Laupäev, november 8, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2022 majandusaasta aruanne

NordenBladet — Lugupeetud aktsionärid
Kolmandat aastat järjest alustame möödunud aasta ülevaadet tõdemusega, et sellist aastat pole ettevõtte ajaloos varem olnud. Kui 2021. aastal oli põhjuseks pandeemia oma mõjudega, siis 2022. aasta tõi kaasa hoopis teist laadi õudused ja katsumused: Euroopas puhkes sõda, mida Tallink ei ole oma 33-aastase ajaloo jooksul nii lähedal tunda saanud.

Enne 24. veebruari 2022. aastal hakati pandeemiast põhjustatud piiranguid pärast kahte aastat lõpuks kaotama, piirid avanesid täielikult, reisijad pöördusid meie laevadele ja hotellidesse tagasi ning eesoleva aasta suhtes olid ootused kõrged – lootsime näha äritegevuse kiiret taastumist. Taastumist me tõepoolest nägimegi, kuid sõda ning selle tagajärjel kogu maailma vallanud geopoliitiline ja majanduslik ärevus hoidis seda siiski mõnevõrra tagasi, eriti esimesel poolaastal.

Kõike seda silmas pidades tuleb kontserni ja kõigi meie töötajate pingutusi lugeda märkimisväärseks. Asjaolu, et vaatamata kõigele suutsime ikkagi kogu aasta jooksul taastumist jätkata ning oma finantstulemustega aasta lõpuks tagasi kasumisse jõuda, räägib nii mõndagi Tallinki töötajate sihikindlusest, Tallinkiga reisivate klientide lojaalsusest ja nende inimeste usaldusest, kes on jätkanud Tallinkisse investeerimist. Selle eest suur tänu teile kõigile!

On selge, et maailma ajaloos jäädakse 2022. aastat meenutama ennekõike Ukraina sõja alguse tõttu. Peaaegu juba terve aasta on Tallink andnud oma panuse miljonite Ukraina sõjapõgenike toetamisse, pakkudes sõjapõgenikele oma laevadel tasuta transporti ja vedanud tasuta hädavajalikku humanitaarabi, kuid andes tuhandetele neist ka peavarju oma kahel laeval – Isabellel Tallinnas ja Victoria I-l Edinburghis. Alates Ukraina sõja algusest on üle 5000 Ukraina sõjapõgeniku leidnud ajutise eluaseme laeval Isabelle. Tallink pakub valitsustele sõjapõgenike ajutise majutuse korraldamisega abi nii kaua, kui vaja. Need lepingud on kahtlemata aidanud ja toetanud ka Tallink Gruppi ajal, mil reisijanumbrid alles taastuvad ja vajame oma laevadele, mis liine ei teeninda, alternatiivset rakendust.
Ent muidugi ei möödunud see aasta üksnes süngetes värvides ja ühegi päikesekiireta. Võrreldes 2021. aastaga reisijanumbrid peaaegu kahekordistusid, jõudes 2022. aasta lõpuks 5,5 miljonini, pardal tehtud kulutused reisija kohta eelmiste aastatega võrreldes kasvasid, tunti suurt huvi meie rendilaevade vastu, mis viis uute prahilepingute sõlmimiseni ja olemasolevate pikendamiseni ning kirsiks tordil oli muidugi meie laevastiku uusima liikme ja Läänemere moodsaima laeva MyStar saabumine detsembris. Kõik see on loonud tugeva aluse 2023. aastaks.

Eesoleval aastal keskendume jätkuvalt oma põhiliinide taastamisele Eesti, Soome ja Rootsi vahel ning nende optimaalse kasvu tagamisele tulevikus. Pöörame suurt tähelepanu regulaarliinide reisijanumbritele ja laevade täitumusele ega karda teha oma tegevuses muudatusi, kui selleks on selge vajadus. Samuti jälgime ka edaspidi lühi- ja pikaajalise prahtimise vajadust ning kui ajastus ja võimalused on meie jaoks sobivad, jätkame ka nende edukate prahtimisprojektidega, mis on aidanud meil pandeemia-aastatel ja ka hiljem vee peal püsida.

Kindlasti suuname pilgu ka kaugemasse tulevikku pärast 2023. aastat, mis toob kahtlemata uusi võimalusi ja väljakutseid. Tulevikustrateegiates keskendume rohkem kui kunagi varem kestlikkusele. Kuna uued keskkonnaalased eeskirjad ja direktiivid, nagu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv ja heitkogustega kauplemise süsteemi muudatused, jõustuvad peagi, hindame juba praegu ümber nii mõju, mida meie avaldame ümbritsevale maailmale, kui ka mõju, mida maailm avaldab meie äritegevusele, ning astume samme kontserni tegevuse negatiivse mõju vähendamiseks. Seisame mitmeski mõttes uue homse lävel ja pikemas plaanis on meie jaoks väga tähtis tagada, et oleme selleks valmis.
Head investorid, kliendid ja töötajad – tänan teid veel kord usalduse, lojaalsuse ja pühendumuse eest, mida olete näidanud üles Tallink Grupi suhtes ja kõige selle suhtes, mida me teeme ja mille eest seisame. Luban juhatuse ja kogu kontserni nimel, et ka 2023. aastal ja hiljemgi pingutame tublisti, et teie usaldus, lojaalsus ja pühendumus saaksid tulevikus mitmekordselt tasutud.

Heade soovidega
Paavo Nõgene
Juhatuse esimees

AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2022 majandusaasta aruanne
AS Tallink Grupp koos tütarettevõtetega (kontsern) vedas 2022. aastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku 5,5 miljonit reisijat ehk 84,4% rohkem kui 2021. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2021. aastaga võrreldes 11,0%.

Kontserni auditeeritud konsolideeritud müügitulu oli 771,4 miljonit eurot (2021: 476,9 miljonit eurot), kasvades 61,7%. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.

Auditeeritud EBITDA oli 135,8 miljonit eurot (2021: 58,3 miljonit eurot) ja auditeeritud puhaskasum 13,9 miljonit eurot (2021: puhaskahjum 56,6 miljonit eurot).

2022. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi järgmised tegurid:

Majandusaasta algul mõjutas kontserni tegevust ja tegevustulemusi kõigil koduturgudel endiselt COVID-19. Nõudlus reisimise järele suurenes pärast reisipiirangute kaotamist Soomes ja Rootsis veebruaris ja Eestis märtsi keskel.

Nõudlust mõjutasid negatiivselt Aasia riikides COVID-19 tõttu kehtestatud ranged väljasõidupiirangud ja Venemaa poolt 24. veebruaril 2022 alustatud sõda Ukrainas.
Kontsern opereeris 15 laeva, sh 3 kiirlaeva, 2 kaubalaeva ja 4 kruiisilaeva, samuti 6 välja prahitud laeva (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel). 2022. aasta aprillis müüs kontsern kaubalaeva Sea Wind ja tõi detsembri keskel Tallinna-Helsingi liinile uue kiirlaeva MyStar.

Kontsern opereeris Tallinnas 3 hotelli. Alates 2020. aasta oktoobrist suletud olnud hotell Riias avatakse uuesti 2023. aasta aprillis.

Laevade plaanilised remonditöödeks kulus kokku 138 päeva.

Kogu aasta vältel mõjutasid kontserni kulutaset kõrged kütusehinnad maailmaturul.
Kontsern keskendub jätkuvalt kulude kokkuhoiule varem rakendatud meetmete abil ja tegevuse kasumlikkuse taastamisele oma põhiliinidel.

Kontsern jälgib pidevalt oma põhiliinide arengut, sh teenuse pakkumise suutlikkust ning otsib jätkuvalt prahtimisvõimalusi laevadele, mis ei ole põhiliinidel kasutuses.

Põhinäitajad

2022
2021
2020

Müügitulu (miljonites eurodes)
771,4
476,9
442,9

Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes)
113,5
21,7
-43,5

EBITDA¹ (miljonites eurodes)
135,8
58,3
8

EBIT¹ (miljonites eurodes)
37,7
-37
-92,6

Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes)
13,9
-56,6
-108,3

Amortisatsioon (miljonites eurodes)
98,1
95,3
100,7

Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes)
203,3
20,2
100,1

Aktsiate kaalutud keskmine arv
743 569 064
694 444 381
669 882 040

Kasum/-kahjum aktsia kohta¹ (eurodes)
0,02
-0,08
-0,16

Reisijate arv¹
5 462 085
2 961 975
3 732 102

Kaubaveoühikute arv¹
409 769
369 170
359 811

Keskmine töötajate arv¹
5 023
4 360
6 104

Seisuga 31. detsember
2022
2021
2020

Varad kokku (miljonites eurodes)
1 691,60
1 585,90
1 516,20

Kohustused kokku (miljonites eurodes)
984,7
893,4
801,9

Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes)
853,5
779,9
705,1

Netovõlg¹ (miljonites eurodes)
738,6
652,4
677,3

Netovõla ja EBITDA suhe¹
5,4
11,2
84,2

Omakapital kokku (miljonites eurodes)
706,9
692,5
714,3

Omakapitali määr¹ (%)
41,80%
43,70%
47,10%

Lihtaktsiate arv
743 569 064
743 569 064
669 882 040

Omakapital aktsia kohta¹ (eurodes)
0,95
0,93
1,07

Suhtarvud¹
2022
2021
2020

Brutomarginaal (%)
14,70%
4,50%
-9,80%

EBITDA marginaal (%)
17,60%
12,20%
1,80%

EBIT marginaal (%)
4,90%
-7,80%
-20,90%

Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%)
1,80%
-11,90%
-24,50%

ROA (%)
2,40%
-2,40%
-6,10%

ROE (%)
2,10%
-8,20%
-14,10%

ROCE (%)
3,10%
-2,80%
-7,20%

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja
0,7
0,6
0,4

¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“.2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
Müük ja segmendid2022. aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 294,5 miljoni euro võrra 771,4 miljoni euroni. 2021. aasta kogu müügitulu oli 476,9 miljonit eurot.
Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) suurenes 2021. aastaga võrreldes 236,4 miljoni euro võrra 629,0 miljoni euroni.

2022. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinil kokku 3,1 miljonit reisijat ehk 2021. aastaga võrreldes 76,9% rohkem. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 19,0%. Eesti-Soome liini müügitulu suurenes 93,3 miljoni euro võrra 277,8 miljoni euroni. Segmendi tulemus kasvas 39,7 miljoni euro võrra 51,7 miljoni euroni. Selles segmendis kajastub kahe kiirlaeva, ühe kruiisilaeva ja ühe kaubalaeva tegevus. 2022. aasta detsembri keskel lisandus Eesti-Soome liinile kiirlaev MyStar. Kruiisilaev Silja Europa lõpetas prahilepingu tõttu 2022. aasta augustis Tallinna-Helsingi liini teenindamise. Kaubalaev Sea Wind müüdi 2022. aasta aprilli lõpus. 2022. aasta neljandas kvartalis teenindasid liini kaks kiirlaeva.

Soome-Rootsi liinidel reisijate arv 2022. aastal peaaegu kahekordistus, ulatudes 1,9 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 9,9%. Liinide müügitulu suurenes 115,6 miljoni euro võrra, ulatudes 274,3 miljoni euroni, ja segmendi tulemus paranes 14,6 miljoni euro võrra, nii et kahjum oli 1,0 miljonit eurot. Segmendis kajastub Turu-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva ja Helsingi-Stockholmi liini kahe kruiisilaeva tegevus. Alates 2022. aasta neljandast kvartalist teenindas Turu-Kapellskäri liini ainult üks kruiisilaev, kuna kruiisilaev Galaxy lõpetas liinil opereerimise prahilepingu tõttu 2022. aasta septembris.

Eesti-Rootsi liinidel reisijate arv 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistus, ulatudes 0,5 miljonini. Veetud kaubaveoühikute arv jäi samale tasemele kui aasta varem. Eesti-Rootsi liinide müügitulu suurenes 27,8 miljoni euro võrra, ulatudes 76,8 miljoni euroni, ja segmendi puhaskahjum suurenes 4,0 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide segmendis kajastub kahe kaubalaeva ja ühe kruiisilaeva tegevus ning kulud, mis olid seotud peatatud tegevusega kruiisilaevaga Victoria I kuni selle prahtimiseni.

Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 61,9 miljoni euro võrra, ulatudes 147,4 miljoni euroni. Kasvu taga oli peamiselt laevade prahtimine, majutuse müük, Burger Kingi restoranide avamine ja vähemal määral mitmesugused jaemüügitegevused. Peale selle sisaldab muu segment ka tulusid ja kulusid, mida varem kajastas Läti-Rootsi liinide geograafiline segment, kuna Läti-Rootsi liini 2022. aastal ei teenindatud ja need summad ei ületa olulisuse künnist.

378,2 miljonit eurot (2021: 233,4 miljonit eurot) ehk peaaegu pool kogutulust teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 191,9 miljonit eurot (2021: 99,1 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 103,2 miljonit eurot (2021: 94,8 miljonit eurot).

KasumVõrreldes 2021. aastaga kontserni brutokasum 2022. aastal enam kui neljakordistus, ulatudes 113,5 miljoni euroni. EBITDA suurenes 77,5 miljoni euro võrra, ulatudes 135,8 miljoni euroni.

Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:

nõudlus reisiteenuste järele kasvas pärast seda, kui põhiturgudel kaotati kevadel COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud
jätkuvalt tugev fookus kulude kontrolli all hoidmisel varem rakendatud meetmete abil
6 laeva prahtimine (2 pikaajalise ja 4 lühiajalise prahilepingu alusel)
kütusehindade tõus maailmaturul, mistõttu kütusekulud kasvasid 2021. aastaga võrreldes 71,9 miljoni euro võrra

Kontserni 2022. aasta auditeeritud puhaskasum oli 13,9 miljonit eurot, st 0,019 eurot aktsia kohta; 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot, st 0,081 eurot aktsia kohta.
Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud, mis on suurim tegevuskulude kirje, ulatusid 160,6 miljoni euroni (2021: 110,5 miljonit eurot).

2022. aasta kütusekulud olid 144,1 miljonit eurot (2021: 72,2 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutas maailmaturu hindade tõus. Seetõttu suurenesid aasta kütusekulud 99,5% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.

Kontserni personalikulud kokku olid 162,9 miljonit eurot (2021: 124,0 miljonit eurot). Haldustöötajate ning müügi- ja turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 19,6 miljonit eurot (2021: vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot). Teenindus- ja tehniliste töötajatega seotud personalikulud ulatusid 120,0 miljoni euroni (2021: 86,1 miljonit eurot). 2022. aasta keskmine töötajate arv oli 5 023 (2021: 4 360).

Perioodi turundus- ja halduskulud olid 74,3 miljonit eurot (2021: 62,1 miljonit eurot). Ilma personalikuludeta ulatusid perioodi halduskulud 14,1 miljoni euroni (2021: 13,5 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud olid 17,3 miljonit eurot (2021: 10,5 miljonit eurot).
Amortisatsioonikulu suurenes aasta varasemaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 98,1 miljoni euroni. Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.

Intressikandvate kohustuste suurenemise tõttu kasvasid netofinantskulud 2021. aastaga võrreldes 2,8 miljoni euro võrra 24,7 miljoni euroni.

Likviidsus ja rahavood
Kontserni 2022. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 144,3 miljonit eurot (2021: 59,4 miljonit eurot).

Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 200,3 miljonit eurot (2021: 19,4 miljonit eurot).

2022. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 110,1 miljonit eurot (2021: 14,7 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 23,5 miljonit eurot (2021: 19,3 miljonit eurot). 2022. aasta teises kvartalis hakati taas maksma olemasolevate laenulepingute ajutiselt peatatud põhiosamakseid.

Seisuga 31. detsember 2022 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 114,9 miljonit eurot (31. detsember 2021: 127,6 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 135,0 miljonit eurot (2021: 134,8 miljonit eurot). Likviidsuspuhver kokku (raha, raha ekvivalendid ja kasutamata laenuvõimalused) ulatus 249,9 miljoni euroni seisuga 31. detsember 2022 (31. detsember 2021: 262,4 miljonit eurot).

2022. aasta detsembris võttis kontsern 196,3 miljoni euro suuruse laenu pangalt KfW IPEX-Bank GmbH Ltd, et rahastada 252 miljonit eurot maksnud kiirlaeva MyStar ostu. Pikaajaline laen võeti kiirlaeva üleandmisel; fikseeritud intressimääraga laenu tähtaeg on 12 aastat. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid.

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes
2022
2021

Müügitulu
771 387
476 937

Müüdud kaupade ja teenuste kulud
-657 917
-455 282

Brutokasum/-kahjum
113 470
21 655

Müügi- ja turunduskulud
-38 796
-29 262

Üldhalduskulud
-47 555
-45 633

Nõuete allahindlus
-153
-99

Muud äritulud
10 871
16 336

Muud ärikulud
-164
-28

Kasum/kahjum äritegevusest
37 673
-37 031

Finantstulud
215
34

Finantskulud
-24 871
-21 921

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum
-90
-80

Kasum/kahjum enne tulumaksu
12 927
-58 998

Tulumaks
1 008
2 422

Puhaskasum/-kahjum
13 935
-56 576

Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum/-kahjum
13 935
-56 576

Muu koondkasum

Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse

Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed
480
123

Muu koondkasum/-kahjum
480
123

Koondkasum/-kahjum kokku
14 415
-56 453

Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkasum/-kahjum kokku
14 415
-56 453

Tava- ja lahustatud aktsiakahjum (eurodes aktsia kohta)
0,019
-0,081

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes
2022
2021

VARAD

Raha ja raha ekvivalendid
114 935
127 556

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
31 380
29 298

Ettemaksed
9 379
11 924

Tulumaksu ettemakse
37
0

Varud
39 965
34 631

Käibevara
195 696
203 409

Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud
75
165

Muud finantsvarad ja ettemaksed
3 622
555

Edasilükkunud tulumaksu vara
21 840
21 840

Kinnisvarainvesteeringud
300
300

Materiaalne põhivara
1 438 286
1 323 353

Immateriaalne vara
31 823
36 293

Põhivara
1 495 946
1 382 506

VARAD KOKKU
1 691 642
1 585 915

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL

Intressikandvad võlakohustused
165 049
244 436

Võlad tarnijatele ja muud võlad
86 934
91 687

Võlad omanikele
6
6

Tulumaksukohustus
35
47

Ettemakstud tulud
44 222
21 734

Lühiajalised kohustused
296 246
357 910

Intressikandvad võlakohustused
688 465
535 489

Pikaajalised kohustused
688 465
535 489

Kohustused kokku
984 711
893 399

Aktsiakapital
349 477
349 477

Ülekurss
663
663

Reservid
66 363
67 930

Jaotamata kasum
290 428
274 446

Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
706 931
692 516

Omakapital kokku
706 931
692 516

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU
1 691 642
1 585 915

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes
2022
2021

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST

Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum
13 935
-56 576

Korrigeerimised:

Amortisatsioon
98 136
95 313

Puhaskasum/-kahjum materiaalse põhivara müügist
-34
-494

Neto intressikulu
24 622
21 843

Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum
90
80

Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest
341
118

Kahjum investeeringutest
0
75

Tulumaks
-1 008
-852

Korrigeerimised
122 147
116 083

Muutused:

Äritegevusega seotud nõuetes
-2 036
-3 918

Äritegevusega seotud ettemaksetes
-1 602
-3 007

Varudes
-5 334
-6 513

Äritegevusega seotud kohustustes
17 415
13 447

Muutused varades ja kohustustes
8 443
9

Äritegevusest teenitud raha
144 525
59 516

Makstud tulumaks
-227
-137

RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU
144 298
59 379

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST

Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine
-203 322
-20 192

Laekumised materiaalse põhivara müügist
2 768
816

Laekunud intressid
215
3

RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
-200 339
-19 373

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST

Saadud laenud
196 290
90 000

Laenude tagasimaksed
-110 055
-14 667

Arvelduskrediidi muutus
-165
-15 556

Rendimaksete tasumine
-17 157
-14 903

Makstud intressid
-23 516
-19 296

Laenudega seotud tehingukulude tasumine
-1 977
-495

Aktsiate emissioon
0
34 633

RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU
43 420
59 716

RAHAVOOD KOKKU
-12 621
99 722

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
127 556
27 834

Raha ja raha ekvivalentide muutus
-12 621
99 722

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
114 935
127 556

Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail Anneli.simm@tallink.ee

Eesti: Kaitseväe Akadeemia tähistas eestikeelse ohvitseride hariduse 104. aastapäeva

NordenBladet — Möödunud nädalavahetusel, 1. aprillil tähistas Kaitseväe Akadeemia Tartus Kammivabrikus eestikeelse ohvitseride hariduse 104. aastapäeva traditsioonilise kadetiballiga.

„Ohvitseri haridus on oluline ennekõike sellepärast, et me õpetame haritlasi ja juhte,“ ütles Kaitseväe Akadeemia ülem brigaadikindral Vahur Karus. „See on kõige ohtlikum kombinatsioon, mis saab olla ühe vaenlase vastu. Need on inimesed, kes tunnevad kultuuri, on sportlikud ning teavad, kuidas kiiresti koondada erinevaid inimesi ning panna nad toimetama ühtse eesmärgi nimel.“

Lisaks akadeemia ülemale, pidas kadetiballil kõne ka kadettveebel Tiit Schilf. “104 aastat on pikk aeg ning selle aja jooksul on palju muutunud,“ ütles kadettveebel Tiit Schilf ballil peetud kõnes. „Tänast aastapäeva tähistades võime olla uhked selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud. Meie väljaõpe on laiahaardelisem, meie varustus on arenenud ning me oleme järjest efektiivsemad. Lisaks on kõige tähtsam see, et Kaitseväe Akadeemia lõpetajad on alati valmis teenima ning kaitsma Eesti riiki.”

Külalistele pakkusid muusikalist meeleolu Eesti sõjaväeorkestri jazzkoosseis ning üllatusesinejatena Kaitseväe Akadeemia kadetid kadett Rene Mõttus ja kadett Eero Reila. Pidulikule õhtule pani punkti rokkbänd Terminaator.

Kaitseväe Akadeemia traditsiooniline kadetiball on kõige pidulikum sündmus õppeaasta vältel, millest võtavad osa nii kadetid, õppejõud, kaitseväe kõrgem juhtkond kui ka külalised naaberriikide sõjakoolidest. Kadetiballiks valmistumisel läbivad kadetid lisaks akadeemilistele õpingutele ka etiketikoolituse ning tantsukursuse.

3. aprillil möödub 104. aastat Eesti Vabariigi sõjakooli loomisest, mille puhul tähistab Kaitseväe Akadeemia iga-aastaselt eestikeelse ohvitseride hariduse aastapäeva.

Kaitseväe Akadeemia on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Lisaks pakub Kaitseväe Akadeemia sõjaväelist täiendkoolitust ja korraldab riigikaitsega seotud teadus-ja arendustegevust.

 

Eesti: Riigikohtule esitati seoses tänavuste Riigikogu valimistega 17 kaebust

NordenBladet — 2023. aastal toimusid üheksandad Riigikogu valimised pärast Eesti taasiseseisvumist (valiti Riigikogu XV koosseisu). Valimispäev oli 5. märts. Sellele eelnes eelhääletamise periood, mille jooksul oli võimalik hääletada mh elektrooniliselt, mis osutus nendel valimistel kõige populaarsemaks hääletamisviisiks.

Valimistega seoses esitati Riigikohtule 17 kaebust, millest läbi vaadati 12 ning läbi vaatamata jäi viis. Riigikohtule saab esitada valimiste korraldaja toimingu peale kaebuse pärast seda, kui vaidluse on kohtueelses menetluses lahendanud Vabariigi Valimiskomisjon. Otse Riigikohtule saab kaebuse esitada Vabariigi Valimiskomisjoni enda otsuse või toimingu peale.

Esimene valimisi puudutanud vaidlus oli ajendatud jaoskonnakomisjonide moodustamisest Paides. Kuivõrd jaoskonnakomisjoni moodustab omavalitsusüksuse volikogu, saab seda vaidlusta halduskohtus. Kaebaja soovis aga valimiskaebusega vaidlustada linnasekretäri ettepanekut, mille viimane oli volikogule jaoskonnakomisjonide moodustamise kohta teinud. Kaebaja arvates ei olnud seal erakondade esindajaid võrdselt koheldud. Riigikohus leidis, et kuigi linnasekretär on tegev ka valimiste korraldajana, oli kõnealune ettepanek tehtud volikogu otsuse ettevalmistamise menetluses ning seda valimiskaebemenetluses vaidlustada ei saa (vt otsus 5-23-4/2).

Teises kohtuasjas ei olnud kaebaja rahul sellega, kuidas esitati valimised.ee lehel statistikat elektroonilise hääletamise kohta ning luges sellest välja rikkumisi elektroonilisel hääletamisel. Kuigi statistikat võiks selgemalt esitada, ei saanud see Riigikohtu hinnangul mõjutada elektroonilise hääletamise toimingute õiguspärasust (vt otsus 5-23-10/5).

Kolmas kohtuasi oli seotud elektroonilise hääletamise alguses ilmnenud ajutise probleemiga, kus valijarakendus kuvas osadele valijatele vale ringkonna kandidaadid. Seda nende valijate puhul, kes olid elukohta vahetanud, mistõttu muutus nende valimisringkond. Ekslikult ei olnud aga andmed uue elukoha kohta jõudnud valijarakendusse. Probleem puudutas vaid elektrooniliselt hääletanuid. Vale ringkonnanimekirja alusel hääletanutele saadeti teade, et nad hääletaksid uuesti, mida enamus 63 inimesest ka tegi, kolm inimest aga mitte. Nende inimeste elektrooniline hääl oli seadusest tulenevalt kehtetu. Kaebaja leidis, et vale ringkonna kandidaadi poolt antud elektroonilise hääle kehtetuks lugemiseks puudus õiguslik alus, aga Riigikohus sellega ei nõustunud (vt otsus 5-23-11/2).

Neljandas kohtuasjas tõi kaebaja välja, et tal ei õnnestunud kontrollrakendusega kontrollida, kas tema elektrooniline hääl jõudis korrektselt kohale. Ta nõudis valimiskomisjonilt, et talle näidataks tema elektroonilist häält. Valimiskomisjon kinnitas kaebajale, et tema elektrooniline hääl jõudis kohale (läks lugemisele), kuid keeldus elektroonilise hääle (valimisotsuse) sisu näitamast. Riigikohus nõustus, et hääle sisuga tutvumine oleks vastuolus hääletamise salajasuse nõudega. Kohus tühistas valimiskomisjoni otsuse osas, milles komisjon oli jätnud kaebuse läbi vaatamata, kuna selles ei olnud selget nõuet. Kohtu hinnangul oli piisavalt selge, mida kaebaja soovis, kuid jättis nõude rahuldamata, sest kaebaja õigusi ei rikutud (vt otsus 5-23-13/9).

Viiendas kohtuasjas juhtis kaebaja tähelepanu elektroonilise hääletamise erinevustele paberhääletamisest (elektrooniliselt hääletada ei saa valimispäeval ja kandidaatide numbrid on valijarakenduses ette antud). Riigikohus selgitas, et elektroonilise ja paberhääletamise mõningad erinevused ei too kaasa põhiseadusvastasust (vt otsus 5-23-12/5).

Kuues ja seitsmes kohtuasi puudutasid ühe kaebaja erinevaid probleeme, alustades kandidaadina registreerimata jätmisest, lõpetades vangidel hääletamisõiguse puudumise ja elektroonilise hääletamise ebakohtadega. Kaebused jäid valimiskomisjonis läbi vaatamata ning Riigikohus ei pidanud seda kaebaja õiguste rikkumiseks (vt otsus 5-23-17/4 ja 5-23-24/3).

Kaheksandas kohtuasjas tegi kaebaja etteheiteid elektroonilise hääletamise usaldusväärsusele. Valimiskomisjon oli jätnud kaebuse läbi vaatamata, sest kaebetähtaeg oli möödunud. Riigikohus nõustus sellega ja märkis, et kaebetähtaja arvutamist tuleb alustada vaidlustatud toimingu tegemisest, mitte väidetavast õigusrikkumisest teada saamisest. Kui kaebajal on siiski mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks, tuleks taotleda kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja seda valimiskomisjoni menetluses taotlenud ei olnud (vt otsus 5-23-22/3).

Üheksanda ja kümnenda kohtuasja algatasid erakond ning selle kandidaat, kuna arvasid, et kandidaat oleks pidanud saama välismaalt rohkem paberhääli. Samuti oleks nad oma arvestuste kohaselt pidanud saama rohkem elektroonilisi hääli. Häälte vähesus viitas kaebajate arvates rikkumistele häälte kokku lugemisel, samuti väideti elektroonilise hääletamise erinevate aspektide vastuolu põhiseadusega.

Riigikohus leidis, et kaebaja väited ei andnud alust kahtlustada rikkumisi häälte kokku lugemisel ning rikkumisi ei oleks saanud kinnitada ka tõendid, mida kaebaja soovis menetluses koguda. Kaebajate soov kutsuda valijad andma tunnistust oma hääletamisvaliku kohta, oleks rikkunud hääletamissaladust. Kohtu hinnangul ei olnud seadusandja põhiseadusvastaselt ära delegeerinud valimiskomisjonile otsustamiseks, kuidas elektroonilisel hääletamisel valija identifitseeritakse (vt otsused 5-23-18/4 ja  5-23-19/3).

Üheteistkümnes kohtuasi hõlmas ühe erakonna kaks sarnase sisuga kaebust, mis olid suunatud eelkõige elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasuse vaidlustamisele. Valimiskomisjon oli jätnud mõlemad kaebused läbi vaatamata kaebetähtaja ületamise tõttu ega olnud kaebaja esitatud põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks pidanud mõjuvaks. Riigikohus asus seisukohale, et valimiskomisjon kaebaja õigusi ei rikkunud.

Esimese kaebuse puhul oli probleemiks erakonna esindusõigus. Kaebus, mida oleks võinud mõista nii erakonna kui ka kandidaadi (erakonna esimehe) kaebusena, oli esitatud üksnes erakonna esimehe allkirjaga. Erakonna esindamiseks oleks vaja olnud veel kahe juhatuse liikme allkirju. Kaebuse oleks saanud lugeda tähtaegseks, kuigi puudustega esitatuks. Selle välistas aga erakonna esimehe seisukoht, et kaebus on esitatud üksnes tema kui kandidaadi nimel. Sellises olukorras ei saanud valimiskomisjon vaadata kaebust läbi erakonna kaebusena. Kui saabusid erakonna juhatuse liikmete allkirjad, loeti kaebus esitatuks erakonna nimel, kuid siis oli kaebetähtaeg möödas.

Teises kaebuse puhul vaieldi selle üle, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Riigikohtu hinnangul ei saanud info kogumist elektroonilise hääletamise süsteemi arhitektuurist ja süsteemis teabele ligipääsu põhimõtetest pidada selliseks asjaoluks, mis oleks õigustanud kaebetähtaja ennistamist.

Otsusele lisatud obiter dictum’is rõhutas kohus, et elektroonilise hääletamise reeglid vajaksid korrastamist, et tagada põhiseaduslike printsiipide järgmine ning elektroonilise hääletamise korraldusest parem arusaamine ühiskonnas. Otsusele oli lisatud ka Riigikohtu esimehe konkureeriv arvamus, kus ta viitas puudustele valimiskaebemenetluses (vt kohtuasi 5-23-20).

Läbi vaatamata jäi enamus kaebusi kaebeõiguse puudumise tõttu. Seda esiteks põhjusel, et kaebajad ei olnud menetlusosalised Vabariigi Valimiskomisjoni menetluses, milles tehtud otsust nad Riigikohtus vaidlustasid (vt määrused 5-23-7/2 ja 5-23-14/2). Teiseks seetõttu, et kaebaja ei olnud läbinud kohtueelset kaebemenetlust Vabariigi Valimiskomisjonis (vt määrus 5-23-9/2) või vaidlustas toimingut, mida ei olnud veel tehtud (vt määrus 5-23-8/2). Üks kaebus jäi läbi vaatamata kaebetähtaja ületamise tõttu (vt määrus 5-23-23/2).

 

 

Aktsiaseltsi Harju Elekter aktsionäride korralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

NordenBladet — Aktsiaseltsi Harju Elekter (registrikood 10029524, aadress Paldiski mnt 31,Keila) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 28. aprillil 2023 kell 10.00 Keila Kultuurikeskuses aadressil Keskväljak 12, Keila.

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 28.04.2023 kell 9.00. Vastavalt äriseadustiku § 297 lõikele 5 fikseeritakse koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist, so 21.04.2023 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Üldkoosoleku päevakorras olevaid otsuste eelnõusid on võimalik hääletada ka enne üldkoosolekut e-posti või posti teel ning jälgida üldkoosolekut veebiülekande vahendusel. Täpsem teave enne üldkoosolekut hääletamise ja veebiülekandel osalemise kohta on toodud käesoleva teate osas „Korralduslikud küsimused“ ning AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com.

Aktsiaseltsi Harju Elekter nõukogu määras alljärgneva üldkoosoleku päevakorra ja kooskõlastas järgmised ettepanekud:

1.  AS-i Harju Elekter 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine
Kinnitada ASi Harju Elekter juhatuse poolt koostatud ja nõukogu poolt heaks kiidetud 2022. a majandusaasta aruanne, mille kohaselt konsolideeritud bilansi kogumaht seisuga 31.12.2022 on 171,4 miljonit eurot, müügitulu 175,3 miljonit eurot, ärikahjum 4,5 miljonit eurot ning puhaskahjum 5,6 miljonit eurot.
2.  Kasumijaotuse kinnitamineKinnitada AS Harju Elekter 2022. a kasumi jaotamise ettepanek juhatuse poolt esitatuna ja nõukogu poolt heaks kiidetuna järgnevalt:

Eelmiste perioodide jaotamata kasum
53 314 971 eurot

2022. a kahjum
– 5 544 403 eurot

Kokku jaotuskõlbulik kasum seisuga 31.12.2022
47 770 568 eurot

Juhatus teeb ettepaneku kasumi jaotamiseks alljärgnevalt:

Dividendideks ( 0,05 eurot aktsia kohta*)
914 475 eurot

Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist
46 856 093 eurot

*Dividendid makstakse aktsionäridele välja 24.05.2023 ülekandega aktsionäri pangaarvele. Aktsionäride nimekiri dividendide maksmiseks fikseeritakse 17.05.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Väärtpaberitega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) on 16.05.2023, alates millest ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest.

3.  Ärinime ja põhikirja muutmineKinnitada AS-i Harju Elekter uueks ärinimi AS-iks Harju Elekter Group ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

KORRALDUSLIKUD KÜSIMUSED
Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue on esitatud kirjalikult 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 13.04.2023.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 aktsiakapitalist, võivad kirjalikult esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu mitte hiljem kui 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, hiljemalt 25.04.2023. Täpsem teave äriseadustiku § 287 (aktsionäri õigus teabele), § 293 lõikes 2 (õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda) ja § 293¹ lõigetes 3 (kohustus esitada samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega otsuse eelnõu või põhjendus) ja 4 (õigus esitada iga päevakorra punkti kohta otsuse eelnõu) nimetatud õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta on avalikustatud AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com. Samas avaldatakse ka aktsionäride poolt esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused, kui selliseid laekub. Pärast üldkoosoleku päevakorra, sh täiendavate punktide ammendamist, saavad aktsionärid küsida juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta.

AS-i Harju Elekter korralise üldkoosoleku dokumentidega, sealhulgas majandusaasta aruande, vandeaudiitori aruande, kasumijaotamise ettepaneku, nõukogu aruande, juhatuse liikme tasustamise põhimõtete ja päevakorrapunktide otsuste eelnõudega on võimalik tutvuda Nasdaq Tallinn veebileheküljel http://www.nasdaqbaltic.com ja AS-i Harju Elekter koduleheküljel www.harjuelekter.com või Keilas, Paldiski mnt 31 (3. korrus). Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressile yldkoosolek@harjuelekter.com. Küsimused, vastused ja koosoleku seisukohad avaldatakse AS-i Harju Elekter koduleheküljel internetis.

Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teatada esindaja määramisest ja esindatava poolt volituse tagasivõtmisest e-posti aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com või üle andes nimetatud dokumendi(d) tööpäevadel kella 10.00 kuni 16.00, hiljemalt 25.04.2023 ASi Harju Elekter kontoris Paldiski mnt 31 (3. korrus) Keilas. Volikirja blanketid, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadavad AS-i Harju Elektri kodulehel www.harjuelekter.com.

Enne üldkoosolekut hääletamiseks palume aktsionäridel täita hääletussedel, mis on kättesaadav AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com ning üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult. E-posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil yldkoosolek@harjuelekter.com hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00.

Posti teel hääletamisel tuleb täidetud hääletussedel omakäeliselt allkirjastada ning koos koopiaga allkirjastaja isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest saata postiga hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00 aadressil AS Harju Elekter, Paldiski mnt 31, Keila 76606.
Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad pärast eelnimetatud tähtaega. Juhul, kui aktsionär edastab mitu täidetud hääletussedelit, loetakse kehtivaks hääletussedel, mille digitaalse allkirja ajatempel või postitamise ajamärk on hiliseim. Kõik varasemad hääletussedelid loetakse kehtetuks.

Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks. Täpne enne üldkoosolekut hääletamise kord on toodud aktsionäri teabe dokumendis, mis on kättesaadav nii ASi Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka üldkoosoleku kokkukutsumise börsiteatele lisatult.

Üldkoosolekul füüsiliselt osalejate registreerimiseks esitada füüsilisest isikust aktsionäril – isikut tõendav dokument; füüsilisest isikust aktsionäri esindajal – isikut tõendav dokument ja kirjalik volikiri; juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal – väljavõte vastavast (äri)registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja esindaja isikut tõendav dokument; juriidilisest isikust aktsionäri tehingujärgsel esindajal tuleb lisaks nimetatud dokumentidele esitada juriidilise isiku seadusjärgse esindaja poolt väljastatud kirjalik volikiri. Välisriigis registreeritud juriidilise isiku dokumendid palume eelnevalt legaliseerida või kinnitada apostilliga, kui välislepingust ei tulene teisiti. AS Harju Elekter võib registreerida välisriigi juriidilisest isikust aktsionäri üldkoosolekul osalejana ka juhul, kui kõik nõutavad andmed juriidilise isiku ja esindaja kohta sisalduvad esindajale välisriigis väljastatud notariaalses volikirjas ja volikiri on Eestis aktsepteeritav. Isikut tõendava dokumendina palume esitada pass või ID kaart.

Üldkoosoleku veebiülekandel osalemiseks tuleb aktsionäril registreeruda hiljemalt 27.04.2023 kell 11.00 siin: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_aVYxqK1gRSOc4XPytBZing.

Peale registreerumist saadetakse link veebiülekandele ning juhised keskkonna kasutamiseks. Kui osalete veebiülekandel esimest korda, palutakse alla laadida vajalik rakendus. Juhul kui rakenduse allalaadimine ei õnnestu, avaneb automaatselt veebibrauser. Veebiülekanne toimub eesti keeles. Veebiülekande kaudu on võimalik jälgida ja kuulata üldkoosolekul toimuvat. Veebiülekande kaudu ei ole võimalik osaleda hääletamisel.

Veebiülekanne salvestatakse ning avalikustatakse nii AS-i Harju Elekter kodulehel www.harjuelekter.com kui ka Nasdaq Baltic youtube.com kontol.

Küsimusi üldkoosoleku, sh hääletamise kohta saab esitada e-posti aadressil: yldkoosolek@harjuelekter.com.
Tiit Atso
Juhatuse esimees
6747400

Koostas:
Ursula Joon
Jurist
6747413

 

AS-i Tallinna Sadam aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

NordenBladet — Hea aktsionär!
ASi Tallinna Sadam, registrikood 10137319, aadress Sadama 25, 15051 Tallinn (edaspidi: Tallinna Sadam), juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub 25. aprillil 2023 algusega kell 14.00 Vanasadama kruiisiterminalis (Logi 4/2, Tallinn).

Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 25. aprillil kell 13.15. Korralisel üldkoosolekul osalemiseks õigustatud hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seitse päeva enne koosoleku toimumist ehk 18. aprillil 2023 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Teate avaldamise seisuga on Tallinna Sadama aktsiakapital 263 000 000 eurot. Tallinna Sadamal on 263 000 000 lihtaktsiat, iga aktsia annab otsuste hääletamisel 1 (ühe) hääle.
Üldkoosoleku otsuseid on lisaks kohapeal osalemisele võimalik hääletada ka e-posti või posti teel enne üldkoosoleku toimumist saates juhatusele täidetud ja allkirjastatud hääletussedeli hiljemalt 24. aprillil kella 12.00-ks. Arvesse ei võeta hääletussedeleid, mis laekuvad juhatusele pärast eelnimetatud tähtaega. Täpsem info allpool teates korralduslike küsimuste juures.

Juhime tähelepanu, et ootame üldkoosolekul füüsiliselt osalema ainult haigusnähtudeta aktsionäre ja nende esindajaid. Kui te ei tunne end tervena, palume kasutada eelhääletamise võimalust ning vaadata üldkoosoleku videosalvestust.

Tallinna Sadama nõukogu määras korralise üldkoosoleku päevakorra ja esitab aktsionäridele järgmised ettepanekud:

1. 2022. aasta majandusaasta aruande kinnitamine
1.1. Kinnitada ASi Tallinna Sadam 2022. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.

2. Kasumi jaotamine
2.1.   Kinnitada 2022. aasta majandusaasta kasum 25 591 833 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasum (koos 2022. aasta kasumiga) 51 383 040 eurot.2.2.   Kanda kohustuslikku reservkapitali 742 837 eurot.2.3.   Maksta aktsionäridele dividendi 0,073 eurot aktsia kohta, kokku summas 19 199 000 eurot.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 05.05.2023 arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 04.05.2023. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiaid omandanud isik õigustatud saama dividende 2022. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 12.05.2023.

3. Audiitori valimine
3.1.   Nimetada ASi Tallinna Sadam 2023. ja 2024. aasta majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876)  ning maksta audiitorühingule tasu vastavalt läbiviidud hankel (riigihange 258237) audiitorühingu poolt tehtud pakkumusele.
Vastavalt hanke tingimustele on ASil Tallinna Sadam õigus pikendada hankelepingut 2025. aasta majandusaasta aruande auditeerimiseks.

4. Põhikirja muutmine4.1.   Kinnitada ASi Tallinna Sadam põhikiri üldkoosolekule esitatud kujul.

Tulenevalt riigivaraseaduse § 86 lg 2 ja 4, § 88 lg 1 p-de 7, 71, 72, 8, 9 ja 10; § 89 lg 1 ja 13 muudatusest ja äriseadustiku §-st 323 täpsustatakse põhikirjas ettevõtte juhtimise üldpõhimõtteid, üldkoosoleku ja nõukogu pädevust, nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korda ning juhatuse liikmele tasude (sh keskmise tasu arvestuse, lahkumishüvitise ja konkurentsikeelu järgimise eest tasu) maksmist ning majandusaasta aruande koosseisu kirjeldust ja selle esitamise kohustuse tähtaega. Lisaks täpsustatakse nõukogu otsuste vastuvõtmist, kui otsuseid soovitakse teha koosolekut kokku kutsumata.

Korralduslikud küsimused
Üldkoosolekule registreerimisel palume esitada: 1. füüsilisest isikust aktsionäril isikut tõendav dokument ja esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri eesti või inglise keeles;2. juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal isikut tõendav dokument; volitatud esindajal lisaks kehtiv kirjalik volikiri eesti või inglise keeles. Juhul, kui juriidiline isik ei ole registreeritud Eesti äriregistris, palume esitada kehtiv väljavõte vastavast registrist, kus juriidiline isik on registreeritud ja millest tuleneb esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus). Väljavõte peab olema inglisekeelne või tõlgitud inglise keelde vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt, notariaalselt kinnitatud ja apostillitud.

Aktsionäril palume enne korralise üldkoosoleku toimumist teavitada Tallinna Sadamat esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud volikirja või originaalvolikirja pdf-koopia (originaalvolikiri tuleb esitada koosolekul) e-posti aadressile investor@ts.ee või toimetades originaalvolikirja isiklikult kohale tööpäeviti ajavahemikus kl 9.00-16.00 aadressile Sadama 25, 15051 Tallinn, hiljemalt 24.05.2023 kell 12.00. Aktsionär võib kasutada volikirja blanketti, mis on kättesaadav Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/investor/uldkoosolek/ .

Üldkoosoleku otsuste hääletamine enne üldkoosolekut1. Hääleõiguslik aktsionär või tema volitatud esindaja edastab täidetud ja digitaalselt allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli e-maili teel aadressile investor@ts.ee kuni 24.04.2023 kell 12.00.2. Hääleõiguslik aktsionär või tema volitatud esindaja edastab täidetud ja omakäeliselt allkirjastatud hääletussedeli paberkandjal Tallinna Sadama peakontorisse aadressil Sadama 25, 15051 Tallinn selliselt, et see jõuab kohale hiljemalt 24.04.2023 kell 12.00.

Aktsionäri isikusamasuse tuvastamise võimaldamiseks tuleb e-maili teel edastatav hääletusvorm digitaalselt allkirjastada. Paberkandjal allkirjastatud ja skaneeritud hääletussedeli edastamisel e-maili teel või paberkandjal allkirjastatud hääletussedeli saatmisel posti teel tuleb koos hääletussedeliga edastada koopia aktsionäri või aktsionäri esindaja isikut tõendava dokumendi (nt pass või ID-kaart) isikuandmetega leheküljest (sh dokumendi kehtivuskuupäev). Aktsionäri esindajal tuleb edastada lisaks kehtiv kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volikiri eesti või inglise keeles. Aktsionär võib kasutada volikirja blanketti, mis on kättesaadav Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/investor/uldkoosolek/

Juhul, kui aktsionäriks on välisriigis registreeritud juriidiline isik, palume edastada koopia vastava välisriigi äriregistri väljavõttest, millest nähtub esindaja õigus aktsionäri esindada (seadusjärgne volitus). Väljavõte peab olema inglisekeelne või tõlgitud eesti või inglise keelde vandetõlgi või vandetõlgiga võrdsustatud ametiisiku poolt.

Juhul, kui enne üldkoosolekut hääletussedeli edastanud aktsionär osaleb üldkoosolekul ka füüsiliselt, loetakse kõik aktsionäri poolt enne üldkoosolekut saadetud hääletussedelid kehtetuks.

Üldkoosoleku otsuste eelnõude ja seotud materjalidega on võimalik tutvuda ning hääletussedel alla laadida Tallinna Sadama veebilehel https://www.ts.ee/investor/uldkoosolek/. Lisaks on dokumendid kättesaadavad alates 4. aprillist kuni 24. aprillini tööpäeviti kell 10.00 kuni 16.00 Tallinna Sadama peakontoris Sadama 25. 15051 Tallinn. Aktsionäride otsuste eelnõudega seotud küsimused palume saata e‑posti aadressil investor@ts.ee.

Aktsionäril on õigus saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Tallinna Sadama tegevuse kohta. Juhatus võib keelduda teabe andmisest juhul, kui on alust eeldada, et see võib kahjustada aktsiaseltsi huve. Juhul, kui Tallinna Sadama juhatus keeldub teabe andmisest, võib aktsionär nõuda, et üldkoosolek otsustaks tema nõudmise õiguspärasuse üle või esitada kahe nädala jooksul hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Tallinna Sadama aktsiakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist üldkoosoleku päevakorda, kui vastav nõue koos otsuse eelnõu või põhjendusega on esitatud kirjalikult hiljemalt 15 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o. hiljemalt 10.04.2023 e-posti aadressile investor@ts.ee või aadressil: AS Tallinna Sadam, Sadama 25, 15051 Tallinn, Eesti.

Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Tallinna Sadama aktsiakapitalist, võivad esitada aktsiaseltsile iga päevakorrapunkti kohta alternatiivse otsuse eelnõu hiljemalt kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 22.04.2023, esitades selle e-posti aadressile investor@ts.ee või aadressil: AS Tallinna Sadam, Sadama 25, 15051 Tallinn, Eesti.

Üldkoosoleku videosalvestus koos ingliskeelse tõlkega avaldatakse hiljem Tallinna Sadama veebilehel. Peale koosoleku lõppu on üldkoosolekust osa võtnud aktsionäridel võimalus lähemalt tutvuda kruiisiterminaliga.

LugupidamisegaTallinna Sadama juhatus