NordenBladet – Mardipäev on 10. novembril. Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu (Marti joostakse päev varem, 09. novembril – Mardilaupäeval). Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne.
Helena-Reet Ennet
Kahe pealinna vahelist tunnelit peetakse nii Eesti kui ka Soome pool perspektiivikaks tulevikuprojektiks
NordenBladet – Ukraina sõja, energiakriisi ja tõusvate intresside taustal on Tallinna-Helsingi tunneli rajamise plaanid jäänud olulisemate teemade varju, pole pikaajaline plaan ega tunneli strateegiline tähendus muutunud, ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
“Praegu on seis nii Eesti kui ka Soome pool see, et jah, strateegilist vajadust kahe linna ühendamiseks nähakse. Ja kui Rail Baltic valmis saab, kui kaubateed ümber kujunevad – praegu on meil ida-lääne suunalist palju vähemaks jäänud ja rohkem vedu põhja-lõuna suunas – siis see tunnel oleks Rail Balticu pikendus ja võimaldaks väga pikalt põhjast lõunasse kaupa vedada,” lausus minister.
“Sõja ja energiakriisi ajal arusaadavalt on prioriteetsed olnud kaitseinvesteeringud, energiataristu investeeringud. Ma ei usu, et see on (tunneli ehitamise) pikaajalist plaani või strateegilist tähendust muutnud. Samas lühiajaliselt kuluotsuseid selles osas tehtud ei ole,” ütles Sikkut, kes kohtus esmaspäeval Soome ärimehe Peter Vesterbackaga, kes on lubanud tunneli mõne aastaga valmis ehitada, kui vajalikud load saadakse.
Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus oleks ca 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit.
Foto: Joonistus Helsingi ja Tallinna vahelise tunnelist (Sweco)
Eesti: Pangad piiravad kodu ostmiseks välja antavaid laene
NordenBladet – Üldise hinnatõusu ja elamiskulude kasvu tõttu vähendavad pangad kodulaenude suurust, nii et neil, kel veel aasta tagasi oli võimalus laenuga korter osta, ei pruugi see enam õnnestuda.
“Kui eelmisel aastal sai klient pangast näiteks 100 000 eurot laenu, siis praegu saab ta sama palga juures umbes 80 000,” kirjeldas praegust olukorda Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane. Kuna elamispindade hinnad ei ole tema sõnul veel oluliselt langenud, siis osa kinnisvarast on muutunud sellises seisus inimestele kättesaamatuks.
Eesti Pank on paika pannud, et inimese laenukohustused võivad moodustada maksimaalselt poole tema sissetulekust. Kommertspangad suhtuvad tihti konservatiivsemalt ja arvestavad 40 protsendiga. Laenukohustuste ja sissetuleku suhte kõrval vaatavad pangad ka seda, kui palju jääb inimesel alles vaba raha pärast elamiseks vajalike kulutuste tegemist, nagu toiduostmine või elektri- ja küttearvete tasumine.
Nõudlus kahaneb, pakkumine kasvab
Kas see tähendab, et kinnisvarahindade langus saab nüüd omakorda hoo sisse? Rebase sõnul võivad hinnad tõesti alla tulla, kuid see sõltub siiski objektist, arendajast ja ka sellest, kui kiire on müügiga. Samas nõudlus märkimisväärselt väheneb, kuid pakkumiste arv aina kasvab.
“Kinnisvara on müügis rohkem, kui oli aasta aega tagasi, sellepärast, et nüüd on kinnisvara müüki pannud ka need inimesed, kes seda muidu igaks juhuks hoidsid. Aga kuna energiahinnad on läinud nii kõrgeks, siis selline igaks juhuks hoidmine ei tasu ennast ära, sest seal tuleb ka paraku kommunaalkulude eest maksta,” kõneles Rebane.
Euriboriga on kümme aastat arvestatud
LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel kinnitas, et ka nende väljastatav maksimaalne laenusumma on vähenenud, sest ühel perel on kõik kulud sisuliselt korraga kasvanud. Ka Euribori tõusu on pangad ligi kümme aastat laenuandmisel arvesse võtnud, rõhutas Vatsel. “Pangad peavad kodulaenu arvutama kuueprotsendise intressiga, kus on juba sees umbes neljaprotsendine euribor.”
Swedbank on suurematest pankadest ainus, kes pole kodulaenu tingimusi muutnud, nii kinnitas eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma. Swedbank kasutab tema sõnutsi personaalsemat lähenemist siis, kui tegu on koduvahetusega, mille ajal on inimesel kaks kodulaenu korraga. “Siin me vaatame, kas koduvahetuse perioodi jooksul saab inimene mõlema laenu teenindamisega hakkama,” sõnas ta.
SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang täpsustas, et kodulaenu tingimusi ei ole pank muutnud. “Muutunud on aga see, et inflatsiooni kiire kasv on igapäevaseid elamiskulusid sel aastal oluliselt kasvatanud ja see kindlasti mõjutab ka kliendile antavat laenusummat. Vaatame, et laenuvõtjal jääks vahendeid oma muude igapäevaste elamiskulude katmiseks ka siis, kui laenumaksed on makstud.”
Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)
Taani: Danske Banki endine tegevjuht Thomas Borgen mõisteti Taani kohtus rahupesuskandaalis õigeks
NordenBladet – Suurpanga Danske Bank A/S eksjuht Thomas Borgen mõisteti Taani Danske Banki Eesti haru rahupesuskandaalis õigeks. Taani kohus Lyngbys hindas, et Borgen ei teadnud midagi 2014. aastal lahvatanud rahapesuskandaalist enda pangas, vahendab domstol.dk.
Tsiviilvaidluse lõppemine järgneb Taani võimude otsusele eelmine aasta lõpetada Borgeni suhtes kriminaalmenetlus.
Panga investorid väitsid, et Borgen vastutas panga Eesti filiaali vastutustundetu juhtimise eest aastatel 2013-2018, kui oli ametis tegevjuhina. Samuti avaldasid investorid, et said kahju, kuna omandasid panga aktsiaid ülepaisutatud hindadega, kuna Danske Bank ei avalikustanud probleeme Eesti filiaalis.
Kohus leidis, et vastutustundetu tegevuse tulemusena võib nõudeid esitada ainult pank ise, mitte selle üksikud aktsionärid.
Samuti ei tuvastanud kohus, et Borgen oleks saanud või oleks pidanud omama teavet, mis oleks mõjutanud panga aktsiat arvestataval määral.
Aktsionärid nõudsid Borgenilt 2,4 miljardi taani krooni (ligikaudu 233 miljoni euro) suurust hüvitist.
Danske teatas eelmine kuu, et on jõudmas lõpule skandaali keskmes olnud kahtlaste tehingute analüüsiga. Kahtlaseid tehinguid tehti 15,5 miljardi taani krooni ulatuses.
2018. aastal selgus, et Danske oli eiranud varasemaid hoiatusi, mille käigus väideti, et Danske Banki Eesti filiaali kaudu liigutasid kriminaalid miljardeid eurosid lääneriikidesse.
Rahapesu toimus aastatel 2008-2015.
Eesti: Suhtelist vaesust kannatab 22,8 protsenti Eesti elanikkonnast – enim vanemaealised ja üksi lapsi kasvatavad pered
NordenBladet – Statistikaameti andmetel elas mullu suhtelises vaesuses 22,8 protsenti Eesti elanikkonnast, mis on läbi aastate kõrgeim määr. Enim peavad vaesust taluma eakamad inimesed ja ühe vanemaga pered.
Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdust riigis. Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 301 100 inimest, mida on ligi 30 300 võrra rohkem kui 2020. aastal ning nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 763 eurot, selgitas statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo.
Suhtelise vaesuse määr oli läbi aastate kõrgeim ja kasvas eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu lastega peredes see vähenes.
“Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8 protsenti elanikest, mis on 4,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Mõjuriks on suuresti keskmine vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Veel näeme, et suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem. Nende sissetulekud pole kasvanud nii hoogsalt kui näiteks kahe vanemaga perede puhul,” ütles Müürsoo.
Kõige kõrgem oli suhtelise vaesuse määr Ida-Viru (38,3 protsenti), Hiiu (31,6 protsenti) ja Võru (31,2 protsenti) maakonnas, kõige madalam Harju (18,1 protsenti), Järva (18,9 protsenti) ja Tartu (20,9 protsenti) maakonnas. Suhteline vaesus tõusis enim Viljandimaal (7,7 protsenti), langes aga kõige rohkem Järvamaal (3,8 protsenti).
Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2 ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsenti.
Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Absoluutses vaesuses elas 2021. aastal ligi 18 000 inimest, mida on 10 700 võrra vähem kui sellest varasemal aastal. Absoluutses vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 234 eurot.
Absoluutne vaesus oli suurim alla 65-aastaste üksi elavate inimeste (5,5 protsenti) ja üksikvanemate (4,2 protsenti) seas. Vanuse järgi oli absoluutne vaesus kõrgeim 18–24-aastaste (2,6 protsenti) hulgas.
Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale ühiskonnas levinud hüvesid lubada, oli 2022. aastal veidi enam kui eelneval aastal – ilmajäetust koges 7 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 92 100 inimest. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetust 65-aastased ja vanemad elanikud (10,6 protsenti), kõige vähem aga 18–24-aastased (3,9 protsenti). Aastaga oli kõige rohkem suurenenud ilmajäetust kogevate 65-aastaste ja vanemate ning laste hulk.
Hinnangud põhinevad 2022. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel. Uuringus osales 5735 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2022. aastal 2021. aasta sissetulekute kohta.
Avafoto: NordenBladet