NordenBladet — 2023. aasta II kvartali ja poolaasta finantstulemuste tutvustamiseks korraldas LHV Group 18. juulil veebiseminari vormis investorkohtumise. Ettevõtte käekäigust andsid ülevaate LHV Groupi juhatuse esimees Madis Toomsalu, LHV finantsjuht Meelis Paakspuu ja LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Ülekannet jälgis 28 huvilist, ülekanne tehti Zoomi platvormi vahendusel.
Investorkohtumise salvestus on järelvaadatav LHV Youtube’i kanalil: https://www.youtube.com/watch?v=cnqr39Ylsa8.
Presentatsioon: https://www.lhv.ee/assets/files/investor/LHV_Group_Presentation_2023-Q2-ET.pdf.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — AS LHV Group teenis käesoleva aasta II kvartalis 35,6 miljonit eurot puhaskasumit ehk 2,6 miljonit eurot enam kui esimeses kvartalis (+8%) ja 21,6 miljonit eurot enam kui samal ajal aasta tagasi (+155%). LHV Groupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli II kvartalis 30,7%.
Kvartali lõikes olid kasumlikud kõik ärisuunad. AS LHV Pank teenis II kvartalis 34,4 miljonit eurot ja AS LHV Varahaldus 0,4 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Kindlustuse kvartali puhaskasumiks kujunes 33 tuhat eurot. Pangalitsentsi saanud LHV Bank Limitedi puhaskasum oli II kvartalis 1,6 miljonit eurot.
Grupp teenis 2023. aasta II kvartalis konsolideeritult 74,9 miljonit eurot tulusid ehk 10% rohkem kui eelmises kvartalis. Tuludest 62,9 miljonit eurot moodustasid neto intressitulud ning 12,4 miljonit eurot neto teenustasutulud.
Konsolideerimisgrupi tegevuskulud moodustasid II kvartalis 33 miljonit eurot ehk 8% enam kui I kvartalis.
Juuni lõpuks oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 6,31 miljardit eurot. Kvartaliga suurenes varade maht 217 miljoni euro võrra ehk 4%. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid kvartaliga 195 miljoni euro võrra 5,06 miljardi euroni (+4%; -34 miljonit eurot I kvartalis). Konsolideeritud laenuportfell kasvas kvartaliga 104 miljoni euro võrra 3,25 miljardi euroni (+3%; -59 miljonit eurot I kv). LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes II kvartalis 14 miljoni euro võrra 1,46 miljardi euroni (+1%; +119 miljonit eurot I kvartalis).
Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli II kvartalis 11,2 miljonit makset (+23% võrreldes 9,1 miljoni maksega I kvartalis).
AS-i LHV Group 2023. aasta 6 kuu konsolideeritud netotulud olid tugevate intressitulude toel 143,3 miljonit eurot (+97% võrreldes 2022. aastaga) ning kulud kokku ulatusid 63,7 miljoni euroni (+59% võrreldes 2022. aastaga). Grupi 6 kuu konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 68,7 miljonit eurot, mis on aastatagusega võrreldes 42,3 miljoni euro võrra ehk 161% suurem. AS LHV Pank teenis 6 kuuga 71,8 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Varahaldus teenis 6 kuuga 0,5 miljonit eurot puhaskasumit ja AS LHV Kindlustus 0,4 miljonit eurot puhaskahjumit. LHV Bank Limitedi kahjumiks kujunes poolaastas 0,9 miljonit eurot. LHV Groupi ROE oli esimesel poolaastal 30,7%.
II kvartali lõpuks edestab LHV Group kehtivat finantsplaani puhaskasumi osas 22,9 miljoni euroga. LHV plaanib finantsplaani hiljemalt septembris uuendada.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
II kv 2023
II kv 2022
6 kuud 2023
6 kuud 2022
Kohustused ja omakapital kokku
6 307 315
6 090 540
6 530 857
II kvartalit iseloomustas LHV jaoks aktiivne tegevus ja ka klientide kasvav aktiivsus. Kvartali tähtsündmuseks kujunes LHV Banki pangalitsentsi saamine Ühendkuningriigis.
Keerukas majanduskeskkonnas kasvas laenuportfell ootuspäraselt. Suurenenud intressitulu koos krediidiportfelli hea kvaliteediga aitasid grupil kasumlikkuse eesmärki oluliselt edestada. Vaid eraisikute väikelaenuportfellis on märgata kvaliteedi mõningast muutust. Kulusid mõjutas hoiuste tagatisfondi osamakse suurenemine. Esimese poolaasta kulu/tulu suhe oli heal 44,4% tasemel.
Terve esimese poolaasta tõusvate intresside keskkonnas on LHV jaoks olnud fookuses hoiused, selle tulemusena on hoogustunud klientide liikumine nõudmiseni hoiustamiselt tähtajalisele hoiusele. Nõudmiseni hoiused kahanesid II kvartaliga 333 miljoni euro võrra, samal ajal kui tähtajalised hoiused kasvasid 528 miljoni euro võrra. Finantsvahendajate hoiused vähenesid II kvartalis 174 miljoni euro võrra. Hoiuseplatvormide kaudu kaasati 277 miljonit eurot tähtajalisi hoiuseid. Tavaklientide hoiused suurenesid kvartaliga 92 miljoni euro võrra.
Kvartaliga suurenes LHV pangaklientide arv ligi 10 000 kliendi võrra ja ületas esimest korda 400 000 piiri. Aastaga on pangaklientide arv suurenenud 50 000 võrra (+14%).
Pank tõstis kvartali jooksul oluliselt tähtajalistele hoiustajatele pakutavaid intressimäärasid. Üheaastase hoiuse eest tasub LHV hoiustajale 4% intressi. Panga grupiväline laenuportfell kasvas II kvartalis 96 miljoni euro võrra: kasv jagunes võrdselt jae- ja ettevõtete panganduse vahel. Laenunõudluses on uuesti näha kasvu. Tulude osas oli tegemist esimese täieliku kvartaliga, kui finantsvahendajate ehk Banking service’i klientide tulud olid jagatud LHV Bankiga.
Aktiivsel kvartalil uuendas pank Noortepanga pakkumist, alustas Finantsportaali uuendamist ja panga mobiiliäppi lisati valuutavahetuse võimalus. Kantar Emori analüüsis tunnistati LHV internetipank Eesti parimaks teeninduskanaliks veebis.
Pärast LHV Banki pangalitsentsi saamist on hoogustunud ettevalmistused finantsvahendajate äri üleviimiseks Eesti pangafiliaalist Ühendkuningriigi panka. Kahe panga IT eraldamine ja äritegevuse üleviimine on planeeritud augustisse. Augustist on plaanis ka LHV Banki laenuportfelli kasvuks kaasata vajalikke hoiuseid Raisini hoiusteplatvormi kaudu. Seejärel on plaanis keskenduda oma hoiuste toodete tegemisele ja turule toomisele. Laenuturg Ühendkuningriigis on hetkel vähemaktiivne, kuid leidub tugevaid laenuprojekte.
II kvartalil teenis LHV Bank finantsvahendajtest klientide hoiustelt planeeritust rohkem intressitulusid, kuigi hoiuste baas on vähenenud. Laenuportfell kasvas 8 miljoni euro võrra ning teenustasud kasvasid tulenevalt suurenenud maksete arvust. Panga kulud kujunesid suurema töömahu tõttu planeeritust suuremaks.
LHV Varahalduse juhitavad fondid jätkasid kasvamist. Aktsiaturge vedasid samas suurimad tehnoloogiaaktsiad, millele avatus on LHV suurematel fondidel minimaalne. LHV pensionifondide M ja XL tootluseks kujunes kvartalis 0,3%, pensionifond L alanes 0,1%. Pensionifond Indeks tõusis kolme kuuga 4,2%. Pensionifond Roheline alanes volatiilse kolme kuu kokkuvõtteks 1,2%.
Pensionifondide aktiivsete klientide arv vähenes kvartaliga 2000 võrra: langus on tingitud eelkõige mai alguses II sambast lahkunud klientidest. Äritulud ja ärikulud vastasid suuresti plaanile, kuid fondide maht ning varahalduse finantstulu jäid plaanist veidi maha, eelkõige tagasihoidlikumate II kvartali tootluste tõttu.
II kvartal oli LHV Kindlustuse jaoks esimene kasumlik kvartal. Kindlustuse ärimahud jätkasid kasvamist, kõikide suuremate toodete lõikes finantsplaani edestades. Kvartali lõpu seisuga omasid kliendid 223 tuhat kindlustuslepingut. Kvartali jooksul käsitleti 12 500 kahjujuhtumit. Netotulusid ja tulemit mõjutasid negatiivselt ettenägematud ühekordsed kulud. Neto kahjusuhe on langevas trendis.
LHV Groupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu kommentaar:”Meie investeeringud äri arendamisse on olnud tulemuslikud. Saime Ühendkuningriigis pangalitsentsi ning esimest korda lõpetasid kõik LHV Groupi tütarettevõtted kvartaalse kasumiga. Hea meel on laenu- ja hoiusemahtude kasvu osas, seejuures ootame Ühendkuningriigis LHV Banki laenumahtude kasvu kiirenemist. Laenuportfell on püsinud hea kvaliteediga, mõningane võlgnevuste kasv on toimunud väikefinantseerimise portfellis. Finantsvahendajate äri üleviimine LHV Pangast LHV Banki on planeeritud augusti lõppu, peale seda keskendume ka klientide euromaksete LHV Pangast üleviimisele. Samuti oleme pikaajaliseks ärimahtude kasvatamiseks parandamas ja investeerimas oma riskikontrollisüsteemidesse. Tulenevalt headest tulemustest oleme finantsplaani uuendamas hiljemalt septembris.”
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group veebiseminaride keskkonna Zoom kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 18. juulil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume registreeruda aadressil: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN_MVhs8NkhRja5PRfxRmRSOQ#/registration.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 960 inimese. LHV pangateenuseid kasutab juuni lõpu seisuga üle 400 000 kliendi, LHV hallatavatel pensionifondidel on 128 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 159 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2023. aasta juuni lõpu seisuga on 0,9905 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kahanes -10,4%. Fondi kogu puhasväärtus on 118,5 miljonit eurot. NAVi langust mõjutas peamiselt kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus aasta keskel. EPRA NRV 2023. aasta juuni lõpu seisuga on 1,0208 eurot osaku kohta, mis tähendab -11,8% langust viimase kuuga.
2023. aasta juuni lõpus viis portfelli uued hindamised läbi sõltumatu kinnisvarahindaja Colliers. 30. juuni 2023 seisuga kahanes Baltic Horizon Fundi portfelli õiglane väärtus 255,7 miljoni euroni (31.detsember 2022: 268,9 miljonit eurot). Võrreldes varasemate hindamistega mõjutasid portfelli väärtuse muutust peamiselt väljumise kapitalisatsioonimäärade ja kaalutud keskmise kapitalihinna (WACC) ülespoole korrigeerimine intressimäärade (EURIBOR) tõusu tõttu 2023. I poolaastal. Hindamiste kokkuvõte avaldatakse fondi kodulehel. Täpsem info avaldatakse poolaasta vahearuandes.
2023. aasta juuni auditeerimata konsolideeritud üüritulu võrreldes eelmise kuuga veidi vähenes 1,4 miljoni euroni (1,6 miljonit eurot 2023. aasta mais). Vähenemine on peamiselt seotud Duetto ärihoonete müügiga. Fond arvestas 2023. aasta juunis auditeerimata konsolideeritud puhaskahjumiks 13,8 miljonit eurot.
2023. aasta juuni lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 18,2 miljonit eurot (31. detsember 2022: 5,3 miljonit eurot). Fond plaanib lunastada esimese osa võlakirjadest 7,5 miljoni euro ulatuses 1. augustil 2023.
30. juuni 2023 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 278,8 miljonit eurot (31. detsember 2022: 344,0 miljonit eurot).
Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
NordenBladet — 2023. aasta Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinnale kandideerib 13 artisti, kollektiivi ja ansamblit. Nad esindavad laia žanrite spektrit klassikalisest muusikast, džässist ja rahvamuusikast kaasaegse kunstmuusika ning eksperimentaalse roki ja popini. Võitja kuulutatakse välja 31. oktoobril Oslos.
Tänavuse nominentide seas on nii heliloojaid ja laulukirjutajaid, soliste, rahvamuusikuid ja muusikakollektiive kui ka kandlemängija, pianist ja orkester. Esindatud on nii rahvusvahelised staarid, muusikakunstnikud ja avangardistid, võimsad hääled ja suurepärased muusikalised anded kui ka väljakujunenud artistid, kes on tegutsenud aastaid.
Muusikaauhinnaga tunnustatakse kunstiliselt kõrgel tasemel muusika loomist ja esitamist.
2023. aasta Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna kuulutatakse välja 31. oktoobril Osloa iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal koos teiste Põhjamaade Nõukogu auhindade võitjatega. Iga võitja saab 300 000 Taani krooni ning Nordly kujukese.
Lisainformatsioon Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna kohta
Esimest korda anti Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinda välja 1965. aastal ja see tunnustab kõrge kunstilise tasemega muusika loomist ja esitamist. Auhinda antakse välja vaheldumisi: ühel aastal heliloojale ja teisel aastal üksikesinejale või grupile. Sel aastal antakse muusikaauhind välja helilooja loodud teosele.
Põhjamaade Nõukogu annab igal aastal välja viis auhinda: kirjandus-, filmi-, muusika- , keskkonna ja laste ning noorte kirjandusauhinna. Põhjamaade Nõukogu auhindade eesmärk on suunata tähelepanu silmapaistvatele kunstilistele ja keskkonnalastele panustele ning samal ajal tõsta huvi Põhjamaade kultuurikogukonna ja Põhjamaade keskkonnalasele koostööle. Auhinnatseremoonia toimub iga-aastase Põhjamaade Nõukogu täiskogu istungi ajal.
NordenBladet — Venemaa veebikeskkondades on pandud müüki hulgaliselt Soomes asuvaid suvilaid. Avito veebilehel on avaldatud vähemalt kümmekond uut müügiteadet pärast eelmise nädala Soome uudist plaanist karmistada kinnisvaraomanike riiki sisenemise tingimusi, vahendab Yle.
Ka varem suvel on avaldatud kokku mitukümmend müügikuulutust. Müügiobjekte on näiteks Lõuna-Karjalas idapiiri lähedal.
Mitmeid kuulutusi ühendab asjaolu, et müüjad soovivad teha tehinguid rublades või pakuvad vahetust Venemaal asuva kinnistu vastu.
Näiteks Savitaipales asuva veidi alla 160 000-eurose maja müüja rõhutab, et maja eest makstakse Venemaal rublades.
Rautjärvis 62 000-eurose maja müüja ütleb, et suvila saab rublade asemel osta ka vahetuskaubana. Teda huvitab kinnisvara kas Peterburis või seda ümbritsevas Leningradi oblastis.
Rublade eest saab osta ka „1-toalise korteri hinnaga” suvila Imatras või enam kui miljon eurot maksva luksussuvila Lõuna-Savos Puumalas.
Lappeenrantas asuv Remaxi kinnisvarafirma esindaja Mika Laitinen ütles, et Venemaa poolel müüakse Soomes asuvaid kinnistuid ning kinnistutele pakutakse ka vahetustehinguid.
Seevastu Soomes tegutsev kinnisvaramaakler ei saa tema sõnul kuigi palju vahendustasu, kui müüja on Venemaal elav venelane.
Kindlasti leiduks teotahtelisi müüjaid, kuid me ei saa müüki võtta, kui pangakontot pole, kuhu raha kanda, märkis Laitinen.
Ka Lappeenranta Kiinteistömaailmast ja Lõuna-Karjalast OP-kotist anti teada, et Venemaa müüjatelt pole viimasel ajal varasemast rohkem tellimusi laekunud.
Eelmise nädala teisipäeval toimunud Soome presidendi ja valitsuse välis- ja julgeolekupoliitika komisjoni (TP-UTVA) kohtumisel arutati venelaste sissesõidupiiranguid.
Välisministeeriumi osakonnajuhataja Jussi Tanner ütles toona, et piiranguteks pole veel kindlaid juhiseid, kuid plaani järgi puudutaksid need näiteks kinnisvaraomanikke.
Plaanid on, et edaspidi peaksid kinnisvaraomanikud näitama, et kinnistu hooldustööd nõuavad omaniku kohalolekut, ütles Tanner.
Kehtiva korra kohaselt on eluaseme või kinnistu omanikul lubatud sõita vajalike hooldustööde tegemiseks Soome.
