NordenBladet — USA president Joe Biden saabub neljapäeval, 13. juulil Soome presidendi Sauli Niinistö külalisena Soome. Soome presidendi kantselei ja Valge Maja teatasid sellest oma veebilehtedel.
Tegemist on Põhjamaade ja USA tippkohtumisega, millega seoses on Bidenil ja Niinistöl ka kahepoolne kohtumine.
See toimub vahetult pärast NATO tippkohtumist Vilniuses.
NordenBladet — Leedu pealinn teeb kõik selleks, et esitleda juuli keskel Vilniusesse saabuvatele NATO riikide juhtidele ja delegatsioonidele kaunist pilti. Vilniuses toimub 11.-12. juulil NATO tippkohtumine, vahendab lrt.lt.
Lisaks tänavate uuendamisele ning lennujaama, tippkohtumise toimumiskoha ja vanalinna fassaadide parandamisele eemaldavad Vilniuse võimud ajutiselt ka linna ühistranspordivõrku teenindavad vanad trollibussid.
Eelkõige kaotatakse silma alt vanad Škoda bussid, mis on valmistatud endises Tšehhoslovakkias.
„NATO tippkohtumise ajal sõidavad linnas uued trollid, samas kui vanad Škoda trollid lastakse liinile ainult siis, kui on vaja planeeritud marsruute muuta või täiendada,” ütles munitsipaalettevõtte Vilniaus Viešasis Transportas (VVT, Vilniuse ühistransport) pressiesindaja Giedrė Buivydaitė.
Samal ajal saavad bussi- ja trollijuhid täiendavaid juhiseid. Buivydaitė sõnul saavad nad koolitust selle kohta, kuidas pakkuda kvaliteetset teenust eriliinidel, samuti memosid konkreetsete juhtumite või ettenägematute olukordade lahendamiseks.
Kahepäevase tippkohtumise ajal muudetakse ühistranspordi marsruute ja sõiduplaane nii, et need mööduksid liikluspiiranguga aladest. 10.-13. juuli on aga kogu ühistransport linnas tasuta. „See lahendus kompenseerib Vilniuse elanikele ja külastajatele autoliikluse piiramisest põhjustatud ebamugavused,” ütles Buivydaitė.
Teatavad liikluspiirangud kehtivad 7.-13. juulini. Need keskenduvad kolmele tsoonile: vanalinn, Gedimino puiestee ja Upės’i tänav; linna lääneosas asuv Litexpo kongressikeskuse ümbrus; ja Vilniuse lennujaama ümbrus.
Tippkohtumise peamise toimumispaiga Litexpo keskuse ümbrus suletakse 7.-12. juulini volitamata juurdepääsuks. Samal ajal pääseb vanalinna 10.-13. juulini ainult jalgsi.
Lisateavet NATO tippkohtumise ajal toimuvate liikluspiirangute kohta leiab siit.
NordenBladet — Venemaa endine president, praegune julgeolekunõukogu aseesimees Dmitri Medvedjev on Venemaa valitsuse ametlikus väljaandes Rossiiskaja gazeta kirjutanud põhjaliku artikli tulevikust. Medvedjev käsitleb oma artiklis Venemaa ja Lääne vastasseisu, mis tema hinnangul kestab kaua, isegi aastakümneid. Tema sõnul pole aga tegemist ainult Venemaa ja Lääne vaidlustega, vaid praktiliselt kogu ülejäänud maailm on Lääne vastu.
Ei pea olema selgeltnägija, et mõista, et vastasseis venib väga pikaks. Vastasseis kestab aastakümneid. Üks võimalus selle lahendamiseks on kolmas maailmasõda, kirjutab Medvedjev.
Medvedjevi lähtepunkt artiklis on see, et Venemaa teeb asju õigesti. Selle rõhutamiseks on ta oma artikli algusesse lisanud tsitaadi Ameerika-Vene kirjanikult ja filosoofilt Ayn Randilt: „Kui tundub, et kogu maailm on teie vastu, pidage meeles, et lennuk ei tõuse õhku tuule, vaid vastutuulega.”
Medvedjev soovitab oma artiklis ka mõningaid meetmeid, mida Venemaa peaks tema arvates järgmisena kasutusele võtma. Üks neist on diplomaatiliste suhete katkestamine Soomega.
„Soomega ja selletaoliste riikidega (nagu Poola, Balti riigid ja muidugi Suurbritannia) oleks kõige parem diplomaatilised suhted ajutiselt katkestada või vähemalt nende taset esialgu alandada,” kirjutab Medvedjev oma artiklis.
Medvedjevi väitel on Venemaa aga valmis kuni teatud hetkeni tulema vastu, et vältida täielikku kokkupõrget Läänega.
Tema väitel on Venemaa läbirääkimiste tingimus näiteks see, et „mingit Venemaa-vastasust ei tohi eksisteerida ja natsirežiim Kiievis tuleb hävitada”.
Lääs peab sellega leppima, kui ta ei taha meie ebatäiusliku tsivilisatsiooni apokalüptilist lõppu, kirjutab Medvedjev, viidates nii kolmanda maailmasõja ja tuumasõja võimalikkusele.
Medvedjev teeb ka ettepaneku tugevdada maailma uut julgeolekukorda sarnaselt Helsingi 1975. aasta OSCE-ga, kuid tema hinnangul ei saa uue julgeoleku- ja koostöökonverentsi korraldamise koht olla enam Helsingis.
Helsingi ei tule arusaadavatel põhjustel kahjuks kõne alla. Nüüd on Soome meie jaoks vaenulik riik, mille Lenin omal ajal oma mõtlematusega lõi ja mis on nüüdseks NATO-sse astunud.
Medvedjev käsitleb oma kirjutises ka Venemaa ja NATO suhteid. Ta toob välja argumendi, et Venemaa tahtis Ukraina sõja toel ära hoida NATO laienemist, kuid nüüd laieneb NATO Soome ja Rootsi.
See on puhas vale. Me pole kunagi püüdnud NATOt tagasi hoida. See ei ole meie jõudude ja võimaluste piirides ning need kaks Skandinaavia riiki olid juba varem kõnealuse alliansiga seotud, kirjutab Medvedjev.
Oleme alati palunud ainult üht – võtta arvesse meie muresid ja mitte kutsuda NATO-t meie riigi endistesse osadesse. Eriti need, kellega meil on territoriaalsed vaidlused.
NATO tippkohtumise eel Vilniuses esitab Medvedjev ka seisukoha, et Venemaa blokeerib Ukraina katsed saada NATO liikmeks.
Meie eesmärk on lihtne: hoida ära Ukraina NATO-ga liitumise oht. Ja me saavutame selle nii või teisiti, kirjutab Medvedjev.
NordenBladet — Läti tuletõrje- ja päästeamet (VUGD) kutsub avalikkust üles olema meres ujumisel ettevaatlik, kuna laupäeval, 1. juulil toodi lainetest välja neli uppunut. Üks juhtum oli Liepājas ja kolm Carnikavas. Ajavahemikus 28. juunist 29. juunini tõmmati veest välja veel neli surnukeha, sealhulgas Ventspilsis ja Dauagava jõel.
Läänemeres ja Liivi lahes on praegu tugev veealune hoovus, mis võib ujuja märkamatult kiiresti sügavasse vette tõmmata, hoiatas VUGD.
VUGD tuletas inimestele meelde, et õnnetusi juhtub suvel ujudes ja ka erinevaid veesõidukeid – SUP-lauad, katamaraanid, jetid ja paadid – kasutades.
Sagedasemad õnnetuste põhjused on alkoholijoove, olukorra valesti hindamine, jõu ülehindamine, aga ka elementaarsete ohutusnõuete eiramine. Vanemad ja eestkostjad peaksid veekogude läheduses pidevalt jälgima laste turvalisust.
Lätis on sealset rahvaarvu arvestades igal aastal tõsine probleem tohutu hulga uppumiste ja muude veetragöödiatega. Läti on uppunute arvulr elaniku kohta Euroopa edetabeli tipus, Lätis uppub kümneid inimesi nii suvel kui ka talvel, kui hoolimatud kalurid regulaarselt läbi jää kukuvad.
Seni on VUGD 2023. aastal Lätis veest välja toonud 69 uppunut, neist 26 alates suvise ujumishooaja algusest mai keskel.
NordenBladet — Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas Eesti kodanikke Ivan Turõginit ja Sergei Potapenkot, keda Ameerika Ühendriikide võimud süüdistavad elektroonilises kelmuses ning kuritegelike kokkulepete sõlmimises elektroonilise kelmuse ja rahapesu toimepanemiseks. Riigiprokuratuuri taotlusel vahistas Harju Maakohus mõlemad mullu novembris nende USA-le väljaandmise tagamiseks.
Maakohtu määrused vaidlustasid kaitsjad, kes taotlesid vahistatute vabastamist või vahistamise asendamist elektroonilise valve või kautsjoniga. Ringkonnakohus jättis kaebused rahuldamata, viidates muu hulgas Riigikohtu 2013. aasta lahendile, mille järgi väljaandmisvahistust ei saa kergema tõkendiga asendada.
Riigikohtu kriminaalkolleegium asus täna seisukohale, et ringkonnakohus peab kaitsjate kaebused uuesti läbi vaatama ning kaaluma Turõgini ja Potapenko vahistamise asendamist kergema tõkendiga. Kolleegium otsustas oma varasemat seisukohta muuta, sest inimese väljaandmismenetluses osalemise ja väljaandmise saab teatud juhtudel tagada ka kergema tõkendiga. Vahistamise kui kõige raskema tõkendi eranditu kasutamine võib minna vastuollu põhiseadusega, sest isegi kui inimese õiguste ja vabaduste piiramine on vajalik, ei tohi seda teha ülemääraselt.
Asendustõkendi lubamise kasuks räägib ka rahvusvahelises õiguskoostöös kehtiv vastastikkuse põhimõte. Nimelt esitasid Turõgini kaitsjad tõendina 2020. aastal tehtud USA kohtumääruse, millega jäeti rahuldamata Eesti taotlus ühe inimese väljaandmisvahistamiseks ja selle asemel määrati kautsjon. See tähendab, et ka Eestil on võimalik nende inimeste puhul, kelle väljaandmist USA taotleb, kasutada kergemat tõkendit.
Väljaandmisvahistuse asendamine tuleb kõne alla muu hulgas juhul, kui vahistamine on ülemäärane, arvestades inimese terviseseisundit või kuulumist haavatavasse gruppi – näiteks rasedad, eakad või erivajadustega inimesed. Mida kauem on inimene juba vahi all viibinud, seda tõenäolisemalt tuleb kergemat tõkendit kasutada.
Riigikohtus arutusel olnud määruste õiguslik toime lõppes küll juba tänavu jaanuaris, kuid hiljem on Turõgini ja Potapenko vahi all hoidmist pikendatud. Harju Maakohus tunnistas märtsis nende USA-le väljaandmise õiguslikult lubatavaks ja pikendas vahistust kuni väljaandmisküsimuse lõpliku lahendamiseni, aga mitte kauemaks kui 20. novembrini.
Kaitsjad vaidlustasid maakohtu märtsikuised määrused ringkonnakohtus, kuid teise astme kohus lükkas asja lahendamise edasi kuni tänase Riigikohtu lahendini. Riigikohus märkis, et kuigi ringkonnakohtu põhjendused kaebuste lahendamise edasilükkamiseks võivad olla arusaadavad, poleks nad siiski pidanud kaks kuud viivitama. Väljaandmisasjad tuleb lahendada võimalikult kiiresti, et tagada nii tõhus rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades kui ka vahi all viibivate inimeste õiguste kaitse.
Juhul, kui kriminaalkohtud tunnistavad Turõgini ja Potapenko väljaandmise õiguslikult lubatavaks, tuleb Vabariigi Valitsusel otsustada, kas anda nad USA-le välja või mitte. Valitsuse otsust on seejärel võimalik vaidlustada veel halduskohtute kaudu.
Riigikohtu määrustega saab tutvuda SIIN ja SIIN.
