NordenBladet —Riigikogu keskkonnakomisjon toetas maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmist.
Keskkonnakomisjoni esimees Andres Metsoja selgitas, et eelnõuga täpsustatakse või täiendatakse sätete sõnastust, et tagada üldine õigusselgus ja sätetest ühene arusaadavus. „Tehtud muudatused seonduvad maapõue kasutuse, peamiselt maavara geoloogilise uuringu, arvele võtmise ja kaevandamise sätete täpsustamisega,“ ütles Metsoja.
„Kehtiva seadusega võrreldes laiendatakse võimalust taotleda lisaks põlevkivile ka teiste maavarade passiivse varu määramist aktiivseks varuks. Maavaravarude aktiivseks ümberhindamine toob kaasa maavarade varustuskindluse suurenemise, sest kaevandada saab ainult aktiivsena arvel olevat varu. Samuti aitab ümberhindamine kaasa maavarade säästvale kasutamisele, näiteks juhtudel kui varem mäetehnilistel põhjustel passiivsena arvel olnud varu kaevandamiseks leitakse sobiv lahendus ja maavara saab aktiivseks ümberhindamise järel kasutusele võtta. Nähakse ette, et fosforiidi ja metallitoorme uuringuloa saamisel on eesõigus riigil,“ ütles Metsoja.
Keskkonnakomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maapõueseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (745 SE) Riigikogu täiskogu istungile 6. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
NordenBladet —Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas koos Kaitseministeeriumi ja Naiskodukaitse esindajatega võimalusi suurendada naiste kaasamist sõjalisse ja laiapindsesse riigikaitsesse.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul tunnustasid komisjoni liikmed Naiskodukaitset ja kõiki naisi, kes on vabatahtlikult astunud aja- ja tegevteenistusse ning kes soovivad riigikaitsesse panustada läbi Kaitseliidu või Naiskodukaitse. Naiskodukaitses tegutseb nii otsese sõjalise kui ka laiapindse riigikaitsega kokku umbes 3800 naist, neist 1100 on liitunud alates selle aasta märtsist. Igal naiskodukaitsjal on kriisi ja sõja ajal kindel roll. Lisaks on arvestatav hulk naisi, kes panustavad riigikaitsesse Kaitseliidu malevates, malevkondades ja kompaniides.
Kaljulaidi hinnangul peab Eesti rohkem pingutama, et naised oleksid riigikaitses paremini esindatud. Ta tõi esile, et kui Soomes astub kaitseväkke üle 1500 naise aastas, siis Eestis on praegu ajateenistuses vaid 50 naist. “Olen kindel, et naiste valmisoleku taha see ei jää. Küsimus on selles, kui hästi suudab kaitsevägi naiste karjäärivõimalusi selgitada ning näidata välja, et naised on ajateenistusse oodatud ja see on arvestatav karjäärialternatiiv ja võimalus panustada Eesti riigi julgeoleku tagamisse,” ütles ta ning tõi esile, et näiteks koolides on tüdrukute huvi riigikaitseõpetuse vastu isegi suurem kui poistel.
Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase sõnul on ajalugu näidanud, kui oluline on riigi kaitsmisel kogu ühiskonna, sealhulgas naiste panus. “Elanikkonnakaitse tegevusteks, mis on osa laiapindsest riigikaitsest, peame arutama ka püsiva rahastuse loomist. See on juba varem olnud riigikaitsekomisjoni soov,” ütles ta ning lisas, et Kaitseväe sõjaaja koosseisu suurendamisega on loomulik, et suureneb ka naiste osakaal riigikaitses.
Komisjoni istungil andsid naiste kaasamisest nii laiapindsesse kui ka sõjalisse riigikaitsesse ülevaate Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ning Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonda juhtiv Tõnis Sõnum. Sõnum tõi esile, et mida varem jõuavad noored riigikaitse infovälja ning ühinevad Kaitseliidu noorteorganisatsioonide – Kodutütarde või Noorte Kotkastega, seda rohkem valivad nad koolides riigikaitseõpet ja seda enam tuleb noori ajateenistusse. See omakorda suurendab hilisematel õppekogunemistel osalemist ja kasvatab kogu Eesti kaitsetahet.
NordenBladet — JUHTKONNA ARUANNE
Nordic Fibreboard AS konsolideeritud müügitulu oli 2022. aasta 3. kvartalis 2,79 miljonit eurot (2021 3. kvartalis 2,33 miljonit eurot). Kontserni peamine tegevusala on puitkiudplaadi tootmine ja hulgimüük, mille müügitulu 2022. aasta 3. kvartalis oli 2,78 miljonit eurot, mis on 23% suurem kui 2021. aasta 3. kvartalis. Ülejäänud segmendiks on Pärnus Suur-Jõe tänaval oleva kinnisvara haldamine, mille müügitulu 2022. aasta 3. kvartalis oli 9 tuhat eurot (2021. aasta 3. kvartalis 65 tuhat eurot).
Nordic Fibreboard Ltd 2022. aasta 3. kvartali müügitulu kasvu põhjuseks oli jätkuvalt tugev nõudlus ehitusmaterjalide järele ehitussektoris, mis tuleneb toodangu mahu kasvust ja toodete hinnatõusust. Sellegipoolest hakkasime 2022. aasta 3. kvartali lõpus kogema klientide tellimuste vähenemist, mis peegeldab ettevõtete kindlustunde nõrgenemist negatiivsete makrotegurite (nt intressimäärade tõus, energiakriis ja toiduainete kallinemine) tagajärjel. Nende tegurite mõju arvestades, teatab Nordic Fibreboard 8 tootmistöölise koondamisest ning vähendab tootmisvõimsust, et püsida nõudluse langusega samal tasemel.
Nordic Fibreboard konsolideeritud EBITDA oli 2022. aasta 3. kvartalis 193 tuhat eurot, EBITDA marginaal 7% (2021. aasta 3. kvartali EBITDA 356 tuhat eurot ning EBITDA marginaal 15%). Võrreldes 2021. aasta 3. kvartaliga vähenes Kontserni brutomarginaal 32%-lt 2022. aasta 3. kvartalis 19%-le. Kasumlikkuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli 2022. aasta 3. kvartalis aset leidnud tooraine, põhiliselt hakkepuidu- ja energiahindade järsk tõus, mis oli suurem kui meie toodangu hinnatõus.
2022. aasta 3. kvartali finantstulud ja –kulud kokku olid 49 tuhat eurot, mis koosnes Trigon Property Development (TPD) aktsiate ümberhindlusest saadud kasumist summas 79 tuhat eurot ning laenukohustiste intressikulust summas 30 tuhat eurot. 2021. aasta 3. kvartali finantskulu oli 159 tuhat eurot, mis koosnes TPD aktsiate ümberhindlusest saadud kahjumist summas 128 tuhat eurot ning laenukohustiste intressikulust summas 31 tuhat eurot.
Kontserni 2022. aasta 3. kvartali konsolideeritud puhaskasum oli 117 tuhat eurot (2021. aasta 3. kvartalis 73 tuhat eurot).
NORDIC FIBREBOARD LTD: KIUDPLAADI TOOTMINE JA MÜÜK
Puitkiudplaadi müügitulu oli 2022. aasta 3. kvartalis 2,78 miljonit eurot (2021. aasta 3. kvartalis 2,27 miljonit eurot). Lisaks sellele, et nõudlus ehitusmaterjalide järele püsis tugevana, mõjutas müügitulu kasvu ka 2022. aasta 2. kvartalis teostatud hinnatõus meie toodangule. Hinnatõus oli vältimatu, kuna terve 2022. aasta jooksul on toimunud jätkuv tooraine- ja energiahinde tõus. Vaatamata Eesti tööstustoodangu langusele 2022. aasta 3. kvartalis, püsis kiudplaadi tellimuste maht kogu 2022. aasta 3. kvartali jooksul stabiilsena, mis näitab kohalike Põhja-Euroopa turgude tugevust.
Suurim müügikasv 2022. aasta 3. kvartalis, võrreldes 2021. aasta 3. kvartaliga, leidis kajastamist Soome, Taani ja Läti turgudel. Müük Venemaale lõpetati 2022. aasta maikuus sanktsioonide tõttu, mis on kehtestatud seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas.
Puitkiudplaadi 2022. aasta 3. kvartali kulumieelne ärikasum ehk EBITDA oli 201 tuhat eurot, vähenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 42%. Vähenemise põhjuseks on nii meie põhitooraine, hakkepuidu, kallinenud ostuhinnad kui ka suurenenud elektrihinnad 2022. aasta 3. kvartalis.
PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT : KINNISVARA HALDUS
Pärnu Riverside Development OÜ omab kinnisvara Pärnu linnas asukohaga Suur-Jõe tänav 48. Kinnisvaraobjektil on mõned üürnikud ning kinnisvarahaldusest saadud renditulu oli 2022. aasta 3. kvartalis 9 tuhat eurot (2022. aasta 2. kvartalis 65 tuhat eurot). Müügitulu vähenemise tingis ühe suurima üürniku lahkumine üüripinnalt 2021 aasta lõpus.
Kinnisvarahalduse 2022. aasta 3. kvartali EBITDA oli negatiivne 6 tuhat eurot ning puhaskahjum 6 tuhat eurot (2021. aasta 3. kvartalis EBITDA positiivne 11 tuhat eurot ning puhaskasum 11 tuhat eurot).
KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI JA RAHAVOOGUDE ARUANNE
Seisuga 30.09.2022 olid Nordic Fibreboard AS varad kokku 9,4 miljonit eurot (30.09.2021: 8,3 miljonit eurot). Kontserni kohustised kokku olid seisuga 30.09.2022 4,7 miljonit eurot (30.09.2021: 4,4 miljonit eurot), milledest Kontsernil võlgnevusi tarnijatele oli 1,0 miljonit eurot seisuga 30.09.2022 (30.09.2021: 0,6 miljonit eurot) ning laenukohustisi 3,1 miljonit eurot seisuga 30.09.2021 (30.09.2021: 3,3 miljonit).
Nõuded ja ettemaksed olid kokku 1,3 miljonit eurot seisuga 30.09.2022 (30.09.2021: 1,1 miljonit eurot). Varud seisuga 30.09.2022 olid 0,9 miljonit eurot (30.09.2021 0,4 miljonit eurot). Kontserni põhivara kokku seisuga 30.09.2022 oli 6,7 miljonit eurot (30.09.2021: 6,6 miljonit).
Kontserni äritegevuse tulemuseks 9 kuu jooksul 2022. aastal oli positiivne rahavoog summas 617 tuhat eurot (2021 9 kuud: positiivne rahavoog summas 512 tuhat eurot). Investeerimistegevuse tulemuseks 2022. aasta 9 kuu jooksul oli negatiivne rahavoog summas 93 tuhat eurot, mis peamiselt koosnes tehtud investeeringutest tootmisvaradesse summas 194 eurot ning TPD aktsiatelt saadud dividendidest summas 105 tuhat eurot (2021 9 kuud: väljaminev rahavoog 243 tuhat eurot). Finantseerimistegevusest liikus 2022. aasta 9 kuu kestel raha kontsernist välja summas 111 tuhat eurot, mis sisaldas laenu põhiosa tagaimakseid 76 tuhat eurot ning rendikohustiste põhiosa tagasimakseid summas 35 tuhat eurot (2021 9 kuud: väljaminev rahavoog 91 tuhat eurot). 2022. aasta 9 kuu netorahavoo tulemuseks oli positiivne rahavoog summas 413 tuhat eurot (2021 9 kuud: positiivne rahavoog 178 tuhat eurot).
TULEVIKU VÄLJAVAADE
NORDIC FIBREBOARD LTD
Nõudlus puitkiudplaatidele oli 2022. aasta 3. kvartalis stabiilne, kuid hetkel kogeme klientide tellimuste vähenemist. Nõudluse languse tulemusena kavatseme vähendada tootmisvõimsust ja koondada 8 tootmistöötajat. Jätkuvalt on tõusmas hakkepuidu hind, mis on meie peamine tooraine ning praeguses etapis jääb hakkepuidu hindade tulevikuväljavaade ebaselgeks. Nõudlus hakkepuidu järele on suurenenud tänu sellele, et elektrijaamad kasutavad nüüd rohkem biomassi, samuti on kasvanud küttekulude suurenemise tõttu puidugraanulite müük. Tulenevalt elektrituru volatiilsusest ja prognoosimatusest sellel sügisel, otsustasime fikseerida ettevõtte elektrihinna perioodiks 1. jaanuar 2023 kuni 30. juuni 2024. 2023. aastal kehtima hakkavat fikseeritud lepingust tulenevat kõrgemat elektrihinda on plaanis leevendada läbi müügihindade tõusu 2022. aasta 4. kvartalis.
PÄRNU RIVERSIDE DEVELOPMENT
Jätkatakse Pärnus Suur-Jõe tn 48 oleva kinnisvara haldamist ja arendamist. Menetluses on kinnistu detailplaneering, eesmärgiga muuta kinnistu eraelamumaaks.
TORFINN LOSVIK
Juhatuse esimees
+372 569 90 988
torfinn.losvik@nordicfibreboard.com
NordenBladet — Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu andis teada, et nimetas AS-i LHV Group oluliseks finantsvaldusettevõtteks ning võtab 1. jaanuarist 2023 nii AS-i LHV Group kui ka tütarettevõtte AS-i LHV Pank oma otsese järelevalve alla. Seni teostas järelevalvet LHV üle Eesti Finantsinspektsioon.
Euroopa Keskpank teostab pädeva asutusena otsest järelevalvet krediidiasutuste üle, mis on ühtse pangandusjärelevalve määruse kriteeriumite kohaselt olulised. Krediidiasutuste olulisus määratakse kindlaks vastavalt ühtse pangandusjärelevalve määruse artikkel 6 kriteeriumitele, võttes arvesse krediidiasutuse varade koguväärtust, tähtsust asukohariigi või kogu Euroopa Liidu majanduse seisukohalt, krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisust ning ka seda, kas krediidiasutus on taotlenud või saanud Euroopa abimehhanismidest finantsabi. Oma otsuses hindas Euroopa Keskpank, et LHV-l on oluline roll Eesti kui liikmesriigi majanduses, ning grupi varade maht moodustas enam kui 20% Eesti sisemajanduse koguproduktist.
Priit Rum
LHV kommunikatsioonijuht
Telefon: 502 0786
E-post: priit.rum@lhv.ee
NordenBladet —Peaminister Kaja Kallas annab tänasel täiskogu istungil Riigikogule ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande teeb ka Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Raivo Tamm, kes keskendub oma kõnes väljakutsetele ja vajalikele tegevustele praeguse julgeoleku-, energeetika- ja majandusolukorra parandamisel.
Tegu on praeguse Riigikogu koosseisu viimase Euroopa Liidu poliitika teemalise aruteluga, kus tehakse kokkuvõtteid senisest tööst. Tingituna Venemaa agressioonist Ukraina vastu keskendutakse suuresti just Ukrainale ja agressioonist tõukuvatele väljakutsetele.
Raivo Tamm ütleb julgeolekuolukorrast rääkides, et Euroopa Liidus on Ukraina toetamisel üksmeel, ent praegu on finantsabi antud ad hoc korras ja esimesel võimalusel tuleks tagada rahalise toetuse prognoositavus ja regulaarsus. Ta toonitab, et Euroopa Liit peab Ukrainat toetama ühendusega liitumisel ning üha enam tuleb panustada Ukraina ülesehitamisse.
Komisjoni esimees kõneleb ka energeetikast. Ta osutab, et energiahinnatõusu on kiirendanud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu ja gaasitarnete peatamine mitmesse riiki. Tamm märgib, et Euroopa Liidu liikmesriigid on ühiselt teinud mitmeid samme, et vähendada sõltuvust Venemaa energiakandjatest ja leevendada tekkinud energiakriisi.
