NordenBladet — 2023. aasta algusest lahkub töölt senine Arco Vara AS arendusjuht Tiit Nõu. Arendusjuhi ülesanded jagatakse restruktureerimise käigus ümber teistele ametikohtadele. Tiit Nõu ülesandeid tütarettevõtete juhatustes asendavad Arco Vara AS tegevjuht Miko-Ove Niinemäe ja jurist Evelin Kanter. Miko-Ove Niinemäe ja Evelin Kanter on nüüdsest kõikide Arco Vara AS Eesti aktiivsete tütarettevõtete juhatuse liikmed.
Arco Vara AS juhi Miko-Ove Niinemäe kommentaar: „Oleme Tiit Nõule tänulikud suure panuse eest Kodulahe Kvartali väljaarendamisse. Tema teadmiste pagas ning arendusprojektide juhtimise oskus on olnud eeskujuks meile kõikidele. Soovime talle nauditavat väljateenitud puhkust ning loodame temaga teha koostööd ka tulevikus.“
2. jaanuarist 2023. aastal hakkab Arco Vara AS-is tööle COO Sander Sisask. Sisaski vastutusalasse jäävad peamiselt jooksev ettevõtte juhtimine, turundus ning personaliküsimused.
„Arco Vara jätkab kasvu kursil ning tulevikuplaaniga klientidele kätte anda 200 uue kodu võtmed igal aastal. Seetõttu on ka täiendav personali kaasamine ja juhtkonna laiendamine vajalik,“ kommenteeris Miko-Ove Niinemäe.
Tiina Malm
Finantsjuht
Arco Vara AS
+372 6144 630
tiina.malm@arcovara.com
NordenBladet — Soome iseseisvuspäeval 6. detsembril süütavad paljud inimesed aknal kaks küünalt. Arhivaar Juha Nirkko Soome Kirjanduse Seltsist ütles MTV uudistele, et selle traditsiooni puhul pole ühest seletust. Esiteks on linnapiirkondades küünlaid põletatud sajandeid. Neid süütasid need, kellel oli küünlaid.
Nirkko räägib, et Rootsi võimu ja autonoomia ajal kasutati küünlaid kuninglike tähtpäevade tähistamiseks. Need süüdati ka siis, kui kuningakoja liikmed tulid visiidile.
Ka suurvürstiriigi ajal, kui oldi seotud Venemaaga, korraldati tsaaripere külaskäikude ajal pidulik valgustamine küünaldega, märgib Nirkko.
Nirkko sõnul hakati Soomes 19. sajandil mõtteid iseseisvusele suunama. Siis võeti kasutusele Soome enda tähtpäevad. Sajandi lõpus hakati küünlaid süütama Johan Ludvig Runebergi sünnipäeval 5. veebruaril.
Nirkko räägib, et 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse rõhumisaastatel süütasid paljud inimesed Runebergi päeval protestiks kaks küünalt. Küünlaid kasutati keisri austamise asemel Soome tuntuse tõstmiseks.
Teine lugu kahe küünla põletamise traditsiooni sünnist on seotud Soome iseseisvumisega. 20. sajandil koos jäägriliikumisega lahkusid jäägrid Soomest aastatel 1915–1918, et end Saksamaal koolitada.
Eesmärk oli sõjalise väljaõppe abil Venemaast lahku lüüa. Õppustele minejad püüdsid oma kavatsused saladuses hoida, räägib Nirkko.
Reis oli ohtlik. Ei tohtinud vahele jääda. Tavaliselt suundusid õppustele minejad esmalt Rootsi poole. Nirkko ütleb, et ühe seletuse kohaselt on kahe küünla traditsiooni juured selles, et aknal olevad küünlad tähendasid, et maja oli jäägriõppustele minejatele turvaline ööbimiskoht. See on väga sageli kuuldud seletus ja jah, selles võib olla tõtt, märgib Nirkko.
Soome iseseisvuspäev 6. detsember kehtestati 1919. aasta sügisel. Nirkko sõnul liikus küünlatraditsioon siis sinna Runebergi päevadest. 1927. aastal tegi Iseseisvusliit üleskutse põletada iseseisvuspäeval küünlaid kell 18-21.
Nirkko ütleb, et traditsioonil võivad olla muud põhjused. On olnud ka teooria, et iseseisvumisega seoses tähendab see kodu ja isamaad. Või siis sõja-aastatel Teise maailmasõja ajal süüdati küünal sõduritele, kes sinna kuhugi jäid ja sealt tagasi tulid, räägib ta.
Nirkko arvab, et traditsiooni sündi võisid mõjutada väga praktilised põhjused. Kaks küünalt aknal võivad olla hea valik juba sel põhjusel, et see näeb välja sümmeetriline ja pakub seega silmailu.
Nirkko ütleb, et traditsiooniga pole seotud reegleid. Aknale võid panna nii palju küünlaid kui soovi on ja täpselt nii, nagu ise õigeks peetakse. 1920ndatel aastatel ei edastanud ka Vabadusliit mingeid määrusi, vaid tegi ettepanekuid.
Mõni arvab ilmselt, et pole vahet, kas on elav küünal või LED, aga vahet pole ka. Kõige tähtsam on teha nii, nagu ise tahad: kui tahad küünlatraditsiooni järgida, võid need panna kohta, kus need silmailu pakuvad ja loomulikult ka naabrite silmadele.
NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mille eesmärk on suurendada toiduohutusega seotud info kättesaadavust. Eelnõus loetletakse ja seega piiritletakse selgemalt, millist infot võib käsitada ärisaladusena.
Valitsuse algatatud geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (744 SE) viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu vastava määrusega, mille eesmärk on tagada suurem läbipaistvus ning anda kodanikele ja teadlastele ligipääs kogu toiduohutust puudutavale infole, mille ettevõtja on riskihindamise protsessi käigus esitanud, välja arvatud ärisaladusena käsitatavale infole.
Läbipaistvuse parandamiseks vaadati üle kõik Euroopa Liidu toitu, sööta ja geneetiliselt muundatud organisme käsitlevad määrused ja direktiivid ning ühtlustati määruses ärisaladusena käsitletavad andmed. Varem olid eri õigusaktides loetletud andmed, mis võivad olla või ei tohi olla ärisaladus. Edaspidi on kõigi toidu või geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud õigusaktides loetletud ainult need andmed, mida võib käsitada ärisaladusena. Samad muudatused on vaja teha ka meie seadusandluses.
Kehtivas seaduses on loetletud info, mida ei tohi käsitada ärisaladusena. Eelnõuga kehtestatakse loetelu andmetest, mida võib käsitada ärisaladusena. Nii muutub info hulk, mida võib käsitada ärisaladusena, palju ahtamaks ja piiritletumaks. See suurendab läbipaistvust, sest kogu info, mida ei loeta ärisaladuseks, on avalikkusele kättesaadav.
Seadusesse lisatakse ka nõue, et kui on olemas rahvusvahelised standardandmevormingud, siis tuleb taotluses esitada andmed sellistel andmevormidel. See lihtsustab erinevate andmete võrdlemist ja seega väheneb taotluste hindamise aeg. Samuti väheneb vajadus pärida taotlejatelt lisainfot.
NordenBladet — Soome president Sauli Niinistö edastas tänase iseseisvuspäeva puhul südamliku tervituse välismaal elavatele soomlastele, keda on kokku kaks miljonit.
Niinistö ütles järgmist:
Head sõbrad,
tänavust iseseisvupäeva tähistame erakordsetes oludes. Mure Euroopas käimasoleva sõja ning hakkamasaamise pärast ning toimetulek elukalliduse ja energia hinna tõusuga seoses puudutab paljusid.
Meie soomlased oleme alati raskustest välja tulnud. Loodan, et nii on see ka sel korral.
Oluline osa riigi rikkusest tuleb ekspordist ja Soome vajab rahvusvahelisi spetsialiste heaoluriigi arendamiseks. Meile tuleb kasuks ka teie panus, et spetsialiste meelitada.
Olete loonud oma võrgustikud ja jaganud kogemusi Soome kohta üle terve maailma. Paljude jaoks olete ainus kokkupuude Soomega.
Selles veidi omamoodi ja kauges riigis elavad vaatamata pakasele ja pimedusele maailma kõige õnnelikumad inimesed.
Teiesuguseid soome pärandi kandjaid on maailmas ligi kaks miljonit, kui võtta arvesse kõik sünnijärgsed soomlased. Isegi kui meie vahele jäävad tuhanded kilomeetrid, võib side Soomega olla lähedane. Mällu on talletunud kogemus puhtast loodusest ja toimivatest teenustest.
Neid kogemusi võite jagada oma lähedastega tänasel iseseisvuspäeval ja lähenevate jõulude ajal. Soovin kõigile välismaal elavatele soomlastele ja soome soost inimestele üle terve maailma toredat iseseisvuspäeva.
NordenBladet — Soome valitsus esitas täna esmaspäeval, 5. detsembril parlamendile valitsuse eelnõu NATOga liitumiseks. Eelnõu kavandi kohta laekus umbes 1600 arvamust. Arvamustagasiside põhjal on eelnõu põhjendusi täiendatud näiteks osas, mis puudutab valitsuse ja vabariigi presidendi koostööd, parlamendi rolli NATO asjade käsitlemisel ja otsustamisel ning Ahvenamaa rahvusvahelise õigusliku seisundi osas.
Eelnõus tehakse parlamendile ettepanek kinnitada Põhja-Atlandi leping ja Põhja-Atlandi Liidu staatuse leping, riikide esindajad ja rahvusvaheline personal. Põhja-Atlandi leping on NATO asutamisleping, mis sätestab alliansi toimimise põhimõtted ja liikmete kohustused. Nn Ottawa leping Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, riikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kohta puudutab NATO juriidilist isikut ning NATO töötajate eriõigusi ja -vabadusi.
Soome võib ühineda Põhja-Atlandi lepinguga ja saada NATO liikmeks, kui kõik NATO liikmesriigid on ühinemise heaks kiitnud. Praegu on 28 NATO 30 liikmesriigist Soome liitumise kinnitanud. Veel oodatakse Türgi ja Ungari heakskiitu. Seaduslikult on parlamendil võimalik valitsuse eelnõud menetleda enne kõigi liikmesriikide heakskiitu. Pärast seda, kui parlament on valitsuse eelnõud arutanud, otsustab vabariigi president Soome liitumise NATOga. Soome ühinemiskirja saab hoiule anda lepingu hoiulevõtjana tegutseva Ameerika Ühendriikide valitsuse hoiule ning Soomest saab NATO liige, kui kõik NATO liikmesriigid on ratifitseerinud Soome ühinemisprotokolli ja Soome on saanud liitumiskutse NATO peasekretärilt.
Valitsuse eelnõu puudutab NATO liikmelisuse olulisimaid mõjusid
Eelnõus vaadeldakse Põhja-Atlandi lepinguga liitumise peamisi mõjusid, mis puudutavad eelkõige välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkondi. NATO liikmena allub Soome Põhja-Atlandi lepingule ja osaleb täielikult NATO tegevuses. Soome valmistub sõjaliselt täitma artiklis 5 sätestatud ühiskaitse kohustust, sealhulgas relvastatud jõu kasutamist. Soome kaitset hakatakse koordineerima NATO ühise kaitse osana. Soome osaleb liikmena NATO julgeolekupoliitilises debatis ja allub alliansile poliitiliselt ning osaleb eraldi kokkulepitud viisil NATO rahuaja ülesannetes.
Liikmelisusel on ka rahalised ja personalimõjud, mis täpsustatakse liikmelisuse käigus.
Eelnõus kirjeldatakse üksikasjalikult NATO ajalugu, Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepingu sisu, Soome liitumisarutelusid, NATO tegevust ja ülesandeid ning otsuste tegemist. Lisaks antakse eelnõus hinnang kehtivale seadusandlusele. Valitsuse hinnangul võimaldab kehtiv seadusandlus ühineda Põhja-Atlandi lepingu ja Ottawa lepinguga ning riigi seadusandluses lepingukohustustest tulenevalt vajalikke muudatusi ei ole.
