Neljapäev, november 6, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7534 POSTS 1 COMMENTS

Coop Pank AS 2023. aasta juuli tulemused

NordenBladet — Coop Panga 2023. aasta juulikuu majandustulemused:

Panga klientide arv kasvas juulis 2600 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1200 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 169 900-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 77 400-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 28%.

Panga klientide hoiuste maht kasvas juulis 22 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,78 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kasvasid 39 miljonit ja eraklientide hoiused kasvasid 1 miljonit eurot. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kahanes 18 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 37%.

Panga laenuportfell kasvas juulis 25 miljoni euro võrra ja jõudis kuu lõpu seisuga 1,48 miljardi euroni. Ärilaenud kasvasid 15 miljonit eurot, kodulaenud 9 miljonit eurot, liising 1 miljonit eurot ja tarbimisfinantseerimise portfell püsis juulis võrreldes juunikuuga samal tasemel. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 27%.

Juulis tehti laenude allahindluseid 0,8 miljoni euro ulatuses.

Võrreldes möödunud aasta seitsme esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kasvanud 73% ja tegevuskulud 26%.

Pank teenis juulis 3,4 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta seitsme esimese kuuga on pank teeninud kokku 23 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 131% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.

Panga omakapitali tootlus oli juulis 23,5%, kulu-tulu suhe 39%.

Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:

„Alates juulist saavad kõik Coop Panga kliendid kaupmeeste juures teha oma nutitelefoniga viipemakseid – see uuendus toetab muu hulgas meie aktiivselt arveldavate klientide osakaalu suurenemist.

Juulis nägime Eestis üleüldist inflatsiooni aeglustumist ning toidu- ja kestvuskaupade hinnakasvu pidurdumist. Kuigi euribor püsib kõrge, tulevad töökohad säilitanud majapidamised oma tulude ja kulude juhtimisega kenasti toime. See peegeldub ka meie kodulaenude ja liisinguportfellis, mis näitasid juulis korralikku kasvu. Ka väljastatud ärilaenud kasvasid juulis jõudsalt.

Tarbimise ja investeeringute kõrvalt jagub nii majapidamistel kui ka ettevõtetel jätkuvalt ressurssi ka hoiustamiseks. Praegune hea intressikeskkond motiveerib rahale parimat tootlust leidma ja sellepärast on üks osa nõudmiseni hoiustest liikumas tähtajalistele hoiustele, mis annab ka pankadele senisest paremad võimalused kapitali juhtimiseks pikas perspektiivis.

Meie ärimahtude jätkuv kasv ning kulude kontrolli all hoidmine päädis juulis 3,4 miljoni eurose puhaskasumiga. Coop Panga omakapitali tootlus oli juulis 23,5% ja kulu-tulu suhe 39%.“
Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil: https://www.cooppank.ee/finantsaruanded

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 169 900 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee

 

Bigbank AS 2023. aasta juuli tulemused

NordenBladet — 2023. aasta juulit iseloomustasid Bigbanki jaoks tugeva kasvu jätkumine ja soliidsed kasuminumbrid. Laenudest kasvasid üsna võrdsetes mahtudes nii ärilaenude, kodulaenude kui ka tarbimislaenude portfellid.  Hoiuste poole pealt oli kasv suurem säästuhoiuses, kus kõige rohkem kasvas hoiuste maht Hollandi klientide hulgas. Kenasti on kasvuhoo sisse saanud mai lõpus turule tulnud säästuhoius Soomes.

Kuigi juulis püsis euribori tase stabiilsena, siis hoiuseintresside kasv Bigbanki koduturgudel jätkus. Kuna Bigbank hoiab oma hoiuseintresse jätkuvalt turu tipus, siis see võimaldab Bigbanki hoiuseklientidel järjest enam tõusnud intressikeskkonnast kasu lõigata.

Jätkuvalt teeb heameelt asjaolu, et laenuportfelli krediidikvaliteet püsib tugeval tasemel ja laenuklientidel ei ole tekkinud olulisi raskusi enda kohustuste teenindamisel.

Nii 8,7 miljoni suurune netointressitulu kui ka 3,7 miljoni suurune puhaskasum olid kuude lõikes Bigbanki jaoks 2023. aastal rekordilised näitajad.

Bigbanki 2023. aasta juuli majandustulemused:

Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 423 miljonit eurot 1,66 miljardi euroni (+34%).

Nõuded klientidele kasvasid aastaga 339 miljonit eurot 1,49 miljardi euroni (+29%).
Neto intressitulud olid juulis 8,7 miljonit eurot, aasta seitsme esimese kuuga kokku 55,4 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 8,4 miljonit eurot (+18%).

Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht oli aasta seitsme esimese kuuga 10,3 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga oli kasv 2,5 miljonit eurot ehk 33%.
Juuli puhaskasum oli 3,7 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu kasum kokku moodustas 20,7 miljonit eurot, kasv võrreldes 2022. aastaga oli 3,9 miljonit eurot ehk 23%.

Omakapitali tootlus oli seitsme esimese kuu koondvaates 16,1%.

Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus, %

Neto tegevustulud kokku, sh
9 490
60 568
50 885
9 683
+19%

Neto intressitulu
8 662
55 362
46 915
8 446
+18%

Neto teenustasud
455
4 709
4 239
470
+11%

Tegevuskulud kokku, sh
-3 803
-26 052
-24 207
-1 845
+8%

Palgakulud
-2 037
-13 652
-12 307
-1 345
+11%

Halduskulud
-1 118
-8 431
-9 466
1 035
-11%

Kasum enne allahindluste kulu
5 688
34 516
26 678
7 838
+29%

Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindlused
-1 380
-10 342
-7 794
-2 548
+33%

Tulumaks
-564
-2 846
-2 103
-744
+35%

Aruandeperioodi jätkuvate tegevuste kasum
3 744
21 328
16 782
4 546
+27%

Kahjum lõpetatud tegevustest
0
-617
0
-617

Aruandeperioodi kasum
3 744
20 710
16 782
3 929
+23%

Ärimahud, tuhandetes eurodes
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus, %

Klientide hoiused ja saadud laenud
1 660 907
1 660 907
1 238 087
422 819
+34%

Nõuded klientidele
1 492 858
1 492 858
1 153 724
339 134
+29%

Võtmenäitajad
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus

ROE
19,8%
16,1%
15,2%
+0,9pp

Kulu/ tulu suhe (C/I)
40,1%
43,0%
47,6%
-4,6pp

Soovitusindeks (NPS)
56
57
50
+7

 

Mereväe tuukrid puhastasid Narva lahte ajaloolistest lõhkekehadest

NordenBladet — Sel nädalal käisid mereväe tuukrid operatsiooni 3B Divex raames koos liitlastega demineerimas veealuseid ajaloolisi lõhkekehi Narva lahes.

„Me oleme Toila ranniku lähedal tuvastanud rohkesti II Maailmasõja aegseid lõhkekehasid. Selle operatsiooni raames saame kaasata meie liitlasi lõhkekehade hävitamisel. Kuna Eesti vetes on meil hulganisti demineerimist vajavaid lõhkekehasid, tulevad liitlased siia väga hea meelega,“ ütles Eesti mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe.

Esmaspäeval jõudsid tuukrid koos varustusega Toila sadamasse, kuhu püstitasid esmalt enda staabi. Esimesed päevad möödusid meditsiini- ja erinevate sukeldumisharjutustega. Kolmapäevast alates pöördusid ilmaolud soodsaks ning tuukrid alustasid lõhkekehade merepõhjast otsimise, kaardistamise ja lõhkamisega.

„Lõhkekehade transport ja demineerimine on väga väljakutsuv ja paljude jaoks hea kogemus. Antud operatsiooni eristab tavalistest õppustest see, et siin me ei harjuta, vaid tegeleme reaalselt lõhkekehade demineerimisega,“ ütles vanemleitnant Kaasikmäe.

Operatsiooni toimumise kohaks valiti Toila, kuna selle ümbruses on hulganisti maailmasõdade aegseid meremiine, mis on vaja kahjutuks teha. Operatsioonil osalesid sellel aastal viie riigi mereväe tuukrite meeskonnad Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

„Selle piirkonna ajalugu on väga õõvastav ja siin on sõja tõttu palju laevavrakke, mis on ümbritsetud miinidest. Selle tõttu tuleb kõik lõhkekehad üles tõsta ja vrakkidest eemale transportida. See muudab operatsiooni väga keeruliseks ja ajamahukaks,“ ütles Eesti mereväe miinituuker vanemmaat Kaupo Saarmann.

3B Divex on iga aastane operatsioon, mille eesmärgiks on hävitada Baltimaade vetes olevaid ajaloolisi lõhkekehasid. Operatsioon roteerub kolme Balti riigi vahel, sellel aastal oli see eestlaste korraldada.

 

MUUTUV muinsuskaitsealade kaitsekord jagab hooned kolme kaitsekategooriasse

NordenBladet – Eesti muinsuskaitsealustel hoonetel pidi varem säilitama ehitise välimuse nii seest kui ka väljast ning iga samm tuli muinsuskaitseametiga läbi arutada. Sisuliselt kuulusid kõik hooned A-kaitsekategooriasse. Uued kategooriad lasevad hoonete kaitset lõdvemaks.

Tartus lähevad muinsuskaitseameti algatusel õige pea käiku uued ehitiste kaitsenõuded, millega ei pea nende originaalset interjööri ning kohati ka eksterjööri säilitama. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm ütles, et uus muinsuskaitse seadus ja Tartu muinsuskaitseala kaitsekord jagavad sealsed hooned kolme kaitsekategooriasse: A, B ja C.

Ka muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et kaitsealuseid hooned on väga erineva väärtusega ning uus seadus annab paindlikkust juurde.

Pärnus on uus kaitsekord juba käiku läinud, Tartu ootab veel valitsuse kinnitust ning Tallinnas lõppes juuli lõpus eelnõude avalik väljapanek. Kaitsekorra muutmine käib ka Viljandi, Kuressaare, Paide, Haapsalu, Lihula, Võru, Rebala ja Rakvere muinsuskaitsealadel. Sillamäel jäi kaitsekorra täiendus ressursside puuduse tõttu katki.

Avafoto: NordenBladet

Rootsi: Valitsus plaanib kõrvaldada piirangud tuumareaktorite arvule ja lihtsustada uute reaktorite ehitamise protsessi

NordenBladet – “Kliimasiire nõuab elektrienergia tootmise kahekordistamist,” teatas kliimaminister Romina Pourmokhtari. Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat. Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.

Rootsis viidi 1980. aastal läbi mittesiduv referendum, millel rahvas toetas tuumaenergiast järkjärgulist loobumist. Pärast seda on 12 reaktorist kuus kinni pandud ja ülejäänud, mis on kolmes tuumajaamas, toodavad umbes 30 protsenti Rootsis kasutatavast elektrienergiast.

Rootsi püüab leida tuumaenergiale alternatiivi, kuid taastuvenergia ei suuda riigi vajadusi katta.

2016. aastal nõustus poliitiline enamus tuumaenergia kasutamist pikendama ja sellega anti tee uute reaktorite ehitamisele aeguvate asemele.

Rootsi tuumareaktorid pärinevad 1970.-1980. aastatest ning enamiku eluiga on umbes 40 aastat.

Eelmist valitsust juhtinud sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt uute reaktorite ehitamise vastu, paremtsentristid aga poolt.

Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne koalitsioonivalitsus teatas kohe pärast võimuletulekut 2022. aasta lõpus, et tahab hakata uusi reaktoreid ehitama. Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.