Rootsi: Valitsus plaanib kõrvaldada piirangud tuumareaktorite arvule ja lihtsustada uute reaktorite ehitamise protsessi

By

-

august 9, 2023

NordenBladet – “Kliimasiire nõuab elektrienergia tootmise kahekordistamist,” teatas kliimaminister Romina Pourmokhtari. Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat. Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.

Rootsis viidi 1980. aastal läbi mittesiduv referendum, millel rahvas toetas tuumaenergiast järkjärgulist loobumist. Pärast seda on 12 reaktorist kuus kinni pandud ja ülejäänud, mis on kolmes tuumajaamas, toodavad umbes 30 protsenti Rootsis kasutatavast elektrienergiast.

Rootsi püüab leida tuumaenergiale alternatiivi, kuid taastuvenergia ei suuda riigi vajadusi katta.

2016. aastal nõustus poliitiline enamus tuumaenergia kasutamist pikendama ja sellega anti tee uute reaktorite ehitamisele aeguvate asemele.

Rootsi tuumareaktorid pärinevad 1970.-1980. aastatest ning enamiku eluiga on umbes 40 aastat.

Eelmist valitsust juhtinud sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt uute reaktorite ehitamise vastu, paremtsentristid aga poolt.

Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne koalitsioonivalitsus teatas kohe pärast võimuletulekut 2022. aasta lõpus, et tahab hakata uusi reaktoreid ehitama. Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.

Läti riigile kuuluv Air Baltic lõpetas esimese poolaasta 14,6 miljoni suuruse netokasumiga

By

Helena-Reet Ennet

-

august 9, 2023

NordenBladet – Läti riigile kuuluv lennufirma Air Baltic lõpetas esimese poolasta 14,6 miljoni euro suuruse netokasumiga, mis näitab kasumi paranemist 105,7 miljoni euro võrra võrreldes sama perioodiga 2022. aastal.

“Air Baltic on jõudnud kõikide aegade suurima esimese poolaasta müügituluni, mis ulatus 291 miljoni euroni. See tähistab muljet avaldavat 52 protsendi suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga ning olulist 33 protsendi suurust parenemist võrreldes 2019. aastaga,” teatas ettevõte kolmapäeval.

“Esimese poole erakordsed tulemused on ületanud meie ootusi. Oleme tugevad oma äris ja rahavood on meie tegevusajaloo kõrgeimal tasemel,” ütles juhatuse esimees Martin Gauss.

“Siiski, lennukimootorite varuosade defitsiit, mis on viinud keskmiselt 11 lennuki töö peatumiseni, on oluliselt mõjutanud meie näitajaid teises kvartalis. See pidurdas veelgi paremate tulemuste saavutamist. Et korvata seda suutlikkuse kadu, olime sunnitud ajutiselt rentima asenduslennukeid. Vaatamata sellistele probleemidele on Air Balticu äriline tegevus olnud tugev,” lisas Gauss.

2023. aasta esimese kuue kuu jooksul on lennufirma lennutanud ligi kaks miljonit reisijat ehk 52 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Juulikuus lennutas Air Baltic esmakordselt alates 2019. aastast ja viiendat korda ettevõtte ajaloos rohkem kui 500 000 reisijat ühe kuu jooksul.

2023. aasta esimesel poolaastal koosnes Air Balticu lennuvõrgustik kokku 108 liinist. 75 otselendu tehti Riiast, 15 Tallinnast, 11 Vilniusest ja seitse lendu Tamperest. Praegu kasutab lennufirma 42 Airbus A220-300 lennukit. Augustikuu jooksul lisandub lennukiparki veel kaks lennukit. 2024. aasta lõpuks on ettevõttel BNS-i teatel kavas suurendada lennukiparki 50 lennukini.

Läti lennufirma käive ulatus 2022. aastal 500,2 miljoni euroni, mis oli 2,5 korda suurem kui 2021. aastal. Samal ajal vähenes ettevõtte kahjum 2,5 korda 54,2 miljonile eurole.

97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest kuulub Läti riigile, 2,03 protsenti aga Taani ärimehe Lars Thueseni firmale Aircraft Leasing 1.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Augustis toimuval HRX Suurel Võidusõidul esitletakse esimest eestlaste loodud superautot

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 18, 2023

NordenBladet – Esimest eestlaste loodud superautot esitletakse HRX Suurel Võidusõidul, mis toimub Pärnus 11.–12. augustil.

Superauto nimi on Kalana, autol on V-8 mootor, 66-kilogrammine süsinikmonokokk kandmik ja süsinikkiust katmik, mis kaalub 920 kilogrammi ning arendab võimsust 610 hobujõudu. Tippkiirus on sõltuvalt seadistusest 280–340 km/h.

Pärnus toimuva HRX Suure Võidusõidu ajal saab esmakordselt näha Eesti inseneride loodud superautot Kalana, mis maksab üle miljoni euro. Suure Võidusõidu asutaja ja Eesti Autospordi Liidu presidendi Toivo Asmeri sõnul on Eesti esimese superauto Kalana näol tegu kodumaise insenerikunsti tippsaavutusega. “Piltlikult öeldes suudab see auto pakkuda vormel-1 sarnast sõiduelamust, kuid välimuselt sarnaneb pigem Lamborghinide, Ferraride ja teiste GT-autodega. Kalana on näide, mida Eesti insenerid suudavad teha, kui anda neile vajalikud vahendid ja auahne eesmärk,” ütles Asmer.

Kalana turule toonud ettevõtte Oldbac asutaja, endine vormelisõidu Eesti meister Tõnis Vanaselja lisas, et Estonian Grand Prix ehk Suur Võidusõit pole ammu enam ainult võidusõiduüritus, vaid meelelahutuslik koguperesündmus. “See on festival, kus meie inseneride ja tehnoloogiaettevõtjate järgmine põlvkond saab vanemate käekõrval innustust ja inspiratsiooni. Seega ongi Suur Võidusõit õige koht, kus Kalana ka rahva ette tuua,” selgitas Vanaselja.

Regiooni suurimale autode ja mootorrataste ringrajavõistlusele HRX Suur Võidusõit / Estonian Grand Prix on oodata osalema üle 130 auto ja mootorratta. Võistlus kuulub ka Soome ja Eesti meistrivõistluste kavva.

Avafoto: Superauto Kalana (Oldbac)

Eesti: Ministeerium tahab karistada häirekeskuse töö takistajaid

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 18, 2023

NordenBladet – Ühe aasta jooksul vastas häirekeskus 20 kõige aktiivsema helistaja kõnedele 12 995 korral, kõige jutukam inimene oli selle aja jooksul liinil 28 ja pool tundi. Siseministeerium pakkus välja mõtte hakata karistama neid, kes teadlikult häirekeskuse tööd takistavad.

Masinate tehtud tühikõned jaotuvad kaheks. Üha enam helistavad häirekeskusesse klahvilukuta taskusse pandud telefonid, vanematele inimestele antud SOS-nupud või kukkumisanduriga käekellad. Kuid aeg-ajalt tabab häirekeskust omamoodi teenustõkestusrünnak.

Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallase sõnult on sama murega kimpus näiteks Ukraina.

“On seadmeid, mida pahatahtlikult kasutatakse just nimelt selliste siseturvalisust pakkuvate asutuste töö halvamise jaoks. Meil on väga selgelt vaja selle võimalike tekkepõhjuste tuvastamiseks seaduslikku alust,” selgitas Kadi Luht-Kallase.

Valeväljakutsete tegemine on juba praegu keelatud. Läinud aastal alustati 145 menetlust selle pärast, et inimesed helistasid üldjuhul purjus peaga häirekeskusesse ja kutsusid endale näiteks politsei. Ette tuli sedagi, et valetati tapmise või tervisehädade kohta. Aga olukorraks, kus keegi sireenide unnates välja ei sõida, seaduses paragrahvi pole.

Norra: Andmekaitseamet Datatilsynet ähvardab Metat 100 000-dollarilise trahviga päevas

By

Helena-Reet Ennet

-

juuli 18, 2023

NordenBladet – Norra andmekaitseamet Datatilsynet teatas esmaspäeval, et keelab Facebooki ja Instagrami omanikfirmal Metal kasutajate isikuandmete kasutamise sihitud reklaami eesmärgil ning ähvardas keelust üleastumisel 100 000 dollari suuruse trahviga päevas.

USA suurte tehnoloogiafirmade äritavad on tõusnud Euroopas seoses andmekaitseprobleemidega terava tähelepanu alla ning viimastel aastatel on andmekaitsereeglite rikkumise eest määratud hiigeltrahve.

Datatilsyneti teatel kasutab Meta turunduse eesmärkidel kasutajate asukohta, postitusi ja meeldimisi.

“Norra andmekaitsevalitsus peab Meta tegevust ebaseaduslikuks ja kehtestab seetõttu ajutise keelu käitumuslikule reklaamimisele Facebookis ja Instagramis,” teatas amet avalduses.

Keeld hakkab kehtima 3. augustil ja vältab kolm kuud, et anda Metale aega muudatuste tegemiseks. Keelust üleastumisel trahvitakse kompaniid miljoni Norra krooniga päevas.

Avafoto: Unsplash