NordenBladet — Neeruti mägedes, mille ürgloodus on äratuntav eeposest „Kalevipoeg“, küünalde ja täiskuu valguses, ristis õhutõrjepataljon eile allohvitserideks juulis teenistusse asunud nooremallohvitseride kursuse lõpetajad.
„Seistes siin, üle tuhande aasta vanuses Eesti muinaslinnuses, saate te ammutada väge ja jõudu, mida teil läheb vaja edaspidises teenistuses,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Kristjan Leimann. „Allohvitseridena peate te meeles pidama, et igal mündil on kaks külge – üks külg on uhkus, mida teil on õigust tunda. Teisel küljel on vastutus nii materiaalsete asjade kui ka teie alluvate elude eest. Teie teha on, et mündi mõlemad küljed säraksid,“ lisas ta soovides tulevastele juhtidele tarkust otsuste langetamisel ning alluvate juhtimisel.
Allohvitseri tõotusega lubasid värsked nooremseersandid olenemata olukorrast käituda alati nii, et see teeks au nende ametile, kaitseväele ja Isamaale ning olla sõduritele pädevad juhid. „Hea allohvitser on see, kes mõtleb ennekõike oma sõdurite peale, seades nende heaolu enda omast ehk veidike kõrgemale ning suudab igale olukorrale parima lahenduse leida,“ ütles nooremseersant Kasper Koiduste lisades, et neid põhimõtteid järgib oma edasises teenistuses iga kursust lõpetanud õppur.
Nooremseersant Andres Alamets ütles, et ta tuli ajateenistusse kindla plaaniga – pingutada selle nimel, et saada valituks allohvitseride kursusele ning saada juhtimiskogemust. „Kursus oli vägev. Meelde jäävad pingutused, raskused ja ägedad kursusekaaslased. Näiteks, viimane õhutõrjelaager, kus olime kahuritega maastikul, lükkasime neid üle kändude positsioonidele ja higistasime isegi joped märjaks.“
Õhutõrjepataljoni nooremallohvitseride erialakursustel omandasid tulevased juhid tulejuhtimise, tulejuhi ning õhutõrjekahuri õppesuundadel nii erialaseid oskusi kui ka üksuse juhtimist, planeerimist ning otsuse vastuvõtmise protsessi, pedagoogikat, paiknemist metsas, julgestamist, kiirrünnakut ning kiirkaitset.
Õhutõrje ülesandeks on vastase õhuründevahendite – lennukite, kopterite ja mehitamata lennuvahendite – tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maa peal paiknevate relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite abil.
Avafoto: Mil.ee
