Eesti: Rahanduskomisjonis on tähelepanu keskmes energia varustuskindlus

By

-

september 27, 2022

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon arutab oma tänasel avalikul istungil koos asjaomaste asutuste esindajatega energia varustuskindlust, mis on eriti teravalt esile kerkinud.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et komisjon soovib saada ülevaadet elektri- ja gaasi varustuskindlusest seoses ees ootava kütteperioodiga. Ühe olulise teemana on päevakorras LNG terminali rajamine.

Koka sõnul lepiti koalitsioonikõnelustel kokku, et Eestisse rajatakse LNG vastuvõtuvõimekus käesoleva aasta sügiseks. „Tänase komisjoni istungi eesmärgiks on saada selgus terminali rajamise ja gaasivarude osas. Talv on tulekul ja seetõttu peame tagama mõistliku hinnaga gaasivarustuskindluse nii kodutarbijatele kui ka meie ettevõtjatele. 75 protsendi toiduainetööstuse ja 58 protsendi rasketööstuse ettevõtetes sõltub töö jätkamine maagaasi olemasolust. Ainuüksi oma kodu kütmiseks, vee soojendamiseks ning toidu valmistamiseks kasutab Eestis maagaasi üle 100 000 tarbimiskoha,“ selgitas Kokk olukorda.

Ta lisas, et Paldiski LNG terminal koosneb kolmest osast – sadamast, Eleringi poolt rajatavast toruühendusest Balticconnectoriga ja laevast. Alexela ja Infortar vastutavad kai ja sadamarajatiste. Kevadel leppisid Eesti ja Soome valitsused kokku, et laev tuleb sinna, kus esimesena terminal valmis saab.

Komisjoni istungist võtavad osa Eleringi, Eesti Gaasi, Infortari ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Rahanduskomisjoni kell 14 algavat istungit on võimalik jälgida veebiülekande kaudu.

Avafoto: Aivar Kokk (Riigikogu fotoarhiiv / Aron Urb)

NEED ON toiduained, mida mehed pikema eluea nimel sööma peaksid

By

Helena-Reet Ennet

-

september 26, 2022

NordenBladet — Teadlased kinnitavad, et oodatava eluea ning tervelt elatud aastate pikendamiseks tuleb süüa iga päev mitmekülgset ja võimalikult vähe töödeldud toitu. Meeste toitumist silmas pidades tuleb enam rõhku panna toidugruppidele, mis aitavad hoida tervist ning pikendada eluiga, vahendab Medical Daily.

Tervisliku toitumisega on võimalik ennetada mitmeid kroonilisi haigusi, nagu südamehaigused, diabeet, vähk ja dementsus. Lisaks valgule ja rasvale vajab inimene iga päev vähemalt 300 grammi juurvilju, 250 grammi puuvilju ning 30–38 grammi kiudaineid.

Teadlased soovitavad oodatava eluea pikendamiseks ja haiguste ennetamiseks lisada menüüsse järgmised toiduained:

Mustikad sisaldavad suures koguses antioksüdante, mis aitavad ennetada DNA kahjustusi ning vähendavad seeläbi vähi riski. Lisaks vähivastastele omadustele vähendavad mustikad kognitiivsete funktsioonide hääbumist ning aitavad parandada mälu. 100 grammis mustikates on ka umbes neli grammi kiudaineid, mis aitavad ennetada rasvumist.

Lõhe sisaldab rohkelt oomega-3 rasvhappeid, mis vähendavad südamehaiguste riski, ning rohkelt valku, mis aitab säilitada lihasmassi. Teadlased soovitavad süüa kala kaks korda nädalas, kuid jälgida, et tegemist ei oleks suure elavhõbeda sisaldusega kalaga nagu tuunikala. Lõhe sisaldab lisaks rauda, tsinki ning selles leiduv valk on tervislikum kui näiteks punases või töödeldud lihas leiduv valk.

Rohelised salatid on oluline osa tervislikust toitumisest ning spinat sisaldab rohkelt beetakaroteeni, luteiini ja zeaksantiini. Uuringutest on selgunud, et need ühendid aitavad ennetada vähirakkude teket ning kaitsta silmi nutiseadmete sinise valguse eest. Ühe uuringu tulemusel leiti, et üks portsjon spinatit päevas ennetab oluliselt kognitiivse võimekuse vähendamist ning et regulaarselt spinatit tarbinud inimeste vaimne võimekus on võrreldav neist 11 aastat noorematega.

Pähklid sisaldavad palju häid rasvu ning nendes sisalduvad ühendid toetavad meeste seksuaaltervist ning südant. Teadusuuringutest on selgunud, et rohkem pähkleid tarbivatel meestel on parem seksuaalelu ning viljakus. Ka pähklites leidub palju antioksüdante, mis aitavad ennetada vähki ja südamehaigusi.

Edamame oad või tofu võivad aidata ennetada eesnäärmevähki, mis on meeste seas üks levinumaid vähitüüpe. Uuringutest on selgunud, et sojatooted ennetavad mitmeid vähi tüüpe ning aitavad suurendada lihasmassi. Edamame ubades leidub rohkelt valku, kiudaineid ning mineraale, nagu magneesium, foolhape, raud ja kaalium.

Avafoto: Pexels

UURING: SEE ON maailma odavaim unerohi, sama hea kui melatoniin

By

Helena-Reet Ennet

-

september 26, 2022

NordenBladet — Kallima inimese lõhn parandab une kvaliteeti. Kui magad oma armsama särgiga, aitab see paremini uinuda, selgus Brish Columbia ülikooli uuringust.

Need, kelle läheduses oli magama minnes kalli isiku järele lõhnav riideese, magasid teistest paremini. See näitab, et pelgalt kalli inimese lõhn parandab une kvaliteeti, märgib uuringut juhtinud psühholoog Marlise Hofer.

Uuringus osales 155 inimest. Neile pandi magama minnes pea alla kahte sorti T-särgid. Üks T-särk oli selline, mida selle inimese kallim oli kandnud 24 tundi ja teine oli selline, mida oli kandnud mõni võõras inimene või oli see puhtaks pestud.

Kallimad inimesed kandsid T-särke nii, et nendega koos ei kasutatud lõhna ega deodoranti. Nad vältisid higistamist, suitsetamist ja teatud toite, nii et särgil oli vaid nende endi lõhn.

Uuritavad magasid kaks järjestikust ööd koos oma kallima särgiga ja kaks ööd teistsuguse särgiga. Uuritavad võisid mõistatada, kelle särgiga nad magasid, aga seda neile ette ei öeldud. Uuritavate und mõõdeti spetsiaalse seadeldise abil. Lisaks küsiti une kvaliteedi kohta pärast magamist.

Mõõtmised näitasid, et koos kallima särgiga abil magati rahulikumalt. Teadlased põhjendavad seda asjaoluga, et armsama lõhn seostub turvatunde, rahu ja lõdvestumisega. Need tegurid mõjutavad une kvaliteeti.

Uuringut juhtinud Marlise Hoferi väitel mõjutab kallima lõhn und samapalju kui suukaudne unehormoon melatoniin. Samuti pole see vaid romantiline žest võtta matkale kaasa oma armsama T-särk. See võib tõepoolest parandada und võõras kohas.

Avafoto: Pexels

Eesti: Erikomisjon arutab riigiteede rahastamise jätkusuutlikkust

By

Helena-Reet Ennet

-

september 26, 2022

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab riigiteede rahastamise jätkusuutlikkust.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul ei ole 2023. aasta riigieelarves ega ka riigi eelarvestrateegias teedevõrgu korrashoiuks ja arendamiseks täiendavaid vahendeid ning järgnevatel aastatel näeb riik praeguse perioodiga võrreldes ette rahastuse vähendamise. Tema sõnul näitas Riigikontrolli kontrolliaruanne, et väheneva rahastuse ja kasvavate hindade juures ei suuda riik täita kõiki riigiteede säilitamiseks ja arendamiseks seatud eesmärke ning seetõttu võib lähiajal kannatada nii sõiduohutus kui ka teede kvaliteet. „Lisaks toob Riigikontroll oma aruandes esile, et praeguse rahastuse juures ei suuda Eesti tagada üleeuroopalise teedevõrgu väljaehitamist kokku lepitud tähtajaks,“ ütles ta.

Möldri sõnul soovitab Riigikontroll riigil paika panna teehoiu prioriteedid ning rahastuse tagamise pikaajalise plaani ehk otsustada, milliseid investeeringuid ja millises järjekorras ellu viia. „Soovimegi saada istungil ülevaate riigiteede rahastamise vajadustest ja võimalustest ning sellest, millised on riigi edasised plaanid,“ lausus ta.

Erikomisjoni istungile on kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ja teedetalituse juhataja Julia Bergštein, Transpordiameti peadirektori ülesandeid täitev Ele Reiljan ja taristu haldamise teenistuse direktor Janar Tükk, MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens ja tegevjuht Tarmo Trei ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Silver Jakobson.

Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Avafoto: NordenBladet

Euroopa energiakriisi hind juba ligi 500 miljardit

By

Helena-Reet Ennet

-

september 26, 2022

NordenBladet — Bruegeli mõttekoja andmetel läheneb Euroopa energiakriisi hind 500 miljardile eurole, kuna valitsused kiirustavad hüppeliselt tõusvate hindade lööki pehmendama. Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on seni eraldanud 314 miljardit eurot, et leevendada energiakriisi mõju tarbijatele ja ettevõtetele, samas kui Ühendkuningriik on eraldanud 178 miljardit eurot, näitas Bruegeli 21. septembril avaldatud hinnang.

Kasvav eelarvekoormus – EL-i energiakriisi kulutused moodustavad 1,7 protsenti bloki sisemajanduse koguproduktist – tuleneb Euroopa riikide hädast kiireneva inflatsiooni ja süngete majandusväljavaadetega. EL-i ministrid peavad läbirääkimisi hädaolukorra lahendamise plaani üle, mis suunab energiaettevõtete kasumi haavatavatesse majapidamistesse ja ettevõtetesse. Lepinguni loodetakse jõuda 30. septembris, see sisaldab ka elektrihinna ülempiiri ja eesmärki vähendada elektrinõudlust, kuna Moskva piirab gaasivoogusid, vahendab Bloomberg.

„Algselt kavandatud ajutise vastuse asemel sellele, mis pidi olema ajutine probleem, on need meetmed kasvanud ja muutunud struktuurseks,” ütles Brüsselis asuva Bruegeli teadur Simone Tagliapietra. „See summa peaks suurenema, kuna energiahinnad püsivad kõrgel. See ei ole riikide rahanduse seisukohast ilmselgelt jätkusuutlik.”

Kuigi Bruegeli hinnangud hõlmavad meetmeid nagu madalamad käibemaksumäärad elektrile, küttetoetused ja meetmed mõne energiaettevõtte ülvee pealval hoidmiseks, ei kajasta need täielikult likviidsustoetuse ulatust kogu Euroopas. Saksamaal riigistab valitsus energiafirma Uniper SE, mis hõlmab ettevõttesse 8 miljardi euro süstimist ja Soome energiafirma Fortum Oyj enamusosaluse ostmist.

Tagliapietra sõnul ähvardavad energiakriisi tõusvad kulud süvendada EL-i liikmesriikide majanduslikku ebavõrdsust.

„Sellise sekkumise tasemega kaasneb ka killustumise oht kogu Euroopas: valitsused, kellel on rohkem võimalusi, saavad energiakriisiga paratamatult paremini hakkama, konkureerides talvekuudel oma naabritega piiratud energiaressursside pärast,” ütles ta. „Seega on oluline kavandada poliitikaid, mis suudavad tagada eelarve jätkusuutlikkuse, ja koordineerida seda eelkõige ELi riikide vahel.”