NordenBladet — 5. detsembril 2022 andis Finantsinspektsioon loa EfTEN Kinnisvarafond AS-i ühendamiseks EfTEN Real Estate Fund III AS-iga.
EfTEN Real Estate Fund III AS kui ühendav fond ja EfTEN Kinnisvarafond AS kui ühendatav fond sõlmisid 19.09.2022 ühinemislepingu, mille eesmärgiks on ühendada EfTEN Kinnisvarafond AS ilma likvideerimismenetluseta EfTEN Real Estate Fund III AS-iga.
Ühinemise jõustumisel s.o alates ühinemise kohta kande tegemisest äriregistris lõppeb EfTEN Kinnisvarafond AS. Ühinemisega seoses ei ole EfTEN Real Estate Fund III AS-i ega EfTEN Kinnisvarafond ASi aktsionäridel õigus nõuda aktsiate tagasivõtmist ega vahetamist.Lisaks Finantsinspektsiooni ühinemisloale on ühinemise lõpule viimiseks vajalik mõlema fondi aktsionäride üldkoosolekute heakskiitev otsus.
EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kutse on avaldatud eelnevalt börsiteatena 23.11.2022. Ühinemisleping ning muud ühinemisega seonduvad asjakohased dokumendid on kättesaadavad fondi kodulehel www.eref.ee
Ühinemise asjaolude kohta on informatsioon esitatud lisatud ühinemise teabe dokumendis, millega palume kindlasti tutvuda.
Viljar Arakas
Juhatuse liige
Tel. 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee
NordenBladet — AS Tallink Grupi tütarettevõte Tallink Superfast Ltd võttis 7. detsembril 2022 Soomes, Rauma laevaehitusfirmalt Rauma Marine Constructions, vastu uue kiire reisilaeva MyStar.
MyStar on 212 meetrit pikk, mahutab 2800 reisijat ja kuni 750 sõidukit. Laeval on kaasaegsed kahel kütusel, LNG-l (veeldatud maagaasil) ja diiselkütusel, töötavad mootorid. MyStar on varustatud tipptehnoloogia ja innovatsiooniliste lahendustega pardal ning vastab kõikidele praegustele ja teadaolevatele tulevastele emissiooninõuetele.
MyStaril on reisijatele suunatud neli teenuseklassi – traditsiooniline Star klass, eraldi salongiga Comfort klass, eksklusiivse salongiga Äriklass ja veelgi suuremat privaatsust pakkuv uus Platinum klass. Laeval on läbi kahe teki laiuv 2500 ruutmeetrise kaubanduspinnaga kaasaegsete iseteeninduslahendustega Traveller Superstore ning seitse erinevat restorani, kohvikut ja baari. Laeval on olemas ka laste mängutuba, suurematele lastele mõeldud mänguautomaatidega ala, suur talveaed ning lemmikloomade hoiukohad.
Uue laeva sõidukiirus on 27 sõlme ning see hakkab Tallinna-Helsingi liinil opereerima kiirlaevade sõidugraafikus kuue väljumisega päevas koos ettevõtte teise kiirlaevaga Megastar.
Laeva maksumus on ca 250 miljonit eurot, millest 196,3 miljoni eurot finantseeriti KfW IPEX-Bank GmbH-lt saadud pikaajalise laenuga. Laen on 95% ulatuses tagatud Soome ekspordi- ja krediidiagentuuri “Finnvera” garantiiga. Täna laeva üleandmisel välja makstud laenu tähtaeg on kaksteist aastat ja laen kannab fikseeritud intressimäära.
MyStar on Euroopa Liidu poolt kaasrahastatud läbi fondi Connecting Europe Facility, Transport – Motorways of the Sea.
Laev alustab opereerimist Tallinna-Helsingi liinil 13. detsembril 2022.
Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail: anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet — AS Tallink Grupp ja Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lühiajalise prahilepingu (time-charter) ühe ettevõtte reisilaeva prahtimiseks.
Lepingu täitmiseks kasutab ettevõte prahtimisperioodi jooksul laeva, mis parajasti liinil ei opereeri või muid teenuseid ei osuta. Laev prahitakse Eesti ametivõimudele alates 8. detsembrist 2022 kuueks kuuks võimalustega prahilepingut täiendavalt pikendada (6+1+1).
Laeva kasutatakse Eestisse saabuvate Ukraina põgenike ajutiseks majutamiseks.
Anneli Simm
Investorsuhete koordinaator
AS Tallink Grupp
Sadama 510111 Tallinn
E-mail Anneli.simm@tallink.ee
NordenBladet —Riigikogu menetles tänasel istungil viis eelnõu.
Teise lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks.
Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.
Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda lasteasutusele või rühmale üheks aastaks erandi. Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.
Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt 10 sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.
Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet täiendatakse eelnõu kohaselt eesti keele oskuse nõudega, mille järgi peab õpetaja oskama eesti keelt C1-tasemel. Kultuurikomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, millega tuuakse direktori ja õppealajuhataja keeleoskusnõudele vastamise kohustus varasemaks. Õppeasutuste juhid peavad eelnõus algselt välja pakutud 2024. aasta 1. septembri asemel eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 1. augustist 2024.
Samuti toetas komisjon ettepanekut jõustada lasteaedade tugispetsialistide lähtetoetus 2024. aasta 1. septembri asemel 2023. aasta 1. septembrist, et tagada koolide ja lasteaedade võrdne toetamine.
Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Margit Sutrop (RE), Mihhail Stalnuhhin,Toomas Jürgenstein (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Signe Kivi (RE), Siim Kiisler, Peeter Ernits (EKRE), Andres Metsoja (I), Heiki Hepner (I), Dmitri Dmitrijev (K), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (K), Jürgen Ligi (RE), Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder (K) ja Jaak Aab (K).
Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 18 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (697 SE) vähendatakse 2023. aastal kehtivat veeteetasude määra, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.
Kui alates COVID-19 pandeemia algusest kuni 2021. aasta märtsi lõpuni olid Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest vabastatud, siis mullu aprillist kuni selle aasta lõpuni on veeteetasu vähendatud 50 protsenti. Eelnõu nägi algselt ette, et 2023. aastal peavad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem, kui on seaduses sätestatud. Rahanduskomisjon viis eelnõusse menetluse käigus aga muudatuse, mille kohaselt kasvab soodustuse määr merendussektori arengu toetamiseks 37,5 protsendini.
Veeteetasu alandamine kehtib kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele, sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate.
Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).
Riigikogu võttis vastu kaks otsust
Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (748 OE) kohaselt nimetatakse Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks Urve Tiidus ning delegatsiooni senisest juhist Aadu Mustast saab juhi asetäitja. Juhi senine asetäitja Sven Sester arvatakse delegatsiooni koosseisust välja ning tema asemele nimetatakse delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (686 OE) kinnitatud koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.
Tagasi lükati üks otsuse eelnõu
Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks“ eelnõuga (718 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks, sealhulgas lubada üksi elava pensionäriga samale aadressile sissekirjutust veel ühele tema lähisugulasele ning kaotada piirang, mille kohaselt peab pensionäri igakuine pension olema toetuse saamiseks väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE) ja Tõnis Mölder (K).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 33 ja vastu oli üks Riigikogu liige. Otsus jäi vastu võtmata, sest selle vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust. Eelnõu langes menetlusest välja.
Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Peeter Ernits.
