NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon tutvus eestikeelsele haridusele ülemineku seaduseelnõu, uuendatud tegevuskava ja täiendavate riigieelarveliste vahendite jaotusega.

Komisjoni aseesimehe Liina Kersna sõnul on Haridus- ja Teadusministeerium teinud lühikese ajaga intensiivselt tööd nii seaduseelnõu ettevalmistamisel kui ka eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava uuendamisel lähtudes valitsuskoalitsiooni ambitsioonikatest eesmärkidest. „Eestikeelsele õppele üleminekule tuleb läheneda terviklikult. Eelnõus pakutud lahendus alustada üleminekut alusharidusest ja põhikoolist on väga vajalik, kuna sel moel saab valmistada lapsi ette järgmises haridusastmes eesti keeles õppima,“ märkis Kersna. „Eelnõu eesmärk on eestikeelsele õppele täielikult üle minna 2030. aastaks. See eeldab muu hulgas suuremat õpetajakoolitust, haridusasutuste süsteemset nõustamist, metoodiliste materjalide väljatöötamist, õpetajate palga- ja töötingimuste parandamist, aga ka eestikeelset huviharidust,“ nentis Kersna.

Komisjoni liige Marko Šorin ütles, et eelnõu ja tegevuskavaga on tehtud kompleksne töö. „Peame silmas pidama, et praegu on eesti ja vene keele õppekeelega koolide näol kaks paralleelset süsteemi,“ lausus Šorin ning avaldas lootust, et eelnõu aitab kaks süsteemi edukalt ühendada ja jõuda ühtse eestikeelse hariduseni.

Istungil toodi välja, et ministeerium taotleb järgmise aasta riigieelarvest eestikeelsele õppele üleminekuks 41 miljonit ning tuleviku vaates kulub sellele umbes 300 miljonit eurot. Suur osa lisarahast läheb õpetajakoolituse suurendamiseks, Ida-Virumaa alushariduse ja üldhariduskoolide õpetajate palgalisaks, lähtetoetusteks, üliõpilaste sihtstipendiumiteks ning seniste tegevustega jätkamiseks ja nende laiendamiseks.

Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud eelnõu järgi algab üleminek eesti õppekeelele lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule 2030. aastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on esitatud ministeeriumitele ja asjakohastele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Kooskõlastamise ja arvamuste esitamise tähtaeg on täna. Riigikokku ja kultuurikomisjoni ette jõuab eelnõu ootuste järgi oktoobri esimesel nädalal.

Istungil tutvustasid eelnõu ja vastasid komisjoniliikmete küsimustele Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts, üld- ja kutsehariduse keelepoliitika valdkonna juht Ingar Dubolazov ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Indrek Kilk.

Avafoto on illustreeriv. (NordenBladet)

NordenBladet — Riigikogu kultuurikomisjon ja sotsiaalkomisjon peavad täna ühise avaliku istungi, kus käsitletakse ligipääsetavust kultuurile ning erivajadustega laste tugisüsteemi reformi.

Kultuurikomisjoni aseesimees Liina Kersna ütles, et komisjonid soovivad saada ülevaate, milline on olukord kultuuri ehk etenduste, kontsertide, näituste, muuseumide, kino ja spordi ligipääsetavusega. „Tuleb pingutada, et kultuuri võiks nautida näiteks ratastoolis inimene ja oleks mõeldud, kuidas saaks samaväärse elamuse ka kuulmislanguse korral. Samuti on tähtis, et oleks avaldatud info sündmuste ligipääsetavuse kohta,“ toonitas Kersna. Ta märkis, et juulis võttis Riigikogu vastu seaduse, et parandada etenduskunstide kättesaadavust.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on paras aeg saada ka ülevaade eelmise aasta kevadel käivitatud erivajadustega laste tugisüsteemi reformi hetkeseisust. „On tähtis, et iga laps saaks abi võimalikult kiiresti ja lähtuvalt oma tegelikest vajadusest, mitte puude raskusastme otsusest. Samuti, et jätkuks lastega töötavaid spetsialiste ning abi saamisega seotud asjaajamine oleks perede jaoks võimalikult lihtne. Selle nimel on mõnda aega tööd tehtud ja meil on ka Riigikogus võimalik nüüd saada ülevaade kuulates erinevate osapoolte arvamusi,“ sõnas Kütt. Ta täpsustas, et reformi esimesed muudatused oli plaanis rakendada kahe aasta jooksul ning pikemaajalised tegevused on kavandatud perioodi kuni 2027.

Ligipääsetavusest annavad ülevaate Eesti Etendusasutuste Liidu juhataja Kristiina Alliksaar, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna nõunik Lili Tiri, Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Mari Puuram ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad.

Erivajadustega laste tugisüsteemi reformi hetkeseisust annavad ülevaate Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ning Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik Tauno Asuja.

Riigikogu konverentsisaalis toimuv avalik istung algab kell 14 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes. Istungil on tõlge viipekeelde.