NordenBladet —Äsja vastu võetud seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 80 euroni kuus, lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (703 SE), mille eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 76 ja selle vastu oli üks Riigikogu liige.
Seaduse kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60 eurolt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 euroni kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300 eurolt 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 400 eurolt 850 euroni kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus pensioniindeksiga.
Ühtlasi kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Samuti sätestab uus regulatsioon, et alla kolmeaastase lapse surma puhul võimaldab riik nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Lisaks näeb seadus ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada selgemalt ja õiglasemalt lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
NordenBladet —Riigikogus toimus (08.dets) Reformierakonna fraktsiooni algatatusel olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas toetada noorte vaimset tervist?“ arutelu.
Ettekandega esinesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ning Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.
Minister Signe Riisalo avaldas oma ettekandes heameelt selle üle, et vaimne tervis ei ole enam stigmadesse uppunud ega kitsa spetsialistide ringi mure ega ka abivajavate laste ja noorte, nende vanemate ja õpetajate mure. „Lahendusi otsitakse ühiselt. Sõnadest ja probleemikirjeldustest oleme jõudnud esimeste tegudeni,“ ütles minister ja selgitas, eelmise aasta suvel sai valitsuse heakskiidu vaimse tervise roheline raamat, selle aasta alguses loodi Sotsiaalministeeriumisse vaimse tervise osakond, järgmisel aastal ilmub pikalt ettevalmistatud Eesti inimarengu aruanne vaimse tervise ja heaolu teemal ning käesoleva lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumis detailne vaimse tervise tegevuskava. Samas möönis minister, et spetsialiste on puudu ja seadused neid juurde ei too.
Minister tõi esile, et paljud laste heaolu kirjeldavad numbrid on paremaks läinud. Kui 2002. aastal oli 77 protsenti noortest oma eluga üle keskmise rahul, siis 2022. aastal oli selliseid noori juba 87 protsenti vastanutest. „Paraku ei liigu vaimse tervise näitajad samas suunas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2017/2018. õppeaastal kogenud depressiivset episoodi iga kolmas 11–15‑aastane. Iga viies 13–15‑aastane oli aasta jooksul mõelnud enesetapule. See oli juba enne koroonakriisi. Seega on laste vaimse tervise halvenemine olnud pikaajaline trend, mida kinnitavad nii andmed kui ka õpetajad, sotsiaaltöötajad, lapsevanemad, aga ka lapsed ise. Vaimse tervise spetsialistid aga tunnistavad, et nad ei jõua aidata kõiki, kes tegelikult abi vajavad,“ nentis ta ja lisas, et ka koroonakriisist said kõige enam pihta lapsed ja noored.
Riisalo tõi oma kõnes muu hulgas esile hästi vastu võetud vanemahariduse vundamenti ehk tõenduspõhist vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ ja ka selle valmimisjärgus jätkuprogrammi. Ka on tema sõnul tähtis pakkuda peredele teisi toetavaid teenuseid nagu Pere Lahendusring ja Perepesad –, et aidata hakkama saada sotsiaalselt, majanduslikult kui ka emotsionaalselt. Haridusasutusel on tema sõnul võimalik rakendada ka tõenduspõhiseid sekkumisi nagu KiVa ja VEPA, mis toetavad laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arengut. „Eesti ettevõtjate poolt spetsiaalselt loodud vaimse tervise mäng Triumf Hero õpetab lastele stressiga toimetulekuks vajalikke oskusi. Koolides käsitletakse vaimse tervise teemasid ka inimeseõpetuse aine raames ning õpetajaõppesse on lisatud samuti laste vaimse tervise toetamiseks vajalik ettevalmistus. Koolid on aga erinevad ja peame pingutama, et abi oleks kõikides koolides universaalselt kättesaadav,“ märkis ta.
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu toonitas, et Eesti noored on hapras seisus. Muuhulgas tõi ta esile, et vaimse tervise keskus Tallinnas ütles, et sellel aastal ehk 2022. aastal esimeste kuudega oli nendel sama palju suitsiidikatsetega lapsi ja noori, kui varem oli olnud terve aastaga ning uuringud näitavad seda, et umbes kolmandik teismelistest on ennast vigastanud. Samal ajal räägivad noored psühholoogi kabinetis tihti sellest, kui mõttetu kõik on. „Me peame neid olukordi väga tõsiselt võtma,“ märkis Maikalu.
Maikalu sõnul puudutab noori muu hulgas liiga vara algav koolipäev, distantsõpe, lärm, stiimulirohkus, aga ka kättesaamatud ilustandardid, kliimakatastroof, maailma ülerahvastatus, sõda ja muud kriisid. „Kas meie täiskasvanutena oskame olla nende jaoks olemas? Kas me oskame nendega nendel teemadel vestelda, ilma et me ütleksime, et ah, ära räägi mõttetut juttu?“ küsis Maikalu.
Maikalu sõnal vajavad meie lapsed terveid ja rõõmsaid lapsevanemaid ning koolides peavad olema psühholoogid. „Hetkel on koolipsühholoogid olemas 53 protsendis koolides. Me oleme avanud koostöös haridusministeeriumiga koolipsühholoogide nõuandeliini, et oleks võimalik koolipsühholoogiga nõu pidada ka nendel, kelle koolis koolipsühholoogi ei ole,“ rääkis ta. Maikalu selgitas, et seadus ütleb niimoodi, et kui laps või lapsevanem pöördub kooli ja ütleb, et tal oleks vaja psühholoogi, siis ta peab saama selle psühholoogi nädala jooksul, kriisiolukorras järgmisel päeval. „Ja kui see psühholoog leitakse väljastpoolt ehk erasektorist, siis tegelikult peab kool selle lapsevanemale ja lapsele kinni maksma. Lapsevanem ja laps ei pea ise maksma koolipsühholoogi teenuse eest.“
Samuti esinesid istungil ettekannetega Eesti Noorteühenduste Liidu juht Triin Roos ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni tegevjuht Ott Oja.
Läbirääkimistel võtsid sõna Liina Kersna (RE), Toomas Jürgenstein (SDE), Priit Sibul (I), Peeter Ernits (EKRE) ja Tarmo Kruusimäe (I).
NordenBladet —Täna, 9. detsembril annab ligi 1000 oktoobris teenistust alustanud ajateenijat erinevates kaitseväe linnakutes truudusevande, millega vannutakse truudust Eesti Vabariigile.
„Sõduri baaskursus lõpeb lubadusega ohverdada oma elu Eesti riigi ja siin elavate inimeste nimel. Need sõnad seovad kümneid tuhandeid reservväelasi, kes on andnud sama tõotust varem ja tuhandete tulevaste ajateenijatega, kes lausuvad samu sõnu tulevikus. See tõotus teeb Eesti riigikaitse müüri aastast aastasse tugevamaks ja kindlamaks. Selle lubaduse andmine, hoidmine ning vajadusel ka täitmine nõuab julgust ja kindlameelsust. Aga ka oskusi ja teadmisi. Ma soovin sõduritele uudishimu ja sitkust valitud eriala omandamisel, vastupidavust ja tarkust võimalikke takistuste ületamisel ning sirget selga ja sõduriõnne juhuks kui meie kodumaa peaks kaitsmist vajama,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo.
Kokku tõotab 1. jalaväebrigaadi Jõhvi ja Tapa linnakutes Eestile truudust ligi 500 sõdurit.
2. jalaväebrigaadis vannub käesoleval reedel Võrus Eesti Vabariigile truudust pea 400 ajateenijat. „Sõdurite kehaline võimekus on äärmiselt madal, mistõttu peame väljaõppes järjest rohkem tähelepanu pöörama nende füüsilisele arendamisele. See on oluline, et sõdurid jõuaksid sõjaolukorras lahingupositsioonidele ning seal ka lahinguülesandeid täita,“ ütles 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Mati Tikerpuu tõdemusel, et aasta viimane sõduri baaskursus näitas ajateenijate kehalise ettevalmistuse parendamise olulisust.
Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ligikaudu 70 ajateenijat lõpetavad sõduri baaskursuse reedel ning vannuvad oma kodumaale truudust. Selle puhul toimub reede pärastlõunal toetuse väejuhatuse Paldiski linnakus logistikapataljoni rivistus, kuhu on oodatud ka sõdurite lähedased ja teised külalised.
Logistikapataljoni sõdurite edasine teenistus jätkub erialakursustega, mille käigus omandatakse erinevad sõjaväelogistikutele olulised erialad, kus hilisemas etapis teenistust jätkatakse. Näiteks sideõppes elektrikud ja IT-spetsialistid, julgestuses laskurid, täpsuslaskurid ja kuulipildurid, lisaks veel laonduse spetsialistid, kokad, mehhaanikud ja parameedikud.
Küberväejuhatuses annab Ämari linnakus sõdurivande pea 90 noort. „Teisipäevane rännak läks mõnusalt ja oli näha, et sõdurite vaim on kõrge, keegi alla ei vandunud ning abistati üksteist,“ ütles staabi- ja sidepataljoni sidekompanii ülem kapten Martin Kokk. „Sõdur peab oskama mõelda ja vajadusel ka kastist välja. Tore on näha, et meie sõdur on leidlik.“
Kapten Kokk kirjeldas näitena lõpurännakul ühe meeskonna leidlikkust, kus ühes punktis pidi lahendama loogikaülesannet ning samal ajal tuli meeskonnakaaslastel teha kätekõverdusi nii, et jalad maad ei puuduta. Ta ei soostunud detaile avalikustama, kuid ütles, et kui suvel tehti sõduri baaskursuse lõpurännakul sama harjutust, sai parim meeskond 21 punkti, siis nüüdsel rännakul sai parim meeskond 91 punkti.
Erioperatsioonide väejuhatuse ajateenijatel lõppes käesoleva nädalaga sõduri baaskursus, mille järel vannuti truudust Eesti Vabariigile. Edasi ootab neid ees juba erioperatsioonide erialaõpe.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist. Truudusetõotuse annavad ajateenijad pärast sõduri baaskursuse lõpetamist. Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värsketele kaitseväelastele antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused.
Sõduri baaskursus lõppeb eksamiga, mille käigus kontrollitakse õppurisõdurite teadmisi ja oskusi nii teoreetiliste testidega kui praktiliste harjutuste käigus, kus on vaja lahendada erinevaid ülesandeid nagu tulepositsiooni valik, maskeerimine, vahemaade mõõtmine, esmaabi andmine ja miinide paigaldamine. Samuti kontrollitakse sõdurite vastupidavust rännakuga, mille kogupikkus on erinevates väeosades kuni 50 kilomeetrit.
Ajateenistuses saadud teadmised on ettevalmistus teenistuseks reservis ja reservteenistuse lahutamatu osa. Praegu aega teenivate naiste ja meeste väljaõppetsüklid lõppevad 2023. aastal õppusega Kevadtorm, mille järel arvatakse nad reservi.
NordenBladet —Sotsiaalkomisjon sai (08.dets) valdkonna ekspertidelt ülevaate, mida on tehtud ja on plaanis teha selleks, et Eesti noored jätaks narkootikumid proovimata ja tarvitamata.
Komisjoni esimees Helmen Kütt tänas ettekandjaid ja nõustus nendega, et eelkõige on tarvis panna rõhku tõenduspõhisele ennetusele. „On väga tähtis, et narkootikumide tarvitamise ennetamise tegevused oleksid mitte sellised, mis meile endale meeldivad, vaid sellised, mis ka päriselt töötavad,“ märkis Kütt.
„Noored proovivad või võtavad narkootikume tihti seepärast, et see parandab ajutiselt enesetunnet, ent ohutut uimastitarvitamist pole olemas. Peame tagama selle, et meie lapsed tunneks, et neid on kellelegi vaja, nad oleks oodatud ja armastatud. Väga oluline on see, et nad oskaks toime tulla stressiga ja ennest kehtestada – et iga laps oskaks öelda „ei“ riskikäitumisele, olgu selleks siis tubakas, narkootikum või riskantne seksuaalkäitumine,“ selgitas esimees. „Hädasoleva lapse märkamine ja kiire sekkumine on tihti just need, mis päästavad elu,“ sõnas ta.
Arutelu algataja Kert Kingo sõnul oleme olukorras, kus noorte seas alkoholi populaarsus langeb ning samal ajal narkootikumide tarvitamise populaarsus järjest tõuseb. „Noorte uimastitarvitamise ennetamisega on lootusetult hiljaks jäädud. See on valdkond, kus muudkui tehakse plaane ja koostatakse tegevuskavasid, aga reaalset tegutsemist ei paista kuskilt,“ nentis Kingo.
„Peame tagama selle, et narkootikumid lasteni ei jõuaks ja ennetustööd tegema sellises keeles, millest ka lapsed aru saavad,“ toonitas Kingo. Ta lisas, et koolidele on suureks probleemiks see, kuidas jõuda nende laste vanemateni, kes oma laste probleeme ei märka või ei tunnista. „Koolide jaoks on see väga suur veenmistöö, mis võtab kaua aega. Samal on koolidel tihti 1000 õpilase kohta ainult üks sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog – või pole ühtegi. See on probleem, mis vajab kiiremas korras lahendamist,“ sõnas ta.
Istungil osalesid Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Lastekaitse Liidu, Koolijuhtide Ühenduse ja psühhiaatriahaiglate esindajad.
NordenBladet — Enefit Green tootis novembris 81,7 GWh elektrienergiat ehk 33,5% võrra vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt Eesti ja Leedu tuuleparkide madalam toodang. Päikeseenergia toodang oli novembris 2022 aastatagusega võrredes 0,4% võrra madalam.
Novembri keskmised tuulekiirused olid Eesti ja Leedu tuuleparkides vastavalt 5,8 m/s ja 5,6 m/s (novembris 2021 olid mõõdetud keskmised tuulekiirused vastavalt 7,1 m/s ja 7,3 m/s). Oleme täpsustanud oma keskmise tuulekiiruse arvutamise metoodikat, mistõttu andmed võivad varem avaldatutest mõnevõrra erineda. Varasem metoodika põhines tuuleparkide kaalumata keskmisel tuulekiirustel, uus metoodika arvestab tuulikute erineva arvuga (ja sellest tuleneva võimsuse erinevusega) erinevates tuuleparkides. Täpsustatud metoodika kohaselt arvutatud keskmised tuulekiirused on lisatud käeolevale teatele.
„Novembris jätkus viimaste kuude tagasihoidlike tuuleoludega periood ja see mõjutas meie tuuleenergia toodangut. Enefit Greeni tootmisportfell on aga mitmekülgne ja nii kasvas aastatagusega võrreldes toodang meie koostootmisjaamades,“ kommenteeris Innar Kaasik, Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht.
Koostootmise segmendi novembri elektritoodang kasvas 11,4% ning soojusenergia toodang 1,0% võrreldes eelmise aastaga.
Pelletitoodang kasvas novembris 2022 aastataguse perioodiga võrreldes 16,2% võrra 14,6 tuhande tonnini.
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
investor@enefitgreen.ee
https://enefitgreen.ee/investorile/
Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2021. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2021. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1193 GWh elektrienergiat ja 618 GWh soojusenergiat.
