euroopa Liidu elanikkond 2023. aasta jaanuaris 451 miljonit inimest. Euroopa Liidu populatsiooni tipp peaks saabuma 2026. aastal, mil majandusblokis elab 453 miljonit inimest. Aastaks 2100 elab prognoosi kohaselt Euroopa Liidus 420 miljonit inimest.

Avafoto: Unsplash