Ehitusleping Eestis (Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimene etapp)

By

-

aprill 14, 2023

NordenBladet — 12. aprillil 2023 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ ning OÜ Rail Baltic Estonia projekteerimis- ja ehituslepingu Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimese etapi rajamiseks.

Leping hõlmab Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustöid, mille käigus valmivad terminali maa-aluse korruse betoonosa ja muud raudteerajatisteks vajalikud maa-alused kommunikatsioonid. Tööde teostamisel on 50:50 suhtega juhtiv partner AS Merko Ehitus Eesti.

Lepingu maksumus on ligikaudu 44,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde tähtaeg on 2026. aasta septembris.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid ning arendab elukondlikku kinnisvara. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Lisainfo:
AS Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Veljo Viitmann, tel +372 680 5105.

Urmas Somelar
Finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
Telefon: +372 650 1250
E-post: urmas.somelar@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni ettevõtted arendavad kinnisvara ning ehitavad hooneid ja infrastruktuuri. Loome paremat elukeskkonda ja ehitame tulevikku. Tegutseme Eestis, Lätis, Leedus ja Norras. 2022. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 661 inimesele ning ettevõtte 2022. aasta müügitulu oli 410 miljonit eurot.

Finnair viis oma soomekeelse klienditeeninduse Bulgaariasse inimestele, kes ei räägi sõnagi soome keelt

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 14, 2023

NordenBladet — Leenufirma Finnairi klienditeenindus muutus jaanuaris, mil soomekeelne klienditeeninduse chat viidi üle Bulgaarias asuvasse klienditeeninduskeskusesse. Sellest ajast saadik on soomekeelse klienditeenindusega tegelenud töötajad, kes ei räägi sõnagi soome keelt.
Vestlusteenuses kasutavad töötajad tehisintellekti kasutavat tõlkeprogrammi, vahendab Helsingin Sanomat.

Enne üleminekut tegeleti vestlusteenusega kõigis Soome Finnairi klienditeeninduskeskustes, mis asuvad Kajaanis, Porvoos ja Jyväskyläs. Nüüd on teenus koondunud peamiselt Bulgaaria pealinnas Sofias asuvasse keskusesse.

Erinevalt Soome klienditeenindajatest üldiselt ei räägi Bulgaaria keskuse klienditeenindajad soome keelt. Täielikult ei ole suudetud vältida segaseid keelevääratusi olukordades, kus keskuse töötajad on oma vastused masintõlgi abil soome keelde tõlkinud.

„Üksikjuhtudel on esinenud tõlkevigu. Klientide rahulolu on reeglina olnud heal tasemel,” ütleb Finnairi kliendikogemuse arenduse direktor Tiina Tissari.

Vead on ette tulnud näiteks väljendites, mida on raske soome keelde tõlkida. Lisaks on sagedamini esinenud vigu terminites, millel võib olla mitu erinevat tähendust.

„Näiteks oli masintõlk ingliskeelse sõna case tõlkinud kastiks, kuigi see tähendas kliendijuhtumit,” kirjeldab Finnairi kommunikatsioonijuht Heidi Lemmetyinen.

Üldreeglina on Finnair uue teenusega rahule jäänud. Nende sõnul on see esimestel kuudel hästi toiminud. Nad on veendunud, et masinate intelligentsus paraneb pidevalt, kui seda arendatakse ja õpetatakse.

„Kui selline viga juhtub, õpetame seda masinintõlgile, et sama ei korduks. Samuti õpetame oma klienditeenindajaid kirjutama nii, et see oleks tehisintellekti suhtes võimalikult sõbralik.”

Lemmetyinen märgib, et vestlusteenus on vaid üks Finnairi klienditeeninduskanalitest. Näiteks lennufirma soomekeelset telefoniteenust juhitakse endiselt Soomest.

Finnairi sõnul on kliendid teadlikud ka sellest, et vestlusserver ei ole soomekeelne, vaid kasutab automaattõlke teenust.

Lisaks on kliendil vabadus valida vestluses, kas ta eelistab klienditeenindajaga inglise keeles rääkida, sel juhul pole automaattõlketeenust vaja.

Soomekeelse vestlusteenuse kolimine Bulgaariasse oli Finnairi väitel loogiline, sest Finnair on juba 2017. aastal sinna koondanud ka oma muukeelsed klienditeeninduse vestlused. Lisaks inglise keelele on teenuses saanud vestelda kuues keeles.

Finnairi info kohaselt jälgivad nad vestlusest saadavat klientide tagasisidet huvi ja tähelepanuga. Lennufirma usaldab tehisintellekti.

„Kindlasti saame sellega kiiresti edasi liikuda ja üksikuid probleemsituatsioone veelgi vähendada,” resümeerib Tissari.

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2023

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 14, 2023

NordenBladet — Märtsiga lõppes EfTEN Real Estate Fund AS’i esimene täiskvartal peale fondi ühinemist EfTEN Kinnisvarafond AS-ga. Fondi konsolideeritud puhas üüritulu (NOI) oli 2023.a I kvartalis 7,3 miljonit eurot. Arvestades üüritulu tootvaid kinnisvarainvesteeringuid, teeb see EfTEN Real Estate Fund AS´i tegelikuks puhas üüritootluseks aasta baasil 8,0%.

Selle aasta I kvartali jooksul on fond teeninud konsolideeritud üüritulu kokku 7,5 miljonit eurot (2022: 3,3 miljonit eurot) ning EBITDA-d 6,45 miljonit eurot (2022: 2,9 miljonit eurot). I kvartali konsolideeritud üüritulu sisaldab ühinemisel lisandunud kinnisvarainvesteeringute üüritulu kogusummas 4,0 miljonit eurot, mis võrreldes EfTEN Kinnisvarafond AS’i eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud 5,3%. Nende kinnisvarainvesteeringute osas, mis on fondi bilansis olnud vähemalt kahel järjestikusel aastal (Like-for-like), on üüritulu võrreldes eelmise aastaga suurenenud 4,7%.

Märtsis oli EfTEN Real Estate Fund AS´i konsolideeritud üüritulu kokku 2 513 tuhat eurot, s.o 18 tuhat eurot rohkem kui veebruaris. Fondi konsolideeritud puhas üüritulu (NOI) oli märtsis 2 449 tuhat eurot, s.o 21 tuhat eurot rohkem kui veebruaris. Fondi EBITDA oli märtsis kokku 2 148 tuhat eurot, mis on 21 tuhat eurot vähem kui veebruaris.
Fondi konsolideeritud raha jääk oli 31.03.2023 seisuga 25 166 tuhat eurot ning raha jääk suurenes märtsis 694 tuhande euro võrra. Märtsis tegid fondi tütarettevõtted investeeringuid olemasolevatesse kinnistutesse kokku 507 tuhande euro ulatuses.

Fondi 2023. aasta I kvartali konsolideeritud korrigeeritud rahavoog (EBITDA miinus intressikulud miinus laenude põhiosade tagastused miinus Leedu ettevõtete tulumaksukulu) oli kokku 3,0 miljonit eurot (eelmisel aastal samal perioodil 1,5 miljonit eurot). Arvestades fondi dividendipoliitikat, teeks see brutodividendiks aktsia kohta 22,25 senti (2022 I kvartal: 23,68 senti), s.o 6% vähem kui eelmisel aastal. Potentsiaalne dividend aktsia kohta on vähenenud seoses EURIBORi tõusuga. Fondi kaalutud keskmine intressimäär on selle aasta 31. märtsi seisuga 4,66%. Eelmise aasta märtsi lõpus oli fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär 2,3%.

EfTEN Real Estate Fund AS’i puhasväärtus aktsia kohta (NRV) oli 31.03.2023 seisuga 21,7013 eurot ja EPRA NRV 22,3556 eurot. Nii NRV kui EPRA NAV suurenesid võrreldes veebruariga 0,6%.

Marilin Hein
Finantsjuht
Tel. 6559 515
E-mail: marilin.hein@eften.ee

Soome: Muutub karastusjookide maksustamine

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 14, 2023

NordenBladet — Karastusjookide aktsiisis sisalduvat tervisejuhist suurendatakse. Karastusjookide maks astmestatakse joogi suhkrusisalduse alusel senise kahe maksukategooria asemel kuue maksukategooriaga.

Madalaima maksukategooria maksuga maksustatakse suhkruvabad joogid nagu praegugi. Suhkruvabade jookide maks langeb seniselt 13 sendilt 9 sendile liitri kohta. Suhkrustatud jookide maksusumma on 16, 24, 32, 40 või 48 senti liitri kohta, olenemata sellest, kas jookidele on lisatud suhkrut või on tegemist looduslikku suhkrut sisaldavate jookidega.

Maksumuudatuste eesmärk on suunata tarbimine ja tootmine kõrge suhkrusisaldusega jookidelt väiksema suhkrusisaldusega jookidele. Eesmärk on aga ka maksutulude säilitamine.

Pakendamata joogid on maksust vabastatud

Karastusjookide maksubaas muutub reformiga. Magustamata ja maitsestamata vee ning mineraalvee maksustamine muutub selliselt, et karastusjoogimaksuga hakatakse maksustama ka üle viieliitrisesse jaepakendisse pakendatud jooke. Teiseks jäetakse maksu kohaldamisalast välja tahked joogi koostisosad.

Kolmas maksubaasi muudatus lisati seadusesse parlamendi istungil. Parlament jättis maksu alt välja pakendamata joogid, mis valmistatakse toidu kätteandmise kohas kohe müügiks. Pakendamata jookide osas on seaduses viidatud toidualastele õigusaktidele, mille kohaselt on pakendamata toit „lõpptarbijale mõeldud toit kui selline, mille tarbija ise pakendab, mis pakitakse tarbija soovil joogi kätteandmise kohas või toit, mis on toidu koheseks müügiks kätteandmise kohas pakendatud või mida serveeritakse lõpptarbijale tarbimisvalmina toidu kätteandmise kohas”. Maksuvabastuse tingimuseks on, et pakendamata tooted antakse üle samast toidu kätteandmise kohast, kus need toodeti.

Muudatus jõustub pärast riigiabi heakskiitmist

Parlament kiitis heaks seaduse karastusjookide maksu muutmiseks. Valitsuse ettepanekul kinnitab seaduse Vabariigi President. Karastusjoogimaksu muudatused jõustuvad hiljem valitsuse määrusega määrataval ajal alles pärast seda, kui Euroopa Komisjonilt on saadud riigiabi andmise menetluse muudatustele heakskiit. Seni maksustatakse karastusjooke senisel viisil.

Karastusjoogimaksu reform lähtub peaminister Sanna Marini valitsuse programmist. 2022. aasta eelarveläbirääkimiste suuniste kohaselt on reform esimene samm tervisepõhise maksu ettevalmistamisel.

Eesti: Menetlusse võeti eelnõu pensionikindlustuse seaduse muutmiseks

By

Helena-Reet Ennet

-

aprill 13, 2023

NordenBladet — Riigikogu juhatus võttis menetlusse kaks eelnõu.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 12. aprillil algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (5 SE).
Eelnõu näeb ette tõsta neljal järgneval aastal pensione lisaks indekseerimisele erakorraliselt 50 euro võrra. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 13. aprillil algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE).

Eelnõuga muudetakse seaduste 1. juulil 2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 1. juulist jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.