NordenBladet — Tõusnud intressimäärad, suurenenud laenud ja elukalliduse tõus on surunud paljud soomlased kitsikusse. Mõnel koduomanikul ei jäägi muud üle, kui eluase maha müüa. Selline asi ootab Kotkas elavat Kristiinat. Pärast laste ärakolimist ja abikaasa surma jäi naine suurde majja üksi. Tõenäoliselt tuleb suurenenud kulude tõttu loobuda kodust, kus lapsed üles kasvasid, vahendab Iltalehti.
Kinnisvaramaakler Andrei Koivumäki ütleb väljaandes Suomen Yrittäjät, et hiljemalt aasta lõpuks ootab paljusid inimesi oma eluaseme sundmüük.
Praegu kasutab osa majapidamisi laenupuhkust ja loodetakse, et intressid langevad ja olukord stabiliseerub, kuid see võtab aega. Mis saab siis, kui laenupuhkused on ära kasutatud ja võib-olla tuleb korter maha müüa? arutleb Koivumäki.
Kristiina töötas Stora Enso Sunila tselluloositehases 46 aastat. Tal oli kavas seal töötada kuni pensionieani. Nüüd ähvardab tehast sulgemine ja Kristiina on koondatud.
Olukord on üsna halb, kirjeldab ta.
Novembris on käes pensionile minek. Kristiina ei tea täpselt, kui palju pensioni tal on kogunenud. Pärast maksude tasumist sellest aga eluaseme- ja elamiskuludeks ei piisa, kahtleb ta.
Kuigi Kristiina sai eluasemelaenule pooleaastase ajapikenduse, ei usu ta, et tal õnnestub laenukuludeks piisavalt raha koguda. Mis siis, kui rahast ei piisa? Naine räägib, et tal pole kohta, kuhu minna.
Kristiina sõnul on Kotka piirkonna eluasemeturg kehv: kortereid on saadaval tunduvalt rohkem kui nende järele on nõudlust. Kui Sunila tehas suletakse, tuleb kortereid turule veelgi rohkem, kui tehase töötajad pärast töö lõppemist teise kohta kolivad.
Kristiina eluaseme müümise teevad lisaks suurusele keeruliseks ka muud kõrged kulud. Kevadel kasutusele võetud elektriküte aitab veidi kulutusi piirata. Talvekülmadega tõusid maagaasiküttega maja küttekulud 1200 euroni kuus. See oli päris suur summa. Ükskõik, kuidas ma kaminat kütta ja temperatuure reguleerida püüdsin, kogunes ikka selline summa, räägib Kristiina.
Kuigi eluasemekulusid on püütud piirata, ei usu Kristiina, et suudab endale majas elamist lubada. Sundmüük on ilmselt ainus lahendus, leiab ta.
See tundub kohutav. Olen terve elu töötanud ja lapsi kasvatanud ilma sotsiaalse toetuseta. Selline olukord tundub vale, märgib naine.
NordenBladet — Coop Pank kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ning teisi huvilisi osalema veebiseminaril 20. juulil 2023 kell 9.00. Veebiseminar toimub eesti keeles.
Seminaril tutvustab 2023. aasta II kvartali auditeerimata majandustulemusi panga juhatuse esimees Margus Rink.
Veebiseminari toimumise ajal on kuulajatel võimalik esitada küsimusi. Küsimustele vastatakse peale esitlust.
Osalemiseks palume Teil eelnevalt registreeruda aadressil: https://bit.ly/CP-20-07-veebiseminar-registreerimine
Registreerunutele saadetakse link veebiseminarile ja üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletav e-kiri.
Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse ettevõtte kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 160 400 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
NordenBladet — EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ viis koostöös Tartu Südamekodu OÜ-ga läbi Tartumaal, Tartu vallas, Tila külas, Ermi tn 13 asuvale hoonestusõiguse alusel kasutatavale maale 120- kohalise hooldekodu „Tartu Südamekodu“ rajamiseks ehitushanke.
Parima pakkumise tegi Tartu Ehitus AS, kellega allkirjastati 17.07.2023 ehituse peatöövõtuleping I etapi ehitamiseks. Hooldekodu rajamine toimub etapiviisiliselt, kus I etapis ehitatakse valmis hooldekodu kogu majakarp ning tehakse esimese ja teise bloki sisetööd. Kolmanda bloki sisetööde tegemine on kavandatud teha II etapis pärast seda, kui esimene ja teine blokk on käivitunud, kui ehitustööde tegemise käigus ei lepita kokku teisiti. Ehitatava hooldekodu I etapi planeeritud valmimine on juuli 2024. Projekti I etapi kogumaksumus on ligikaudu 5,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Varasemalt, 29.04.2022 on fond teatanud börsile hoonestusõiguse omandamisest ning üürilepingu sõlmimisest, mille alusel jääb hooldekodu pikaajaliselt (ehitatava hooldekodu valmimise järgselt 10 + 10 aastat) üürima Südamekodud AS-i tütarettevõte Tartu Südamekodu OÜ. Üürnik alustab üüri tasumist alates hooldekodu esimese etapi valmimisest.
Viljar Arakas
juhatuse liige
Tel. 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee
NordenBladet — 2023. aasta II kvartali ja poolaasta finantstulemuste tutvustamiseks korraldas LHV Group 18. juulil veebiseminari vormis investorkohtumise. Ettevõtte käekäigust andsid ülevaate LHV Groupi juhatuse esimees Madis Toomsalu, LHV finantsjuht Meelis Paakspuu ja LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.
Ülekannet jälgis 28 huvilist, ülekanne tehti Zoomi platvormi vahendusel.
Investorkohtumise salvestus on järelvaadatav LHV Youtube’i kanalil: https://www.youtube.com/watch?v=cnqr39Ylsa8.
Presentatsioon: https://www.lhv.ee/assets/files/investor/LHV_Group_Presentation_2023-Q2-ET.pdf.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet — AS LHV Group teenis käesoleva aasta II kvartalis 35,6 miljonit eurot puhaskasumit ehk 2,6 miljonit eurot enam kui esimeses kvartalis (+8%) ja 21,6 miljonit eurot enam kui samal ajal aasta tagasi (+155%). LHV Groupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli II kvartalis 30,7%.
Kvartali lõikes olid kasumlikud kõik ärisuunad. AS LHV Pank teenis II kvartalis 34,4 miljonit eurot ja AS LHV Varahaldus 0,4 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Kindlustuse kvartali puhaskasumiks kujunes 33 tuhat eurot. Pangalitsentsi saanud LHV Bank Limitedi puhaskasum oli II kvartalis 1,6 miljonit eurot.
Grupp teenis 2023. aasta II kvartalis konsolideeritult 74,9 miljonit eurot tulusid ehk 10% rohkem kui eelmises kvartalis. Tuludest 62,9 miljonit eurot moodustasid neto intressitulud ning 12,4 miljonit eurot neto teenustasutulud.
Konsolideerimisgrupi tegevuskulud moodustasid II kvartalis 33 miljonit eurot ehk 8% enam kui I kvartalis.
Juuni lõpuks oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 6,31 miljardit eurot. Kvartaliga suurenes varade maht 217 miljoni euro võrra ehk 4%. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid kvartaliga 195 miljoni euro võrra 5,06 miljardi euroni (+4%; -34 miljonit eurot I kvartalis). Konsolideeritud laenuportfell kasvas kvartaliga 104 miljoni euro võrra 3,25 miljardi euroni (+3%; -59 miljonit eurot I kv). LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes II kvartalis 14 miljoni euro võrra 1,46 miljardi euroni (+1%; +119 miljonit eurot I kvartalis).
Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli II kvartalis 11,2 miljonit makset (+23% võrreldes 9,1 miljoni maksega I kvartalis).
AS-i LHV Group 2023. aasta 6 kuu konsolideeritud netotulud olid tugevate intressitulude toel 143,3 miljonit eurot (+97% võrreldes 2022. aastaga) ning kulud kokku ulatusid 63,7 miljoni euroni (+59% võrreldes 2022. aastaga). Grupi 6 kuu konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 68,7 miljonit eurot, mis on aastatagusega võrreldes 42,3 miljoni euro võrra ehk 161% suurem. AS LHV Pank teenis 6 kuuga 71,8 miljonit eurot puhaskasumit. AS LHV Varahaldus teenis 6 kuuga 0,5 miljonit eurot puhaskasumit ja AS LHV Kindlustus 0,4 miljonit eurot puhaskahjumit. LHV Bank Limitedi kahjumiks kujunes poolaastas 0,9 miljonit eurot. LHV Groupi ROE oli esimesel poolaastal 30,7%.
II kvartali lõpuks edestab LHV Group kehtivat finantsplaani puhaskasumi osas 22,9 miljoni euroga. LHV plaanib finantsplaani hiljemalt septembris uuendada.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
II kv 2023
II kv 2022
6 kuud 2023
6 kuud 2022
Kohustused ja omakapital kokku
6 307 315
6 090 540
6 530 857
II kvartalit iseloomustas LHV jaoks aktiivne tegevus ja ka klientide kasvav aktiivsus. Kvartali tähtsündmuseks kujunes LHV Banki pangalitsentsi saamine Ühendkuningriigis.
Keerukas majanduskeskkonnas kasvas laenuportfell ootuspäraselt. Suurenenud intressitulu koos krediidiportfelli hea kvaliteediga aitasid grupil kasumlikkuse eesmärki oluliselt edestada. Vaid eraisikute väikelaenuportfellis on märgata kvaliteedi mõningast muutust. Kulusid mõjutas hoiuste tagatisfondi osamakse suurenemine. Esimese poolaasta kulu/tulu suhe oli heal 44,4% tasemel.
Terve esimese poolaasta tõusvate intresside keskkonnas on LHV jaoks olnud fookuses hoiused, selle tulemusena on hoogustunud klientide liikumine nõudmiseni hoiustamiselt tähtajalisele hoiusele. Nõudmiseni hoiused kahanesid II kvartaliga 333 miljoni euro võrra, samal ajal kui tähtajalised hoiused kasvasid 528 miljoni euro võrra. Finantsvahendajate hoiused vähenesid II kvartalis 174 miljoni euro võrra. Hoiuseplatvormide kaudu kaasati 277 miljonit eurot tähtajalisi hoiuseid. Tavaklientide hoiused suurenesid kvartaliga 92 miljoni euro võrra.
Kvartaliga suurenes LHV pangaklientide arv ligi 10 000 kliendi võrra ja ületas esimest korda 400 000 piiri. Aastaga on pangaklientide arv suurenenud 50 000 võrra (+14%).
Pank tõstis kvartali jooksul oluliselt tähtajalistele hoiustajatele pakutavaid intressimäärasid. Üheaastase hoiuse eest tasub LHV hoiustajale 4% intressi. Panga grupiväline laenuportfell kasvas II kvartalis 96 miljoni euro võrra: kasv jagunes võrdselt jae- ja ettevõtete panganduse vahel. Laenunõudluses on uuesti näha kasvu. Tulude osas oli tegemist esimese täieliku kvartaliga, kui finantsvahendajate ehk Banking service’i klientide tulud olid jagatud LHV Bankiga.
Aktiivsel kvartalil uuendas pank Noortepanga pakkumist, alustas Finantsportaali uuendamist ja panga mobiiliäppi lisati valuutavahetuse võimalus. Kantar Emori analüüsis tunnistati LHV internetipank Eesti parimaks teeninduskanaliks veebis.
Pärast LHV Banki pangalitsentsi saamist on hoogustunud ettevalmistused finantsvahendajate äri üleviimiseks Eesti pangafiliaalist Ühendkuningriigi panka. Kahe panga IT eraldamine ja äritegevuse üleviimine on planeeritud augustisse. Augustist on plaanis ka LHV Banki laenuportfelli kasvuks kaasata vajalikke hoiuseid Raisini hoiusteplatvormi kaudu. Seejärel on plaanis keskenduda oma hoiuste toodete tegemisele ja turule toomisele. Laenuturg Ühendkuningriigis on hetkel vähemaktiivne, kuid leidub tugevaid laenuprojekte.
II kvartalil teenis LHV Bank finantsvahendajtest klientide hoiustelt planeeritust rohkem intressitulusid, kuigi hoiuste baas on vähenenud. Laenuportfell kasvas 8 miljoni euro võrra ning teenustasud kasvasid tulenevalt suurenenud maksete arvust. Panga kulud kujunesid suurema töömahu tõttu planeeritust suuremaks.
LHV Varahalduse juhitavad fondid jätkasid kasvamist. Aktsiaturge vedasid samas suurimad tehnoloogiaaktsiad, millele avatus on LHV suurematel fondidel minimaalne. LHV pensionifondide M ja XL tootluseks kujunes kvartalis 0,3%, pensionifond L alanes 0,1%. Pensionifond Indeks tõusis kolme kuuga 4,2%. Pensionifond Roheline alanes volatiilse kolme kuu kokkuvõtteks 1,2%.
Pensionifondide aktiivsete klientide arv vähenes kvartaliga 2000 võrra: langus on tingitud eelkõige mai alguses II sambast lahkunud klientidest. Äritulud ja ärikulud vastasid suuresti plaanile, kuid fondide maht ning varahalduse finantstulu jäid plaanist veidi maha, eelkõige tagasihoidlikumate II kvartali tootluste tõttu.
II kvartal oli LHV Kindlustuse jaoks esimene kasumlik kvartal. Kindlustuse ärimahud jätkasid kasvamist, kõikide suuremate toodete lõikes finantsplaani edestades. Kvartali lõpu seisuga omasid kliendid 223 tuhat kindlustuslepingut. Kvartali jooksul käsitleti 12 500 kahjujuhtumit. Netotulusid ja tulemit mõjutasid negatiivselt ettenägematud ühekordsed kulud. Neto kahjusuhe on langevas trendis.
LHV Groupi juhatuse esimehe Madis Toomsalu kommentaar:”Meie investeeringud äri arendamisse on olnud tulemuslikud. Saime Ühendkuningriigis pangalitsentsi ning esimest korda lõpetasid kõik LHV Groupi tütarettevõtted kvartaalse kasumiga. Hea meel on laenu- ja hoiusemahtude kasvu osas, seejuures ootame Ühendkuningriigis LHV Banki laenumahtude kasvu kiirenemist. Laenuportfell on püsinud hea kvaliteediga, mõningane võlgnevuste kasv on toimunud väikefinantseerimise portfellis. Finantsvahendajate äri üleviimine LHV Pangast LHV Banki on planeeritud augusti lõppu, peale seda keskendume ka klientide euromaksete LHV Pangast üleviimisele. Samuti oleme pikaajaliseks ärimahtude kasvatamiseks parandamas ja investeerimas oma riskikontrollisüsteemidesse. Tulenevalt headest tulemustest oleme finantsplaani uuendamas hiljemalt septembris.”
AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.
Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group veebiseminaride keskkonna Zoom kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 18. juulil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume registreeruda aadressil: https://lhvbank.zoom.us/webinar/register/WN_MVhs8NkhRja5PRfxRmRSOQ#/registration.
LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus ja LHV Kindlustus. Grupi ettevõtetes töötab üle 960 inimese. LHV pangateenuseid kasutab juuni lõpu seisuga üle 400 000 kliendi, LHV hallatavatel pensionifondidel on 128 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 159 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
