Eesti: Loomaaed kutsub osalema heategevuslikul kunstioksjonil

By

-

september 22, 2022

NordenBladet – Tallinna loomaaed kutsub osalema heategevuslikul kunstioksjonil ja toetama liigikaitset.

Sel suvel toimus Tallinna loomaaias kunstilaager “Kohtumised Eestis”. Laagris osales 12 kunstnikku Eestist ja Lätist, kes kõik maalisid vabas õhus teosed, millest osad lähevad nüüd heategevuslikule oksjonile, mille tulud lähevad liigikaitse heaks.

Projektis osalenud kunstnikud Anastasia Airis, Zhanna Toht, Irina Sopina, Irina Jugolainen, Vadim Jerohhin, Ljudmilla Taylor, Marina Königsberg, Nikolai Ivanov, Vlada Žarkova-Sviridova ja Sergei Volotšajev kinkisid oma valminud tööd loomaaiale, et heategevusliku oksjoniga toetada manuli ja sumatra ninasarviku kaitset looduses.

Oksjonil olevaid teoseid on pakkumisteks avatud osta.ee lehel ning kõikide tööde alghinnaks on kümme eurot. Oma lemmikule kunstitööle saab pakkumisi teha kuni 19. oktoobrini. Oksjonil saab osaleda ja töödega lähemalt tutvuda läbi loomaaia kodulehe.

Kõik näitusel ja oksjonil esitletud tööd on nähtavad Vene Kultuurikeskuses Tallinnas. Näitus kestab kuni 19. oktoobrini.

Projekt “Kohtumised Eestis” toimub koostöös MTÜ Kunsti Sadam, MTÜ Vene Kunstnike Ühendus Eestis ja Tallinna loomaaiaga.

Oksjonil eduka pakkumise teinud osalejad saavad oma pildid kätte näituste lõppedes Tallinna loomaaiast.

Raamat selgitab, kui täpselt saab metsa mõõta

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Springeri kirjastuses on Ilmunud monograafia „Principles of National Forest Inventory Methods“, mis selgitab põhjalikult lahti statistilise metsainventuuri andmete kogumise ja statistika kujunemise põhimõtteid.

Statistiline inventuur on proovitükkidega mõõtmise meetod, millega koostatakse riiklikku metsandusstatistikat, märkis monograafia autor, Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi vanemteadur Allan Sims. Ta lisas, et riikliku statistika kõrval kasutatakse neid andmeid ka LULUCF aruandluses. “Andmete alusel tulemuste saamisel on väga oluline tunda andmete kogumise ja töötluse tausta. Antud raamat selgitab, millise täpsusega on võimalik mõõta metsa ning millega tuleb arvestada kui nende andmete alusel pannakse kokku erinevaid aruandeid.”

Teos annab ülevaate erinevatest määramatustest, mis on seotud nii definitsioonidega kui ka mõõtmisega. “Mets on oma olemuselt väga mitmekesine, mistõttu selle piiritlemine ja klassifitseerimine ei ole alati selge,” tõdes Sims. Sellest tulenevalt esineb nii määratlemises kui ka mõõtmistes hulgaliselt määramatusi, mis mõjutab tulemust. Raamat kirjeldab erinevaid mõõtmise meetodeid, millega on võimalik tulemusi saada ning selgitab ka nende meetodite tausta.

Metsa kohta oodatakse väga palju erinevat infot, kuid ei ole olemas ühte meetodit, millega seda kõike saada. Seetõttu selgitabki teos, millist infot on võimalik saada statistilise metsainventuuri meetodiga.

Loomemajanduse seminar: Kuidas saada ettevõtjaks loomemajanduse valdkonnas?

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — 05. oktoobril kell 16.00 – 18.00 toimub Narva Kunstiresidentuuris (Joala tn. 18, Narva) seminar ja töötuba, kus räägime loomemajandusest ning uurime, kuidas üldse saada ettevõtjaks loomemajanduse valdkonnas.

Loomemajandus on kiiresti arenev majandusharu, mis loob uusi töökohti ning arendab loovusel, andekusel ja oskustel põhinevat ettevõtlust. Loomemajanduse alla kuuluvad arhitektuur, disain, teater ja kujutav kunst, muusika, reklaam ja kultuuripärand. Põhjamaad on nendes valdkondades edukalt juhtpositsioonil.

Seminari käigus saab infot loomemajanduse valdkondade ja nende arengu kohta ning töötoa raames arendada oma ideed või vormistada äriplaani.

Teemat avavad ning praktilisi teadmisi jagavad Loov Eesti tegevjuht Eva Leemet ning erikülaline Põhjamaadest.

Sündmuse info:
Toimumiskoht: Narva Kunstiresidentuur, Joala tn. 18, Narva
Töökeeled: eesti, inglise ja vene.
Sündmus on tasuta
Eelnev registreerimine on vajalik!

Registreeri end siin

Lisainfo ja kontaktisik:
Jevgeni Timoštšuk,
Programmi koordinaator,
tel. +372 515 8904

Seminari korraldavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ning Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet.

Avafoto: Eva Leemet

Eesti: Teavitus Admirals Group AS audiitori määramisest majandusaastaks

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Admirals Group AS annab teada, et on määranud ettevõtte 2022. a majandusaasta audiitoriks audiitorettevõtte AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876). Audiitorile makstakse tasu vastavalt sõlmitavale lepingule.

Lisainfo:
Kaia Gil
Admiral Markets AS kommunikatsioonijuht
+372 53 413 764
kaia.gil@admiralmarkets.com

Soome: Helsingis jõustub naastrehvide keeld ja politsei valvab selle järele

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet — Helsingis jõustub naastrehvide keeld, mis tähendab, et igal pool enam naastrehvidega sõita ei tohi ja politsei valvab selle järele. Helsingi linn võtab kasutusele karmid meetmed õhukvaliteedi ja müra vähendamiseks. Järgmisel kolmel talvel proovitakse naastrehvide keelustamist Lönnrotinkatul, mis kulgeb kesklinnast Lauttasaari suunas.

Naastrehvidega tohib endiselt oma koju sõita, vahendab MTV.

Naastrehvid põhjustavad poole tänavatolmust. Praegu sõidab 70 protsenti Helsingi kesklinna autodest talvisel ajal naastrehvide ja 30 protsenti lamellrehvidega. Eesmärk on kümne aastaga proportsioonid ümber pöörata, ütles Helsingi linna keskkonnainspektor Milla Susi.

Lönnrotinkatu on valitud eksperimentaalseks marsruudiks, sest see on tiheda liiklusega tänav, kus on palju müra ja tänavatolmu. Tänava kasutamiseks on ka alternatiivseid marsruute.

Keeldu jälgib politsei, nagu ka teisi liikluseeskirju, märgib Susi.

Keelust annab märki naastrehvide kasutamist keelav liiklusmärk. Plaanis on laialdaselt anda teada ka rehvivalikute tagajärgedest.

Sude sõnul on nii Stockholmis kui Oslos õnnestunud muuta seni levinud naastrehvide kasutus üldiseks lamellrehvide kasutuseks. Oslos on kehtestatud naastrehvide tasu ja Stockholmis on osal tänavatel naastrehvide kasutamine keelatud.

Naastrehvide kasutajad viitavad rehve valides enamasti liiklusohutusele. Stockholmis ja Oslos pole leitud, et muutunud rehvikultuuriga oleks õnnetused sagenenud.

Avafoto: Helsingi, Soome (NordenBladet)