Laupäev, juuli 5, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

ASi Ekspress Grupp 2022. aasta 3. kvartali digitellimuste tulemused

NordenBladet — ASi Ekspress Grupp digitaalsete tellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga Balti riikides kokku 21% ja ulatus septembri lõpus 151 430-ni.

Eestis uudisteportaali Delfi, Eesti Päevalehte, Maalehte, Eesti Ekspressi ja mitmeid populaarseid ajakirju kirjastava ASi Delfi Meedia digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 7% (III kvartalis -7%, 9 kuuga 4%), ulatudes 77 920-ni.

50%-liselt Ekspress Grupile kuuluva ASi Õhtuleht Kirjastus digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 23% (III kvartalis 6%, 9 kuuga 12%), ulatudes 23 548-ni.
Geenius Meedia OÜ digitellimuste hulk kasvas võrreldes eelmise aastaga 51% (III kvartalis 14%, 9 kuuga 26%), ulatudes 5 162-ni.

Lätis kasvas Delfi A/S-i digitaalsete tellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga 40% (III kvartalis 16%, 9 kuuga 20%), ulatudes 21 035-ni.

Leedus kasvas Delfi digitellimuste hulk võrreldes eelmise aastaga 61% (III kvartalis 7%, 9 kuuga 36%), ulatudes 23 765-ni.

Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis RĂĽĂĽtsalu kommentaar:

„Aastases võrdluses jätkas Ekspress Grupi digitellimuste arv kiiret kasvu ja ulatus kokku 21 protsendini. Kõige rohkem kasvas Õhtulehe digitaalsete tellimuste arv, mis näitab, et seni paberkandjat eelistanud kliendirühmad võtavad samuti digitaalset meediatarbimist üha rohkem omaks. Suhtarvuna näitas digitellijate arv suurimat tõusu Leedus ja Lätis, kus digitaalsele tellimusmudelile üleminek algas Eestist hiljem ja kus me näeme ka lähiajal edasist kasvupotentsiaali.

Meie suurima lugejate arvuga ettevõtte Delfi Meedia digitellijate arv kasvas aastases võrdluses Eestis 7 protsenti, kuid vähenes eelmise kvartaliga võrreldes 7 protsenti. Kvartaalse languse põhjustas ühekordne otsus lõpetada digitellimuste vahendamine telekomifirma Telia klientidele ja keskenduda tellimuste müügile otse lõppkliendile. Näeme sellel otsusel pikaajaliselt positiivset mõju Delfi Meedia digitaalse tulu kasvule. Telia tellimuste lõpetamist arvesse võtmata kasvas Delfi Meedia digitellimuste arv Eestis viimases kvartalis 3 protsenti ja aastases võrdluses 21 protsenti.“

Ekspress Grupi üheks pikaajaliseks eesmärgiks on kasvatada digitellimuste mahtu Baltimaades 340 tuhande tellijani 2026. aasta lõpuks, mis on ca 2,5 kordne kasv võrreldes 2021. aasta lõpuga.

Signe Kukin, finantsjuht
AS Ekspress Grupp
Tel: +372 669 8381
E-kiri: signe.kukin@egrupp.ee

Avafoto: NordenBladet

 

Eesti: Väliskomisjon alustab töövisiiti Narvas ja Kagu-Eestis

NordenBladet — Riigikogu väliskomisjon alustab täna reedeni kestvat töövisiiti Narvas ja Kagu-Eestis.

Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul peab komisjon praegust keerulist rahvusvahelist julgeolekuolukorda arvestades vajalikuks kohtuda Narvas ja Värskas kohalike elanikega ning tutvuda olukorraga Eesti idapiiril. „Soovime saada ülevaate Eesti piiril toimuvast olukorras, kus Venemaa kodanikele on kehtestatud turismikeeld ning oluliselt on kasvanud Venemaa kaudu Eestisse jõudvate Ukraina sõjapõgenike arv. Samuti soovime kohapeal tutvuda idapiiri väljaehitamise hetkeseisu ja edasiste plaanidega,“ ütles ta.

Komisjoni viieliikmeline delegatsioon kohtub kolmapäeva õhtul Tartu Ülikooli Narva Kolledžis kohalike elanikega, kellega arutletakse teemal „Narva kui piirilinn keerulises rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas“. Neljapäeval külastab komisjon Narva piiripunkti ning kohtub Narva linnavolikogu esimehe Vladimir Žavoronkoviga. Samuti kohtuvad komisjoni liikmed Tartu Ülikooli Narva Kolledži üliõpilastega.

Neljapäeva pärastlõunal suundub komisjon Värskasse, kus kohtub Setomaa esindajatega ning reedel kohalike elanikega. Komisjoni liikmed külastavad ka Koidula piiri- ja tollipunkti ning tutvuvad idapiiri väljaehitamise olukorraga.

Väliskomisjoni töövisiidil osalevad komisjoni esimees Marko Mihkelson, aseesimees Enn Eesmaa ja liikmed Mihhail Lotman, Henn Põlluaas ja Andres Sutt.

 

 

Eesti: Ukraina sõjapõgenikest on tööturule jõudnud vähem kui pooled

NordenBladet – Eestisse jõudnud ajutise kaitsega sõjapõgenikest on tööturule jõudnud vähem kui pooled ning alates kevadest ei ole olukord paranenud. Tervise- ja tööministri Peep Petersoni sõnul pole juba mitu kuud töötavate ukrainlaste osakaal muutunud.

“See on kuskil 40 protsendi all, 38 protsendil pĂĽsib. Ehk tegelikult ei võeta praegu väga aktiivselt uusi ukrainlasi juurde ja see on natuke mure, tegelikult võiks hõivetase olla pidevalt tõusev,” lausus Peterson.

Tööealisi ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikke ehk neid, kes võiksid tööl käia, on Eestis umbes 18 000. Neist tööl käib 8400 ehk veidi alla poole. Töötukassas on töötuna arvele võetud kolmandik ehk 5800 põgenikku, aga on ka kolmas grupp, kelle käekäigust riik midagi ei teagi.

“Kui ĂĽldiselt on 20–64-aastastest inimestest, kes ei tööta ja töötukassa kaudu tööd ei otsi ehk on mitteaktiivsed, umbes 15 protsenti, siis Ukraina inimeste hulgas on mitteaktiivsete osakaal umbes kolmandik,” märkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Katrin Liivamets.

Allikas: ERR.ee
Foto: Pilt on illustreeriv. Paljud neist on Eestisse jõudnud väikelapsega ega plaanigi veel tööle minna. Aga on ka neid, kellel puudub igasugune töökogemus. Mõjutab ka töökoha asukoht. (Pexels)

Eesti: Terviseameti peaspetsialist Ave-Triin Tolk ei pea jooditablettide koju varumist vajalikuks

NordenBladet – Soome meedia andmetel soovitab põhjanaabrite sotsiaal- ja tervishoiuministeerium kõigil 3-40 aastastel soomlastel osta apteegist jooditablette, mida kodus hoida. Siiski leiavad eksperdid, et joodi poleks vaja osta ka siis, kui Venemaa rĂĽndaks Ukrainas Zaporžžja tuumajaama, vahendab ERR.

Terviseameti peaspetsialist Ave-Triin Tolk ütleb, et kuna põhjanaabritel on riigis tuumajaamad on neil jooditabletid aastaid olnud siseriikliku teemana üleval. Nüüd on uuendatud elanikkonna jaoks juhendit, kes ja mis otstarbel jooditablette kodus hoida võiksid ning kellele on tabletid vastunäidustatud.

Eesti erineb Soomest selle poolest, et meil siin tuumajaamasid ei ole. Seega pole eestlastel jätkuvalt vaja jooditablette osta ega kodus hoida, ütles Tolk:

“Meil ei ole otsest kiirgusohtu ja ma leian, et inimesed ei pea hakkama endale jooditablette kokku ostma. Kui meil peaks olema kiirgusohu tase suurenemas siis sellest elanikkonda ka teavitatakse, aga hetkel on meil selles mõttes stabiilne olukord, et ei pea tormama apteeki,” rääkis terviseameti peasepetsialist.

Ta lisas, et jooditablettide mõõdutundetu krõbistamine võib suurtes kogustes olla isegi ohtlik: “Mitte mingil juhul ei tohi juua jooditinktuuri ega muid preparaate, et me võime enda tervisele pöördumatuid kahjustusi tekitada.”

Loe lisaks:
Soome: Sotsiaal- ja terviseministeerium soovitab kodanikel varuda joodi

Eesti: Erikomisjon võtab fookusesse riigi eelarvestrateegia aastateks 2023–2026

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab koos Rahandusministeeriumi, Eelarvenõukogu ja Riigikontrolli esindajatega riigi eelarvestrateegiat aastateks 2023–2026.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul on riigi eelarvestrateegia valitsuse keskne strateegiline dokument, mis kirjeldab riigi lähiaastate vajadusi, valitsuse prioriteete ja rahalisi võimalusi. „Erinevalt riigieelarvest on tegu valitsuse kinnitatava dokumendiga, mistõttu ei ole Riigikogul võimalik selle koostamisel osaleda. Samas on keskpikk poliitikameetmete plaan ka Riigikogu jaoks oluline ning soovime saada sellest komisjonis võimalikult mitmekülgse ülevaate,“ ütles ta.

Tema sõnul on riik võtmas järgmise aasta riigieelarvega pikaaegseid kohustusi, mille täitmiseks on ka järgnevatel aastatel vaja eelarvest suuri summasid. „Samas näeme, et eelarvepuudujääk on praegu üle miljardi euro aastas ja täiendavaid tuluallikaid ei ole eelarves ega ka eelarvestrateegias kavandatud. Seetõttu huvitab meid, kuidas suudetakse lähiajal viia riigieelarve kulud ja tulud tasakaalu. Selle kohta soovime kuulata ka Eelarvenõukogu arvamust,“ lausus Mölder.

Eelarvestrateegia määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastab valitsuse üldeesmärgid, mida plaanitakse järgneval neljal aastal ellu viia, ja selleks planeeritavad vahendid. Rahandusministeeriumi koostatud riigi eelarvestrateegia aastateks 2023–2026 kinnitas valitsus septembri lõpus.

Erikomisjoni istungile on kutsutud rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, Rahandusministeeriumi strateegia talituse juhataja Priit Potisepp, Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen.

Erikomisjoni avalik videoistung algab kell 9.00 ja seda saab jälgida veebiülekandes.

Videosalvestisi istungitest saab vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)