Riigikogu sai ülevaate Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

By

-

detsember 12, 2022

NordenBladet — Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse eestikeelsele õppele ülemineku kohta ja kuulas ära rahandusministri ülevaate Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Rahandusminister Annely Akkermann andis ülevaate Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.

Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) on euroala alaline kriisilahendusasutus, mille juured on 2008. aasta finantskriisist alguse saanud euroala kriisis, kus mitu euroala riiki vajas välist finantsabi.

„Euroopa stabiilsusmehhanismil sai 2022. aastal täis esimene tegevuskümme, mille jooksul on euroalal tulnud toime tulla erinevate kriisidega. Oluline saavutus on, et usaldus euroala vastupanuvõime suhtes on kasvanud ning kõik seni kriisiabi vajanud riigid suudavad end taas iseseisvalt rahastada,“ selgitas Akkermann. Tema sõnul on rahaliit takistused ületanud ja usalduse taastanud.

Kokku on ESMist antud kolm toetusprogrammi – Hispaaniale, Küprosele ning Kreekale. Kõik need riigid suudavad end taas iseseisvalt rahaturgude kaudu rahastada ning on kas hakanud toetuslaene tagasi maksma või selleks valmistumas. Ollakse programmijärgse seire faasis.

Ühtegi aktiivset abiprogrammi ESMil ei ole. Eesti üleminekuperiood saab läbi 2023. aasta 1. jaanuaril. Eestil tuleb seoses üleminekuperioodi lõppemisega ESMi üle kanda 55,85 mln eurot. ESMi kapitalil põhineva laenuandmise võime maksimumiks on seatud 500 miljardit eurot, mis vaadatakse üle iga viie aasta tagant.

Aruandest selgub, et ESMi 2021. aasta puhaskasum oli 311 miljonit eurot. Sellest 106 miljonit eurot eraldati 16.juuni.2022 juhatajate nõukogu otsusega ESMi uue hoone ehituse fondi ning 205 miljonit eurot reservi. Enne eraldist oli ESMi reservi maht 3,031 miljardit eurot. 2021. aasta kasumi tagas ESMile neljalt ESMi liikmesriigilt saadud maksed negatiivse intressimäära korvamiseks ESMi varade hoiustamiselt keskpankades.

Jätkuvalt on prioriteet ESMi reformiga seotud lepingumuudatuste ratifitseerimine ESMi liikmete poolt ning nende rakendamine ESMis. Need on pangandusliidu kaitsemehhanismi 8 funktsiooni täitmine, tõhusam ennetav sekkumine krediidiliinidega ning selgem töö- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoniga toetusprogrammide läbirääkimistel ja seirel. ESM on 2021. aastal koos ühtse kriisilahendusasutusega läbi viinud õppused, et olla omalt poolt valmis eelkõige pangandusliidu kaitsemehhanismi funktsiooni üle võtmiseks.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE) ja Anti Poolamets (EKRE).

Riigikogu võttis vastu ühe seaduse

Riigikogu kiitis tänasel istungil heaks seaduse, mis loob alused ja tingimused eestikeelsele õppele üleminekuks. Seadusega sätestatakse, et kooli ja lasteasutuse õppekeel on eesti keel.

Seaduse kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastal olla muu keele osakaal kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis hiljemalt 2031/2032. ja 12. klassis hiljemalt 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Õppeasutuste juhid peavad seaduse järgi eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 2024. aasta 1. augustist. Kui vastavalt ülemineku ajakavale toimub õpe eesti keeles, peab õpetaja eesti keelt valdama C1-tasemel.

Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks peab selle kohustusega klassides ja rühmades alates 2024/2025. õppeaastast olema vastav luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi. Seadus näeb ette võimaluse kasutada peale eesti õppekeele või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes. Klassides, kus eesti õppekeele kohustust veel ei ole, võib hoolekogu ettepanekul ja valla- või linnavolikogu otsuse alusel õppekeeleks olla muu keel.

Seadusega sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Signe Kivi (RE), Jaak Juske (SDE), Helir-Valdor Seeder (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Jaak Aab (K).

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) (722 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 62 ja vastu 16 Riigikogu liiget.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Peeter Ernits, Tarmo Kruusimäe, Heiki Hepner, Mihhail Stalnuhhin ja Kalle Grünthal.

Eesti: Pärnus Uue Kunsti Muuseumis avati Muhu männale pühendatud näitus “Õnnetäht”

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 12, 2022

NordenBladet – Pühapäeval, 11. detsembril avati Pärnu Uue Kunsti Muuseumis näitus “Õnnetäht”, mis uurib Muhu männa ehk kaheksakanna levikut üle kogu maailma.

Muhulased usuvad, et nende esivanemad leiutasid kaheksakanna ning panid sellele nimeks Muhu mänd, aga nad pole siiani kokku leppinud, kas sümbol koosneb kooguga kaevudest või hoopis männipuust treitud pudrumännast.

Seekordne näitus Uue Kunsti Muuseumis on sarnane teatrietendusele, kus lugu kasvab kogu repertuaaris olemise ajal. Lisaks Soomest, Rootsist, Marokost, Guatemaalast, Armeeniast, Udmurtiast pärit eksponaatidele tuleb siia järjest juurde kaheksakandu nii Lätist kui Ahvenamaalt, Ukrainast ja Poolast.

“Õnnetäht” on Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avatud 5. veebruarini ning näituse kuraator on Mark Soosaar.

Avafoto: NordenBladet

Eesti riigile kuuluv Tallinna sadam on teinud aastaid soodustusi laevafirmale Tallink

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 10, 2022

NordenBladet — Tallinna Sadama endiste juhtide üle peetud altkäemaksuprotsessis on selgunud, kuidas Tallinna Sadam tegi Tallinkile reisijatasudelt allahindlusi kokku kuni kümnete miljonite eurode ulatuses, samal ajal kui Soome laevafirmad Eckerö Line ja Viking Line pidid täishinda maksma.
Tallinna Sadam tegi Tallinkile allahindlusi aastatel 2009–2015, mil sadam kuulus Eesti riigile. 2018. aastal noteeriti Tallinna Sadam Tallinna börsil, kuid riik on endiselt enamusaktsionär, vahendab Iltalehti.

Tallinna Sadamal pole enam salalepinguid ühegi laevafirmaga, kinnitab Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsioonijuht Sirle Arro.

Kuni 2015. aastani Tallinna Sadama juhatuse esimehena töötanud Ain Kaljuranna üle on altkäemaksuprotsess kestnud juba aastaid. Samal protsessil süüdistati ka sadama juhatuse liiget Allan Kiili, kes aga suri 2021. aastal.

Kohtuprotsess on veninud ja muutunud farsiks ning selle käigus on Kaljurand leidnud juba uue töökoha spordikeskuse direktorina. Tõeline murranguline uudis saabus paar nädalat tagasi: Tallinna Sadam oli sõlminud salajase lepingu laevafirmaga Tallinki, mille puhul koheldi laevafirmasid ebavõrdselt ja mis andis Tallinkile rahalise eelise kuni kümnete miljonite eurode ulatuses.

Kümnetele miljonitele eurodele ulatuva hinnangu on esitanud Eesti majandusleht Äripäev.

Leping sõlmiti sadama ja Tallinki vahel 2009. aastal, kui Eesti oli vajumas sügavasse majanduskriisi ning keegi ei teadnud veel, kui rängalt majanduslangus Eestit ja selle ettevõtteid tabab.

Tallinna Sadam tegi Tallinkile olulisi ja pikaajalisi reisijatasude allahindlusi.

Reisijatasu on tasu, mida laevafirma maksab iga sadamat kasutava reisija eest nii sadamasse sisenemisel kui ka sealt lahkumisel. Näiteks Helsingi sadama reisijatasu on praegu 2,09 eurot reisija kohta ja 25 protsenti vähem, kui reisija sadamaterminali ei kasuta. Tallinnas on reisijatasu veidi madalam kui Helsingis.

Kuigi tasu on suhteliselt väike, muutuvad laevafirmade kulud suureks, kui reisijate arv kasvab miljoniteni.

Käesoleva aasta üheksa kuuga oli Tallinkil 4,2 miljonit reisijat, kuigi reisijate arv pole veel jõudnud koroonakriisi eelsele tasemele.

Soome laevafirmad Viking Line ja Eckerö Line aga maksid Tallinna Sadamale tasusid kohusetundlikult ja täpselt nii palju, kui sadam oma hinnakirjas esitas.

Tallink on Tallinna börsil noteeritud juba 2005. aastal. Tallink on börsiettevõttena kohustatud teavitama kõigist oma tegevust puudutavatest olulistest sündmustest ja muuhulgas ka lepingutest, kuid ta ei teatanud börsile Tallinna sadamaga sõlmitud salakokkulepet.

Tallink on Helsingi-Tallinna liini turuliider.

Tallinnas kohtusid lähisuhtevägivalla teemaga tegelevad spetsialistid Põhja- ja Baltimaadest

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 10, 2022

NordenBladet — 7.-8. detsembril 2022 toimus soopõhise vägivallaga tegelemise projekti „New ways to tackle gender-based violence“ viimane üritus, mis leidis aset Tallinnas. Ürituse raames tehti ülevaade projekti käigus toimunud tegevustest, tutvustati uuringut, mis käsitles lähisuhtevägivalla olukorda Covid-19 pandeemia ajal Põhja- ja Baltimaades, ning toimusid ümarlaud ja õppevisiit Lastemajja.

Projekti tegevused ja tulemused võttis kokku Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Christer Haglund, kelle esinemist saab vaadata siit.

Igal riigil oli Covid-19 kriisi ajal vägivallaohvrite kaitsmiseks ja abistamiseks erinev strateegia. Projekti „New ways to tackle gender-based violence” raames toimus uuring, mis analüüsis, millised olid iga Põhja- ja Baltimaade riigi tegevused, statistika ja õppetunnid kriisi ajal.

Antud uuringu tulemusi tutvustas Kaja Södor Turu-uuringute AS-ist 7. detsembril ning seda on võimalik vaadata siit:

Uuringu esitlusel tehtud fotosid saab vaadata siit.

8. detsembril toimunud ümarlaual selgitasid Põhja-ja Baltimaade spetsialistid, kuidas käsitletakse nende päritoluriikides lähisuhtevägivalla juhtumites lapsi – kas tunnistajate või ohvritena. Iga riik tutvustas oma õigusnorme, menetlusõigust ja teenuseid. Kõigil oli jagada nii edulugusid kui ka probleemkohti. Arutleti, kas projekti lõppedes on vaja jätkutegevusi, ja üksmeelne otsus oli, et perevägivalla teemadel on kindlasti vaja jätkata. Island, Rootsi, Eesti ja Läti on valmis jätkuprojekti koordineerima.

Ürituse raames külastati ka Tallinna Lastemaja, mille direktor Anna Frank rääkis nende pakutavatest teenustest. Vaata videot „Mis koht on lastemaja?“.

Projekti taust

Meie kõigi ühine eesmärk peaks olema võrdne ja kaasav ühiskond, kus kõik elavad head elu. Võrdse ühiskonna üks eeltingimusi on igasuguse soopõhise vägivalla puudumine. See on ka Põhjamaade Ministrite Nõukogu üks prioriteete, mistõttu tegelevad nii Põhja- kui ka Baltimaad efektiivsete meetodite väljatöötamise ja rakendamisega, mis aitaksid välja juurida kõik soopõhise vägivalla vormid. Just sellest tegevusest kasvaski välja projekt „New ways to tackle gender-based violence“.

Projekti eesmärk on pakkuda kogu Põhja- ja Baltimaade spetsialistidele ühist platvormi, kus koostööd teha ja suhelda, et tõsta teadlikkust soopõhise vägivalla kohta, seda ennetada ning pakkuda lähisuhtevägivalla ohvritele suuremat tuge ja turvalisust.

2021. aasta augustis toimus projekti raames rahvusvaheline hübriidkonverents “Domestic Violence – from near and far” , mis leidis samuti aset Tallinnas. Lisaks toimus projekti käigus neli ümarlauda/õppevisiiti Leedus, Lätis, Soomes ja Eestis. 2022. aasta novembris korraldati Eestis ka koolitus, kus toimus kaks loengut: „Mis on trauma“, mille viis läbi psühholoog Kaia Kastepõld-Tõrs, ning „Praktilised näited traumapõhisest ravist õiguskaitseorganisatsioonide praktikas“, mida andis Ask Elklit, Lõuna-Taani ülikooli professor. Kokku osales projekti erinevates tegevustes kohapeal 271 inimest ning konverentsi jälgis veebiülekandena 1400 inimest.

Projekti rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Projekti aitasid käivitada ja kaasrahastada Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Eesti Vabariigi Justiitsministeerium, Eesti Vabariigi Siseministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Prokuratuur.

AS Ekspress Grupp omandab Leedu meediaportaali lrytas.lt

By

Helena-Reet Ennet

-

detsember 9, 2022

NordenBladet — 9. detsembril 2022. aastal sõlmis ASi Ekspress Grupp 100%-line tütarettevõte UAB Satyre lepingu meediaettevõtte UAB Lrytas 100% osade omandamiseks UAB-lt Lietuvos rytas.

UAB Lrytas haldab Leedu uudisteportaali lrytas.lt, mis on asutatud aastal 2006. Portaalil on tugev ja sõltumatu toimetus, mis toodab meediasisu. Uudisteportaalil on päevas keskmiselt üle 420 000 lugeja (allikas: Gemius) ja portaali reklaamitulu on umbes 3 miljonit eurot aastas. UAB Lrytasel on üle 50 töötaja.

UAB Lrytase omandamine on kontserni strateegia orgaaniline osa. Omandamise peamine eesmärk on digitaalse meediaäri kasvatamine. Ekspress Grupp omandab veebiportaali, kuid jätkab tihedat koostööd ajalehega Lietuvos rytas. Lrytase ja Ekspress Grupi ühine eesmärk on pakkuda edaspidigi oma lugejatele köitvat ja sõltumatut sisu. Tehingu järel jätkab UAB Lrytas tegutsemist iseseisva meediaettevõttena.

Pooled on kokku leppinud, et tehingu hind ja muud tingimused on konfidentsiaalsed. Tehing on osaliselt finantseeritud pangalaenuga ASist SEB Pank. Tehingut ei loeta olulist tähtsust omavaks NASDAQ Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded emitentidele” kohaselt. AS Ekspress Grupp kinnitab, et kontserni juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud. Tehing ei nõua Leedu konkurentsiameti eelnevat heakskiitu, kuna asjaomaste ettevõtjate kogukäive jääb alla Leedu konkurentsiseaduses sätestatud koondumisest teatamise piirmäära.

Mari-Liis Rüütsalu
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee