NordenBladet —Komisjon arutab täna kell 14 algaval avalikul istungil elektritõukerataste ja teiste kergliikurite parkimise ja peatumise reeglite korrastamist.
Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal sõnas, et tervitab uute säästlike liiklusvahendite lisandumist linnaruumi, kuid nagu sedastab ka Riigikogule tehtud kollektiivne pöördumine, siis see mugavus ei tohi tulla teiste liiklejate ohutuse arvelt.
„Elektritõukerattad on mugavad liiklemisvahendid. Kuna nad on kiired ja vaiksed, reguleerisime seadusega, et jalakäiast möödumisel peab liikumiskiirus olema lähedane jalakäija kiirusele – nii on ohutu. Veel parem oleks, kui oleks võimalus kasutada rattateed. Nüüd oleme ühiskondlikult hädas, et uus liikumisvahend ei oleks liikumistakistus ja ruumiline reostus, kui seda pargitakse, nagu juhtub. Seetõttu arutame ja otsustame, milliseid reegleid on vaja, et tulevaks suveks ka elektritõukside parkimine korda saaks,“ sõnas Michal.
Komisjoni aseesimees Rene Kokk tõdes, et keset kõnniteed pargitud kergliikurid on ohtlikud kõigile liikujatele, kuid eriti hädas on nendega ühiskonna nõrgemad liikmed. „Eriti suurt ohtu ja takistusi põhjustavad need liikumispuudega liiklejaile ratastoolis, vaegnägijatele, pimedatele ning on ebamugavad nii koolilastele kui ka lapsevankriga liiklejaile. Tänavaruum peab neile kõigile olema mugav ja turvaline,“ märkis ta.
Istungile on kutsutud kollektiivse pöördumise „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!“ autorid Mari-Liis Jänes ja Ülo Michelson, samuti elektriliste tõukerataste pakkujad, spetsialistid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Siseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ja Tallinna Linnavalitsusest.
Kollektiivset pöördumist „Elektriliste tõukerataste parkimistava on ohtlik ja vajab liiklusseadusega reguleerimist!“ saab täismahus lugeda siin.
NordenBladet – Läti haridus- ja teadusministeerium on seadnud eesmärgiks, et alates 2026/2027. õppeaastast peavad Läti haridusasutused pakkuma võõrkeeltena ainult Euroopa Liidus kasutusel olevaid keeli või nende välisriikide keeli, kellega on sõlmitud eraldi valitsusetevaheline kokkulepe, vahendab LSM.
Ministeeriumi teatel aitavad muudatused kaasa riigi noorte integreerimisele Euroopa haridusalasse ning Euroopa Liidu ametlike keelte õppimisele, mis “annab neile ulatuslikke töövõimalusi Euroopa Liidu sees ja väljaspool seda”.
Lätis alustatakse esimese võõrkeele õpet juba esimeses klassis. See peab olema üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest ning harilikult valitakse selleks inglise keel. Teist võõrkeel tuleb juurde neljandas klassis ning praegu pole täpsustatud ega ette antud, millist keelt peab kool õpetama.
2021. aastal koostatud ülevaate andmetel puudub pooltes Läti koolides õpilastel teise võõrkeele osas sisuline valik – rohkem kui 300 koolis saab valida teiseks võõrkeeleks ainult vene keelt. Teiseks võõrkeeleks on Euroopa Liidu ametlikke keeli palunud mitmed Läti lapsevanemad, kes on pöördunud riigi haridus- ja teadusministeeriumi ning haridussisu keskuse (VISC) poole.
NordenBladet — Riigikogu menetles neli eelnõu ja kuulas ära vastused neljale arupärimisele.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise
Majanduskomisjoni algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE) annab kohalike omavalitsuste ametiasutustele ja nende hallatavatele asutustele võimaluse osta elektrimüüjalt kuni 2026. aasta 30. aprillini elektrit Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga ehk universaalteenusena.
Universaalteenuse kasutamiseks tuleb asutusel sõlmida universaalteenuse müüjaga uus hankeleping. Olemasoleva lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul tuleb vajadusel tasuda lepingut sõlmides kokku lepitud leppetrahv. Eelnõu teise lugemise käigus tühistati kavatsus kehtestada kohalike omavalitsuste hallatavatele asutustele mahupiirang üks gigavatt-tund aastas.
Riigikogu on juba varem kehtestanud universaalteenuse regulatsiooni kodutarbijatele ning mikro- ja väikeettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja isikutele, kes vahendavad elektrit universaalteenuse tarbijaile.
Läbirääkimistel võtsid sõna Taavi Aas (K) ja Riho Breivel (EKRE).
Valitsuse algatatud päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (678 SE) peamine eesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust. Eelnõus pakutud muudatused puudutavad peamiselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja teenuste kvaliteedi tagamisel. Päästeametil võimaldatakse kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Jutt käib aastas umbes 20 abidemineerijast, kellele kehtestatakse ka kutsesobivusnõuded. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada hädaabinumbrile helistajalt või lühisõnumi saatjalt tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus isiku nõusolekul kasutada tema päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof (SDE) ja Kalle Grünthal (EKRE).
Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu (635 SE) muudab riiklikuks tähtpäevaks ja lipupäevaks eesti kirjanduse päeva, mida hakatakse tähistama kirjaniku Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval, 30. jaanuaril. Uue tähtpäeva eesmärk on pöörata tähelepanu eesti kirjanduse ja kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas ning innustada inimesi eestikeelset kirjandust rohkem lugema.
Teise muudatusena kuulutatakse eelnõu kohaselt lipupäevadeks üldlaulupeo, üldtantsupeo ja noorte laulu- ja tantsupeo toimumise päevad, et näidata laulu- ja tantsupeo liikumise üleriigilist ulatust ja tähendust, avaldada austust kõigile, kes on laulu- ja tantsupeo traditsiooni 150 aasta jooksul hoidnud, ja tunnustada neid, kes traditsiooni edasi kannavad. Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Riigikogus ei leidnud toetust üks eelnõu
Riigikogu ei toetanud esimesel lugemisel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tarvitusele meetmed vene sõjajõudude vallutuspoliitikat õigustavate monumentide eemaldamiseks“ eelnõu (588 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek luua õiguslikud alused, mis võimaldaksid teisaldada avalikust ruumist mälestusmärgid, mis on seotud Eestit okupeerinud Nõukogude armee tegevuse õigustamise, kiitmise, tänamise või heroiseerimisega ning need mälestusmärgid avalikust ruumist eemaldada.
Läbirääkimistel võtsid sõna Toomas Jürgenstein (SDE) ja Paul Puustusmaa (EKRE).
Otsuse poolt hääletas 15 saadikut, vastu oli üks saadik. Otsus jäi vastu võtmata, sest otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik vähemalt 51 Riigikogu liikme toetus. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu kuulas ära vastused neljale arupärimisele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete esitatud kolmele arupärimisele. Need olid: Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja, ravikindlustuseta inimeste toimetuleku ja Neeme tn 50 kinnistu olukorra kohta .
Tervise- ja tööminister Peep Peterson vastas arupärimisele ravijärjekordade lühendamise meetmete kohta.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Mihhail Stalnuhhin.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus arutab ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldust ning sellega seotud probleeme.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul näitas Riigikontrolli aruanne, et Keskkonnaministeerium ei ole teinud ohtlike jäätmete käitlemise korra parandamiseks vajalikke otsuseid ega ole suutnud välja töötada riigile kuuluva Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse toimivat majandamisvormi, kus jäätmete tekitajad kataksid kõik ohtlike jäätmete ladestamisega ja keskuse toimimisega seotud kulud. Seetõttu maksab riik Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse tegevusele jätkuvalt peale.
“Samuti on probleeme Paldiskis olevate tehislike radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise rahastamisega. Ladustuspaiga eeltööd on küll käima läinud, kuid riik ei ole leidnud raha nende pikaajaliseks finantseerimiseks. Seega pole ka kindlust, et lõppladustuspaik valmib tähtaegselt 2040. aastal,” ütles Mölder, kelle sõnul soovib komisjon saada istungil ülevaate nii Riigikontrolli soovitustest kui ka probleemide lahendamiseks plaanitavatest tegevustest.
Istungile on kutsutud keskkonnaminister Madis Kallas, Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra, Paldiski endise tuumaobjekti haldamise eest vastutava AS A.L.A.R.A. juhatuse liige Joel Valge ning Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen ja auditijuht Airi Andresson.
NordenBladet — Tallinna Kaubamaja Grupp AS tütarettevõtete Selver AS, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ja Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ nõukogud otsustasid pikendada olemasolevate juhatuse liikmete volitusi:
Selver AS nõukogu otsusel jätkab juhatuse liikmena Kristi Lomp, tema volitusi pikendati uueks 3-aastaseks ametiajaks alates 04.12.2022.
Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS nõukogu otsusel jätkab juhatuse liikmena Peeter Kütt, tema volitusi pikendati uueks 3-aastaseks ametiajaks alates 12.01.2023.
Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ nõukogu otsusel jätkab juhatuse liikmena Peeter Kütt, tema volitusi pikendati uueks 3-aastaseks ametiajaks alates 08.12.2022.
Selver AS opereerib super- ja hüpermarketite ketti, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts tegeleb Tallinna Kaubamaja Grupp AS-ile kuuluva kinnisvara arendamise, haldamise, hooldamise ja kaubanduspindade välja rentimisega. Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ tegeleb Tartu südalinnas asuva Tartu Kaubamaja kaubanduskeskuse haldamise ning väljaüürimisega.
Tallinna Kaubamaja Grupp AS nõukogu otsuse kohaselt jätkavad auditikomitee liikmetena Kaia Salumets (esimees), Andres Järving, Jüri Käo, Gunnar Kraft ja Kristo Anton. Nende volitusi pikendati kolmeks aastaks alates 26.01.2023. Tallinna Kaubamaja Grupi Auditikomitee on nõukogu moodustatud organ, mille ülesanne on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes.
