Avatud on Valgevene ajakirjanikele suunatud meediatoetuste programmi taotlusvoor

By

-

oktoober 11, 2022

NordenBladet — Põhjamaade Ministrite Nõukogu kuulutas välja Valgevene ajakirjanikele suunatud 2023. aasta meediatoetuste programmi, mille eesmärk on tugevdada demokraatiat ja kodanikuühiskonda Valgevenes toetades sealset sõltumatut meediat. Programm keskendub Valgevene tegelikku elu kirjeldava usaldusväärse meediasisu loomisele, käsitledes inimõiguseid puudutavaid teemasid, näiteks sõnavabadust, kogunemisvabadust, õigusriiki ning muid demokraatia ja kodanikuühiskonna standardeid.

Pärast 2020. aasta Valgevene presidendivalimisi satub Valgevene sõltumatu meedia järjest rohkem tagakiusamise ohvriks.

Vastavalt Piirideta Reporterite koostatud maailma ajakirjandusvabaduse 2022. aasta indeksile oli Valgevene kuni Venemaa sissetungini Ukrainasse ajakirjanike jaoks kõige ohtlikum riik Euroopas. Enamik Valgevene sõltumatuid meediaväljaandeid tegutseb nüüd väljaspool riiki või on olnud sunnitud tegevuse lõpetama. Nende asjaolude tõttu vajab Valgevene sõltumatu meedia – nii väljaanded kui ka individuaalsed ajakirjanikud, kes kaotasid töö ja töövahendid, pidid riigist lahkuma jne – hädasti rahalist, tehnilist ja muud tuge, mis aitaks neil edasi tegutseda

Meediatoetuste programmi üldeesmärk on toetada Valgevene sõltumatu ajakirjanduse ja meediakunsti algatusi ning hõlbustada riigi arenguid käsitleva kvaliteetse, usaldusväärse ja mitmekesise sisu loomist Valgevene elanikele.

Kes saavad taotleda?
Taotlusi võivad esitada Valgevene sõltumatud meediaväljaanded, Valgevene ajakirjanikud, Valgevene visuaalse, kunstilise ja interdistsiplinaarse meediasisu loojad ning mujalt pärit meediaväljaanded, mis võtavad tööle või sõlmivad lepingu Valgevene ajakirjanikega ja toodavad sisu Valgevene olukorra kohta.

Taotluse esitamise tähtaeg: 6. november, 2022 (hiljemalt kell 23:59 Vilniuse aja järgi).

Rahastamine
Toetuse suurus võib ulatuda 5000 eurost kuni 30 000 euroni. Toetuste kogusumma 2023. aastaks on ligikaudu 250 000 eurot.

Kestus
Esitatava projekti maksimaalne kestus – 12 kuud.

Kontaktid
Taotlused tuleb esitada aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Lisateavet leiad programmi ametlikult veebilehelt: www.nordicmediagrantsbelarus.org.

Toetust rahastavad Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Norra saatkond Leedus. Toetust haldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Leedus.

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis

Eesti: Sotsiaalkomisjon saatis peretoetuste seadusemuudatused esimesele lugemisele

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 11, 2022

NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjoni heakskiidu sai perehüvitiste seadust ja perekonnaseadust muutev eelnõu, millega plaanitakse tõsta märkimisväärselt laste- ja peretoetusi.

Riigikogu täiskogus seaduseelnõu tutvustama määratud komisjoni liige Priit Sibul rõhutas, et eelnõul on kaks suurt eesmärki. „Lastetoetuste puhul on oluline ennekõike täiendav majanduslik tugi perele. Perehüvitiste eesmärk on aga seotud Eesti rahvastiku jätkusuutlikkuse tagamise ja rahvastikukriisi lahendamisega. Plaanitavate muudatustega anname peredele sõnumi, et lapsed on Eesti riiki oodatud ning majanduslikud põhjused ei tohi jääda ainsaks takistuseks, miks lapsed perre sündimata jäävad. Lasterikaste perede toetusi indekseerides seome toetused palga- ja elukalliduse tõusuga, mis tähendab, et riigi tugi on püsiv,“ lausus ta.

Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul on toetuste tõstmine igal juhul õige, kuid asetab suuremad pered märkimisväärsesse eelisseisu. „Eesti riigi jaoks peaksid kõik lapsed olema ühtmoodi tähtsad ja lastetoetus peaks olema ühesuurune hoolimata sellest, mitu last on peres. Ühe ja kahe lapsega pered hakkavad saama 80–160 eurot lapsetoetust ehk 33 protsenti senisest rohkem, samal ajal kolme lapsega pere toetus tõuseb koguni 65 protsenti, 860 eurole. Selline vahetegemine jätab ühe ja kahe lapsega peredele okka hinge,“ märkis Kotka.

Eelnõu tähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud. Eelnõu kohaselt suureneb alates 1. jaanuarist esimese ja teise lapse toetus 80 euroni kuus (praegu 60 eurot), üksikvanema lapse toetus suureneb 80 euroni kuus (praegu 19.18 eurot). Samuti suureneb lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni kuus (praegu 300 eurot) ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).

2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga. Lisaks kavandatakse eelnõuga muudatust perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust.

Sotsiaalkomisjon otsustas saata perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu (703 SE) Riigikogu täiskogu ette 19. oktoobril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.

Eesti: Rahvusparlamentide fookuses on sooline võrdõiguslikkus

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 11, 2022

NordenBladet — Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad osa IPU 145. assamblee tööst, kus peateemana on arutelu all sooline võrdõiguslikkus ja sootundlike parlamentide roll maailma jätkusuutlikumaks ja rahumeelsemaks muutmisel.

Riigikogu delegatsiooni juht Toomas Kivimägi ütleb oma sõnavõtus, et naiste suurem kaasatus rahvusparlamentides on igati asja- ja ajakohane teemapüstitus. Tema sõnul tuleb kaotada administratiivsed ja materiaalsed eelised ja takistused, mis loovad eeldused ebavõrdseks kohtlemiseks poliitikas, tööhõives või sotsiaalelus sõltuvalt soost.

„Võrdõiguslikkuse tuhinas ei tohi unustada, et on valdkondi, kus ühiskonnale ja riigile on parima tulemuse nimel kasulikum meeste suurem osakaal, ja valdkondi, kus peaks jätma rohkem ruumi naistele. Ent kõigil peab olema võrdne võimalus konkureerida,“ toonitab Kivimägi.

Rahvusparlamentide liikmed saavad ülevaate ka IPU töörühma missioonist Kiievisse ja Moskvasse. Sõja rahumeelsele lahendamisele suunatud töörühm otsib võimalusi, kuidas parlamendid saavad aidata kaasa sõja lõppemisele Ukrainas. Lisaks kaalub assamblee, millised võimalused on parlamentidel tegeleda rahvusvahelise migratsiooniga ning kuidas peatada inimkaubandust ja inimõiguste rikkumisi. Käsitletakse ka kliimamuutustega seotud küsimusi.

Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, parlamendiliikmete inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Alalised komiteed esitavad assamblee täiskogule aruanded oma tööst ning täiskogu võtab vastu alaliste komiteede resolutsioonid ja lõppdokumendi üldise debati ehk võrdõiguslikkuse teemal.

Eestit esindavad 11.–15. oktoobrini Kigalis Rwandas toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Toomas Kivimägi ning asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Marika Tuus-Laul. Assambleel osaleb enam kui tuhat saadikut umbes 120 parlamendist.

Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 178 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.

Eesti: Riigikogu arutab olulise tähtsusega küsimusena riigikaitse jätkusuutlikku rahastamist

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 11, 2022

NordenBladet — Riigikogu arutab riigikaitsekomisjoni ettepanekul olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikaitse jätkusuutlikku finantseerimist.

Riigikaitse rahastamise pikema perspektiivi üle peetaval arutelul esinevad ettekandega riigikaitsekomisjoni esimees Raimond Kaljulaid, kaitseminister Hanno Pevkur ning Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juht Rasmus Kattai.

Igale ettekandjale võib Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Pärast ettekandeid toimuvad läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed.

Riigikogu istung algab kell 10 ja seda saab jälgida veebiülekandes. Arutelust teeb ülekande ka ETV2.

Eesti: LHV UK kavatseb osta Bank Northi äritegevuse

By

Helena-Reet Ennet

-

oktoober 11, 2022

NordenBladet — AS-i LHV Group tütarettevõte LHV UK Limited tegi pakkumise Ühendkuningriigi krediidiasutuse Bank North Limited väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) laenutegevuse ostmiseks. Sellega siseneb hetkel veel ÜK pangalitsentsi taotlev LHV UK Limited Ühendkuningriigi VKE laenuturule.
LHV Groupil on hetkel Bank Northis finantsinvesteeringuna 9,3% suurune osalus.

Bank North sai Ühendkuningriigi finantsjärelevalvelt pangalitsentsi piirangutega, mille järel sisenes ettevõte 2021. aasta III kvartalis nn mobiliseerimisfaasi. See faas kestab tavapäraselt 12 kuud, mille jooksul on uutel pankadel võimalik lõpule viia organisatsiooni rajamine ja panga täielik kapitaliseerimine. Hoolimata arvestatava mahuga laenunõudlusest, ei võimaldanud viimasel ajal vähem aktiivseks muutunud kapitaliturud Bank Northil nõutud aja jooksul kaasata piisavas mahus kapitali, mistõttu tegi ettevõte 30. septembril 2022 otsuse algatada ettevõtte likvideerimisprotsess. LHV Groupi jaoks tähendab Bank Northi tegevuse lõpetamine senise finantsinvesteeringu täiendavat 2,2 miljoni euro suurust allahindlust septembris.

Bank North koos likvideerimisnõustajatega viisid läbi konkursi ettevõtte äritegevuse või laenuportfelli müümiseks, milles tegi parima pakkumise LHV UK.

Äritegevuse ostutehing hõlmaks laenuportfelli mahus ligikaudu 17,9 miljonit naela, 20 töötajat, kliendisuhete ja laenuportfelli juhtimiseks mõeldud infotehnoloogia süsteemi ning koostöösuhteid laenumaakleritega. Töötajate hulka kuuluvad müügi- ja klienditeeninduse meeskond, krediidianalüüsi, hindajate ning IT-meeskond. Tehingu hinnaks on 110% laenuportfelli väärtusest tehingu hetkel. Kavandatud on tehingu lõpuleviimine oktoobri jooksul. LHV UK plaanib tehingut finantseerida olemasolevatest omavahenditest ja ei vaja tehingu läbiviimiseks lisakapitali. Soetatav laenuportfell hakkab LHV UK-le intressitulu teenima kohe pärast üleminekut. Täpsem pikaajaline mõju kajastub LHV Groupi 2023. aasta veebruaris avaldatavas finantsplaanis.

LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu kommentaar: “Ettevõtete finantseerimine on olnud LHV Groupi põhitegevus alates LHV Panga loomisest. Bank Northi senine tegevus tõestas, et ettevõtete laenude nõudlus Ühendkuningriigis on tugev ning lihtsa ja kiire otsustusprotsessiga on võimalik kasvatada laenuäri ka uuel turule tulijal. Bank Northi tugevusteks on olnud konkurentidest kiirem laenuprotsess, kohalik fookus ja suurepärane suhe laenumaakleritega. Ettevõtete laenuäri ühtib LHV UK strateegia ja äriplaaniga, mis näeb ette senise tegevuse laiendamise järgmisena ettevõtete laenuturule, võimaldades seniseid plaane oluliselt kiirendada. LHV UK plaanib jätkata müügiga läbi olemasolevate maaklerite, samuti plaanib LHV UK jätkata füüsilise kliendikontoriga Manchesteris. Ühendkuningriigis ei ole LHV suuruse panga jaoks küsimus mitte laenunõudluses, vaid nõudluse rahuldamiseks piisava kapitali olemasolus.”

LHV UK plaanid Ühendkuningriigis tuginevad kolmele valdkonnale, milleks on pangateenused finantsvahendajatele, laenud ettevõtetele ja teenused e-kaupmeestele. Hetkel on LHV UK keskendunud pangalitsentsi saamisele. Ettevõtete laenude väljastamiseks peab LHV UK registreerima ennast ka Annex 1 finantsinstitutsioonina.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 820 inimese. LHV pangateenuseid kasutab augusti seisuga 359 000 klienti, LHV hallatavatel pensionifondidel on 132 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 149 000 klienti. LHV Ühendkuningriigi filiaal pakub panganduse taristut enam kui 200 rahvusvahelisele finantsteenuste ettevõttele, mille kaudu jõuavad LHV makseteenused klientideni üle terve maailma.

Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: +372 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee