NordenBladet — Endine kaitseminister Kalle Laanet ütles Riigikogus Eesti kaitsepoliitika arutelul, et Eesti kaitsekulude põrand järgnevatel aastatel võiks olla 3% SKTst.
“Täna ei käi sõda Venemaa ja Ukraina vahel, vaid Lääne ja Ida vahel. Kas võidavad demokraatlikud väärtused või autokraatlik riigijuhtimine, milles üksikisiku põhiõigused ja vabadused on olematud,” ütles Laanet.
Tema sõnul on Eesti eestvõttel juba tugevdatud NATO idatiiva kaitset, minnes heidutushoiakult üle ettenihutatud kaitsehoiakule. “Eesti peab olema kaitstud esimesest minutist ja iga sentimeeter meie territooriumist, tänaseks on selge, et heidutushoiakust kahjuks ei piisa. Nato tippkohtumise tulemina Madriidis saame endale diviisi suuruse üksuse juhtimisstruktuuri, uuendatud kaitseplaanid, aga liitlaste alalise kohaloleku suurendamiseks peame endiselt igal tasemel tööd tegema,” tõdes Laanet.
Ta ütles, et riigieelarve järgi kasvavad kaitsekulud järgmisel aastal 42,5% võrreldes 2022 aastaga, ja ületavad esimest korda 1 miljardi piiri. “Peame seda taset järgmistel aastatel veelgi tõstma. Olen kindlalt seisukohal, et lähiaastatel peab kaitsekulude põrand olema mitte kaks, vaid kolm protsendi meie sisemajanduse kogutoodangust,” nentis Kalle Laanet.
Ta tõi välja, et Eesti saab lähiaastatel mitmeid uusi sõjalisi võimeid: meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustavid, uued automaadid R20 Rahed. “Lisaks: järgmisel neljal aastal suurendame oluliselt juba praeguste otsustega laskemoona laovarusid, tulevad uued sidesüsteemid, koostöös Balti riikidega erinevad võimehanked. Tuleb ka minu poolt hanget alustatud keskmaa õhutõrje võime, see kaitseb meile olulist infrastruktuuri õhurünnakute eest,” sõnas Laanet.
Laanet sõnas, et vabad merevood on üliolulised nii Balti riikide ja soomlastele kui ka selleks, et meiega koos pääseksid merel liikuma ka meie liitlased. “Suur samm selles suunas on tehtud laevastike ühendamisega, mis toob rohkem merepäevi, tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja parandab liitlaste võimalusi regioonis toimuvale konfliktile reageerimiseks,” ütles Laanet.
Eesti riigikaitse laia käsitusese järgi tuleb riigikaitsesse anda oma panus igal inimesel, märkis Laanet. “Ukrainalaste tuumarelv on hetkel nende kaitsetahe ja liitlassuhted. See on relv, mille hoidmisesse peame ka meie panustama,” lõpetas poliitik.
