Soome Instituudi uus rändnäitus “Soome disain – ilu argipäevas” tõstab esile argidisaini ilu

By

-

september 22, 2022

NordenBladet – Soome Instituudi rändnäitus “Soome disain – ilu argipäevas” keskendub esemetele, mille läbimõeldud disain hõlbustab ja muudab kaunimaks meie argipäeva. Näitusel on esindatud Soome disaini kuldaja loojate klassikaks muutunud teosed.

Soome disain on rahvusvaheliselt tuntud juba pikka aega. Suur läbimurre toimus 1950. aastate Milano tarbekunsti triennaalidel. Tuntuimateks kuldaja disaineriteks olid Tapio Wirkkala, Kaj Franck, Timo Sarpaneva ja Alvar Aalto. Soome disaini lähtekohad ‒ looduslähedus, praktilisus, lihtne disainikeel ‒ kajastuvad ka olmekunstis.

Soome Instituudi juht Hannele Valkeeniemi: “Soome disainil on pikk ajalugu. Kvaliteetne disain aitab muuta argipäeva sujuvamaks. Ajatud ja kaunid tarbeesemed on parim näide säästlikust arengust. Need on ka traditsiooniliseks kingituseks, kuna soomlased hindavad vastupidavust, praktilisust ja ilu.” Soome Instituudi kultuuriprogrammi juht Duha Elsayed sõnab, et kui osade näitusel eksponeeritud esemete puhul on nende Soome päritolu üldteada, siis teiste puhul võib nende päritolu tulla vaatajale uue info, isegi üllatusena.

“Soome disain – ilu argipäevas” on mõtteline järg 2017. aastal Soome 100. iseseisvuspäeva puhul valminud näitusele “100 Soome asja”. Toona koguti Soome Instituudi eestvõttel kokku väärika ekspositsiooni jagu esemeid, millest igaüks sümboliseeris just ühte kindlat iseseisvusaastat. Igal näitusele jõudnud asjal oli oma lugu, mis seotud Soome argipäeva, tööstuse, innovatiivsuse või huumoriga.

Rändnäitused on Soome Instituudi poolt kureeritud ja toodetud näituste formaat, mille eesmärk on tuua erinevate sihtgruppideni tükike Soome kultuuri. Aastate jooksul on näitused olnud väljas paljudes Eestimaa raamatukogudes, kultuurimajades, muuseumides, koolides ja galeriides. Näituste valikuga tutvuda ja neid tellida saab Soome Instituudi kodulehe kaudu.

Rändnäituse “Soome disain – ilu argipäevas” esimeseks peatuspaigaks on Cēsis (Läti). Näitus jääb Cēsise lossi näitusesaalis avatuks kuni 30.9.

Lisainfo: Soome Instituudi programmijuht Duha Elsayed, 5857 5638

Avafotol: Soome Instituudi juht Hannele Valkeeniemi (Väljavõte paneelvestlusest “Soome Instituut 30 – vaata Eestit soomlase pilguga!” 15. juunil 2021 Tallinnas)

Eesti: Septembrist 2022 hakkas soome keelt teise võõrkeelena Eestis õpetama veel neli kooli

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet – Septembrist 2022 hakkas soome keelt teise võõrkeele ehk B-keelena õpetama neli uut kooli. Kokku õpetab soome keelt B-keelena täna Eestis 9 kooli.

Eesti koolis on tavaks õppida kohustuslikult vähemalt kahte võõrkeelt. Riikliku õppekava järgi on koolidel võimalus õpetada (eesti õppekeelega) põhikoolis esimese (A) võõrkeelena kas inglise, prantsuse, saksa või vene keelt. Põhikooli riiklik õppekava võimaldab õpetada põhikoolis teise võõrkeelena ükskõik millist võõrkeelt, arvestades kooli võimalusi ja õpilaste soove.

Kui eelmise kevadeni õpetas teise võõrkeelena soome keelt viis kooli (Tallinna Ühisgümnaasium, Pärnu Ülejõe Põhikool, Koidula Gümnaasium, Viljandi Kesklinna Kool, Viljandi Gümnaasium), siis sellest õppeaastast otsustasid soome keele kasuks ka Saue Riigigümnaasium, Tallinna Laagna Gümnaasium, Tartu Tamme Gümnaasium ja Kallavere Keskkool.

Saue Riigigümnaasiumi õppejuht Oliver Hoole sõnul soovib kool vastu tulla õpilaste huvile tundma õppida soome keelt ja kultuuri, pakkudes neile võimalust vahetada välja oma senine põhikoolis valitud teine võõrkeel. „Lõime sellise võimaluse, kuna õppijate huvi keelte osas on palju laiem kui seni Eesti koolides teise võõrkeelena levinud vene keel. Esimesel õppeaastal saab vahetada senise võõrkeele just soome keele vastu, kuna leiame, et naaberriigi keelt võiksid osata rohkemad eestimaalased. Loodame, et saame tulevikus teha koostööd ka Soome koolidega ning et meie soome keelt oskavad õpilased aitavad kaasa Eesti-Soome suhete hoidmisele ja arendamisele.“

“Neli uut soome keelt õpetavat kooli on meie jaoks tõeliselt suur ja rõõmus uudis,“ tõdes Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi, „Geograafilisest lähedusest hoolimata ei ole keelesilla olemasolu iseenesestmõistetav. Soome ja Eesti ei ole teineteise jaoks ükskõik, mis teised riigid ega isegi ükskõik, mis teised naabrid. Ühenduse hoidmine ja tugevdamine on tähtsam kui iial varem. Keel on meie vanim ühine nimetaja. Lisaks on sugulaskeelt hea osata juba ainuüksi selleks, et iseendast paremini aru saada.“

Lisainfo:
Soome Instituudi programmijuht Liina Ergma,
+372 524 8840,
liina.ergma@finst.ee

Avafoto: Pexels

Eesti: Nädala lõpus on oodata kuiva ja päikeselist ilma

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet – Ilmateenistuse prognoosi järgi on nädala lõpus tulemas kuivad ja päikeselised ilmad.

Neljapäeva öö esimene pool on selge, pärast südaööd lisandub põhja poolt pilvi, kuid on olulise sajuta. Mõnel pool võib olla udu. Puhub põhja- ja kirdetuul 1-7 m/s. Sooja on 2-7, rannikul kuni 11 kraadi. Päeval on pilves selgimistega ilm. Kohati sajab vähest vihma. Puhub põhjakaare tuul 1-6 m/s. Sooja on 11-15 kraadi.

Reede öösel on muutliku pilvisusega olulise sajuta ilm. Kohati on udu. Tuul on muutliku suunaga 1-6 m/s. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +6 kraadi, maapinnal langeb kuni -3 kraadini, rannikul on kuni 11 kraadi sooja. Päeval on muutliku pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Tuul on muutliku suunaga 1-6 m/s. Sooja on 12-15 kraadi.

Laupäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Õhutemperatuur on vahemikus 0 kuni +6 kraadi, maapinnal langeb kuni -3 kraadini, rannikul tuleb kuni 11 kraadi sooja. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul. Sooja on 12-15 kraadi.

Avafoto: NordenBladet

Eesti: Töötushüvitise saamise kestus hakkab sõltuma tööturu olukorrast

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet – Riigikogus läbis esimese lugemise paindlike töötuskindlustushüvitiste eelnõu, millega seotakse hüvitise maksmise kestus tööturu olukorraga. Eesmärk on anda inimestele raskes olukorras kindlustunne ja parematel aegadel motiveerida kiirelt tööle naasma.

Eelnõu kohaselt makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt, kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab.

Kui tööd on lihtsam leida ja töötute arv madal, makstakse hüvitist nii kaua, kui taotlemise hetkel on määratud nö baasperioodiks.

Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.

Vaata videost, kuidas selgitab paindlikke hüvitisi tööhõive osakonna juhataja Kadi Kanarbik:

„Suures finantskriisis kaotas Eesti tööturg üle 100 000 töökäe. Töötukassa abi lõppes liiga vara, kontakt inimestega kadus ja osad inimesed olid sunnitud kas Soome minema või heitusid. Pärast inimeste tagasi toomine on palju kallim. Selle õppetunni ajel on tööandjad ja ametiühingud jõudnud kokkuleppele kriisiolukorras töötuskindlustushüvitiste perioodi pikendada ja selle tasakaalustamiseks buumihetkedel samavõrra lühendada. Tavaolukorras jäävad perioodid muutmata,“ selgitas tervise- ja tööminister Peep Peterson. Tema sõnul olid tasakaalu otsimisel ja automaatsete valemite väljatöötamisel abiks parimad analüütikud rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast.

Töötuskindlustushüvitise taotlemisel määratakse hüvitise maksmise baasperiood vastavalt inimese töötuskindlustusstaaži pikkusele. Eesti Töötukassa arvutab registreeritud töötute arvu välja iga kuu alguses. Enne hüvitise maksmise perioodi lõppemist võrdleb Eesti Töötukassa registreeritud töötute arvu tulemust varasema perioodi keskmise töötute arvuga. Võrdluse tulemusena selgub, kas töötuskindlustushüvitise maksmise periood pikeneb või mitte. Hüvitise maksmise periood pikeneb automaatselt ning töötu selleks ise midagi tegema ei pea.

Praegu sõltub töötuskindlustushüvitise maksmise periood üksnes inimese töötuskindlustusstaažist, mistõttu ei pruugi see olla vastavuses samal ajal majanduses toimuvate muutustega.

Kava kohaselt peaks muudatus jõustuma 30. juuniks 2023.

Eesti: Õunaarmastajad kogunevad laupäeval Tallinnas Õunafestivalile

By

Helena-Reet Ennet

-

september 22, 2022

NordenBladet – Kümned õunasordid, kodumaised õunatalud ja Eesti Mee Ühistu meetootjad tervitavad huvilisi laupäeval kell 11-15 Põhja-Tallinnas Arsenali parklas Õunafestivalil.

Juba viiendat aastat toimuv Arsenali Õunafestival on populaarne laadasündmus, mis sel aastal kolib arvukate huviliste meeleheaks õue. Arsenali Keskuse Tööstuse tänava poolne parkla muutub laadaalaks, kust leiab kümneid õunasorte, magusat mett igale maitsele ning muidki sügissaadusi. Lisaks õuntele kohtab festivalil näiteks gurmeekartuleid, värsket mahla, Peipsi sibulaid ja palju muud head.

Õunatalude kõrval on ka sel aastal esindatud Eesti Mee Ühistu meetootjad, kuhu kuulub kümme mesitalu, nende seas ka mahetootjaid. Ühistu järgib mesinduse hea tava reegleid ning ei tee kompromisse mee kvaliteedis ega mesilaste tervises. Sündmuse toimumist toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

Varasematel aastatel on Õunafestivali külastanud keskmiselt 8000 külastajat.

Avafoto: Pexels