Kolmapäev, september 10, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

Helena-Reet: Uuendusplaanid, muudatused aias jne – tõmbame siis lõpuks oktoobris augustile joone alla!

NordenBladet – Olen blogiga endiselt alles augustis ning seda põhjusel, et augustis toimuski nii palju sündmusi, et blogimiseks lihtsalt aega ei jäänud. Kui eelmises blogis kirjutasin (vt. SIIT), et vanem tütar Estella Elisheva kolis kodust välja (MUBA õpilaskodusse) ja asus osaliselt iseseisva elu peale, siis sellega augusti sündmused ei piirdunud.

Oleme sellel aastal maja ja aiaga tegelenud. Nagu vana maja puhul ikka, kõik laguneb ja vajab hooldust ja uuendamist. Seega oleme teinud hulganisti renoveerimis- ja uuendusplaane.

Alustasime elementaarseimast – maja soojustamisest. (Maja energiasäästlikumaks muutmisest kirjutasin ka SIIN). Plaan oli soojustada nii aknad kui vundament ning maja enne talve üle värvida. Nii kaugele me kahjuks seekord ei jõudnud. Osaliselt ka seetõttu, et hüppasin ühelt projektilt teisele ja tekitasin sujuvalt lisatöid juurde stiilis:

Kuule musi, ma segan sind korra, mis sa arvad kui võtaks selle õunapuu üles” jne.

Aknad said soojustatud, uued värsked liistud paigaldatud aga maja vundamendi soojustus ning maja fassaadi värvimine jäävad kevadet ootama. Materjalid on meil juba soetatud – vundamendi soojustusmaterjalidega ei juhtu midagi aga loodan, et maja värv ikka seisab üle talve.

Palju muudatusi tegin ka aia haljastuses. Kui eelmisel aastal võtsime maha terve astelpajuistanduse, siis tänavu võtsime maha “kõigest” kaks õunapuud, ühe vana männi, mitmed marjapõõsad, väikese aroonjaheki ning pool suurest sirelihekist. Kõvasti okste lõikamist, kõvasti okste vedamist ja põletamist ning jõhkralt juurimist ning tasandamist. Siinkohal aitäh Raido ja Marie – talgute korras läks asi paju kiiremalt ja lõbusamalt!

Sireli hekiga oli kõige keerulisem, sest see on ikka ehe võsa. Sirelid võtsid enda alla juba ligi kuus meetrit aia äärest sissepoole, nüüd on ruumi kohe korralikult rohkem. Lõikasime sirelid maapinna juurest maha, puistasime looduslikku komposti kiirendajat ning katsime kilega. Loodame, et see aitab neid “lämmatada”. Eks järgmisel aastal vaatab, kas ja kuidas juured kätte saab ja kas selleks on vajadust.

Tellisin Hortesest veel üle saja elupuu (100 Brabanti ning 8 Smaragdi) ning istutasin need aia äärde mahavõetud sireliheki asemele. Jeerum kus see aed neelab taimi! Olen ostnud aeda juba ainuüksi elupuid üle 400 taime. Lisaks sai tellitud mulda (nii koormaga kui kottides rodo- ja okaspuumulda) ning Isekallur.ee´st ka killustikku.



Augustis sai üles võetud enamus ürte ja salatimaterjali (murulauku, salatilehte, sibulat) aga küll see oma aed on ikka hea! Alles eilegi võtsin veel peenrast värsket piparmünti, oreganot ja tüümiani. Ravieed ning ravimtaimed tulevad kõik oma aiast, aiamaalt ja põllult (alustades pärnaõitega ning lõpetades nurmenukuga ning kõik sinna vahele.. ma kohe armastan elu maal!). Lisaks kuivatan talveks ürte ning jahvatan purkidesse ning minu kodune nõiaköök saab pidevalt täiendust. See aasta oli ka õunte rohke. Mul on väga häid õunasorte, millest osad säilivad kastides veel paar kuud ma usun.









Suurematest sündmustest tasuks augustist veel välja tuua minu isa Jüri sünnipäeva ning Allani suguvõsa iga-aastase kalapüügi traditsiooni, mis sai alguse Allani isa Reinu sünnipäevast. Kuigi Reinu ennast kahjuks enam pole, jätkub tema loodud tore suve ärasaatmise traditsioon.

Ka minul on augustis sünnipäev, aga see-aasta ma taaskord ei pidanud. Tegelikult pole ma oma sünnipäeva juba väga pikka aega tähistanud, ei teagi miks. Edaspidi ehk hakkan pidama, sest nüüd on mul juba mõnda aega uus “hoiak” – ja selleks on: ÄRA UNUSTA ISEENNAST!

Allpool pilte pisikesest isa sünnipäeva tähistamisest ja kalapüügi-üritusest.
Järgmise blogini! Kallistan!










Eesti: Riik toetab elamute kordategemist 84 miljoni euroga

NordenBladet – Riik näeb tuleval aastal elamumajanduse toetusteks ette 84 miljonit eurot, mille abil parandada Eesti elanike elamistingimusi ning suurendada hoonete energiatõhusust.

„Elamumajanduse investeeringute toetamine on jätkuvalt üks prioriteete ning selle vajaduse on eriti teravalt esile tõstnud kallinenud energiahinnad, sest küttekulud nõuavad inimeste sissetulekutest aina suurema osa. Hoonete renoveerimine on üks olulisemaid energiasäästu viise, mille abil on võimalik vähendada hoone energiatarbimist umbes poole võrra ning seeläbi vähenevad ka küttearved, mistõttu aitab riik omalt poolt ka hoonete omanikel need investeeringud ette võtta,“ rääkis majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

Järgmisel aastal makstakse välja 75 miljonit eurot korterelamute renoveerimistoetusi, mis tuleb peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest. Korterelamute tervikrenoveerimisel riigi toetusega saavutatakse üldjuhul vähemalt C-energiatõhususklass ning paraneb märgatavalt hoone sisekliima.

Maapiirkondades kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse parandamiseks toetab riik elukondliku kinnisvara investeeringuid 2023. aastal 5 miljoni euroga. „Üle Eesti leidub erinevaid piirkondi, kus nõudlus elamispindade järgi on suur, kuid neid lihtsalt pole üüriturult saada. Selle probleemi lahendamiseks tuleme välja toetusega, mille abil on võimalik luua ka suurematest linnadest väljapool lisaks umbes sada üürikorterit.“

Vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse suunab riik tuleval aastal 3,3 miljonit eurot ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamiseks 0,7 miljonit eurot. Väikeelamute rekonstrueerimiseks kavandatakse varasemast suuremat iga-aastast toetusmahtu, mis selgub lähikuudel taaste- ja vastupidavusrahastu ning RePowerEU vahendite täpsemal jagunemisel.

Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on riigi fookuses uute lahenduste turuletoomine. Selle aasta alguses käivitati MKMi eestvedamisel üleriigiline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEst, mille eesmärk on tugevdada erinevate ehitusvaldkonna osapoolte võimekust vedada järgnevatel aastakümnetel suuremahulist rekonstrueerimistegevust.

Avafoto: NordenBladet

Norra: Politsei pidas kinni järjekordse Vene droonilennutaja

NordenBladet — Norra politsei andmetel peeti 51-aastane vene mees reedel kinni Tromsø lennujaamas. Tema asjade hulgast leiti droonid ja pildistamisvahendid.
Politsei andmetel tunnistas mees üles, et lennutas droone Norras.

Norra on keelanud Vene kodanikel ära droonide lennutamise oma õhuruumis seoses Venemaa sõjaga Ukrainas. Droonide lennutamise eest võib saada kuni kolme aasta pikkuse vanglakaristuse.

Mees ütles, et saabus Norrasse neljapäeval Storskogi kaudu. Mees väitis, et on teel Teravmägedele.

Norra meediakanali NRK andmetel leidsid Norra kaitseväelased mehe valdusest fotod Põhja-Norras asuvast Kirkenes’e lennujaamast, samuti fotosid Norra kaitseväe helikopteritest Bell.

Politsei konfiskeeris mehelt fototehnika ja mälukaardid ning on mehe kuni edasise teatamiseni kinni pidanud.

NRK teatel on viimastel nädalatel Norra territoriaalvetes riigi nafta- ja gaasipuurtornide läheduses tehtud mitmeid droonivaatlusi.

Reedel teatas NRK 50-aastase vene mehe kinnipidamisest 11. oktoobril Norras Kirkenes’e Storskorgi piiripunktis.

Mees oli riigist lahkumas tagasi Venemaale, kui tavapärase piirikontrolli käigus leiti tema kohvrist kaks drooni ja muud elektroonilist salvestusseadet. Ta on samuti kinni peetud.

 

Eesti: Valitsus andis rohelise tule eestikeelsele õppele kiire ülemineku tegevusteks

NordenBladet — Valitsus kiitis heaks Haridus- ja Teadusministeeriumis ette valmistatud detailse tegevuskava eestikeelsele õppele üleminekuks, kus tuuakse välja vajalikud tegevused, tähtajad ja ressursid kuni 2030. aastani.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et tegevuskava kõige mahukam punkt käsitleb asjatundlike õpetajate ja koolijuhtide olemasolu tagamist ja motiveerimist. „Eestikeelse õppe võtmeisik on õpetaja. Näeme selgelt, et põhikoolilõpetajate eesti keele kui teise keele oskus on tihedalt seotud sellega, kui suur osa nende õpetajatest valdab riigikeelt nõutud tasemel,“ rääkis Lukas. „Selleks, et meil oleks piisavalt palju ja hea eesti keele oskusega õpetajaid, suurendame ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu, loome juurde paindlikke õppevorme, pakume haridustöötajatele keelekoolitust ning motiveerime õpetajaid tööle asuma ja jääma,“ ütles minister Tõnis Lukas. „Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides. Riik pakub kõigile osalistele mitmekülgset tuge, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus.“

Alates 2023. aasta septembrist kehtestatakse kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3. Väljatöötamisel on motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajaametisse siirdujatele: sihtstipendium üliõpilastele, lähtetoetus koefitsiendiga 1,3 ja lähtetoetuse laiendamine alushariduse tugispetsialistidele, soodustingimustel eluaseme pakkumine jms. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi keeleõppe metoodikast, lõimitud aine- ja keeleõppest jms, samuti koolitusi mitmekultuurilise õppe alase teadlikkuse suurendamiseks. Koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid. Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka koalitsioonilepe, mis näeb ette õpetajate palgatõusu. Juba järgmisel aastal tõuseb õpetajate arvestuslik keskmine palk praeguselt eeldatavalt 97%-lt 111%-ni Eesti keskmise palgaga võrreldes. Eesmärgiks on jõuda vähemalt 125%ni Eesti keskmisest palgast.

Koolidele ja lasteaedadele on kättesaadavad erinevad toetused nii eesti keele kui eestikeelse õppe läbiviimiseks, lisandumas on toetus väljaspool Ida-Virumaad eestikeelsele õppele üleminevatele klassidele. Riik toetab lasteaedu ja koole ka õppematerjalide soetamisel eesti keelest erineva emakeelega õpilastele. Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad metoodilised ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse. Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks.

Sellest õppeaastast laiendatakse järelevalvet keeleõppe ja õppekeele üle ning kaasatakse alus-, üld- ja kutsehariduse järelevalvesse Keeleamet. 2023/2024. õppeaastast pakub riik eestikeelsele õppele üleminekut toetavat nõustamisteenust.

Eestikeelse õppe toetamise eesmärgist kantuna sõlmime omavalitsustega halduslepinguid koolide üleandmiseks riigi pidamisele. Narva Eesti Gümnaasiumi pidamise võttis riik üle 2021. aasta septembrist, Kohtla-Järve Järve Kooli 2022. aasta septembrist, läbirääkimised Sillamäe linnaga on käimas ning alustatud Lüganuse vallaga.

Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava hõlmab ka olemasolevate õigusnormide hindamist ja vajadusel muutmist ning õigusaktide täiendamist. Muutmisel on nii koolieelse lasteasutuse, põhikooli kui gümnaasiumi riiklik õppekava.

Täna kiitis valitsus heaks ja saatis edasi Riigikogu menetlusse eelnõu, millega tehakse üleminekuks vajalikud muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, koolieelse lasteasutuse seaduses, kutseõppeasutuse seaduses, erakooliseaduses ning keeleseaduses.

Üleminek eesti õppekeelele toimub lasteaedades ning algab 1. ja 4. klassis 2024. aastal ning viiakse lõpule aastaks 2029/2030 õppeaasta alguseks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

 

 

Eesti Toksikoloogia Seltsil täitub 17. oktoobril 25 aastat

NordenBladet — 17. oktoobril täitub 25 tegevusaastat Eesti Toksikoloogia Seltsil (www.ets.kbfi.ee), mis asutati kahekümne kolme entusiastliku keskkonnategelase, bioloogi, keemiku ning arstiteadlase või -praktiku poolt. Eesti Toksikoloogia Seltsi esimeseks ja pikaaegseks juhiks sai Dr Anne Kahru Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist ning loomise hetkel oli seltsile oluliseks eeskujuks Soome Toksikoloogide Ühendus. 

Eesti seltsi peamisteks tegevusteks said toksikoloogia suunitlusega uurimistöö, täienduskoolituse ja rahvahariduse arendamine, toksikoloogia populariseerimine, valdkondlike konverentside, arutelude ja õppetegevuse korraldamine. Selts on toonud Eestisse mitmed rahvusvahelised toksikoloogia valdkonna seminarid ja konverentsid, koostatud on ka eestikeelsed keskkonnatoksikoloogia-alased õppematerjalid. Läbi tegevusaastate on Eesti Toksikoloogia Selts soodustanud oma liikmete osalemist rahvusvahelistel üritustel, vahendanud kontaktide tekkimist kolleegidega toksikoloogia lähivaldkonadest ning osalenud loodusvarade säästliku kasutamise ja keskkonnakaitsega seotud probleemide lahendamises.

Seltsi 23 asutajaliikmest on tänaseks seltsi aktiivsete liikmete hulgas kümme, ent 2022 aasta seisuga on seltsis kokku 67 liiget nii akadeemilistest asutustest, riigiasutustest, meditsiiniasutustest kui ka toksikoloogia valdkonnas tegelevatest ettevõtetest. Eesti Toksikoloogia Selts on euroopa toksikoloogia seltside ühenduse EUROTOX liige ning on pikka aega olnud ka rahvusvahelise toksikoloogia seltside ühenduse IUTOX liige. Alates 2017. aastast kuulub Eesti Toksikoloogia Selts Eesti Teaduste Akadeemiaga assotsieerunud seltside hulka.