NordenBladet — Sotsiaalkomisjoni algatas Siberis sündinud laste esindusorganisatsiooni ettepanekul okupatsioonirežiimi poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi saaksid represseeritu staatuse need asumisel sündinud inimesed, kelle vanemad ei naasnud Eestisse viivitamatult pärast vabastamistõendi saamist.

Komisjoni esimees Helmen Kütt sõnas, et edaspidi loetakse represseerituks kõik need asumisel sündinud, kes on sündinud viie aasta jooksul vabanemise otsuse saamisest, sõltumata sellest, millised olid nende vanemate Eestisse mitte naasmise põhjused. „Praegu on asumisel sündinud inimestel keeruline represseeritu staatust saada, kuna sündmustest on möödunud palju aega ja tõendeid naasmise edasilükkumise põhjendatuse kohta ei ole. Peame selle ebaõigluse eemaldama,“ selgitas Kütt. Ta lisas, et mitte naasmise põhjuseid ei pea edaspidi taotleja haldusorganile selgitama ega tõendama, piisab taotluse esitamisest, milles on näidatud vanemate vabastamise otsuse aeg ja taotleja sünniaeg ning sünnikoht.

Komisjoni liige Viktor Vassiljev sõnas, et lastel, kes sündisid ajal, mil vanemad olid küll juba vabad, kuid kellel kas ei olnud võimalust või soovi Eestisse tagasi pöördunud, ei olnud võimalust ise neid sündmuseid mõjutada. „Nende Eestisse naasmine toimus siis, kui vanemad nii otsustasid. Sageli takistas perede tagasipöördumist edasi mitte soov Siberisse elama jääda, vaid reaalse naasmise võimaluse puudumine kas siis tervise pärast või mõnel muul põhjusel. Kui kellelgi näiteks õnnestus seal lõpetada mõni õppeasutus, siis suunati nad mitmeks aastaks tööle. On õiglane, et need lapsed saavad osa represseeritutele ette nähtud hüvedest,“ sõnas ka.

2022. aasta novembri seisuga on represseerituid kokku 7460, nendest 2064 on lapsed, kes on sündinud asumisel. Represseeritu toetus on alates 2023. aastast 292 eurot aastas, kuluna lisandub veel pensionisoodustus, mis on iga isiku puhul erineva suurusega. Seadusemuudatusest tulenevate uute represseeritud isikute arvuks prognoositakse kuni 500 inimest. Tagasiulatuvalt represseeritud isiku staatust ei anta ja tagasiulatuvalt ka toetusi ja soodustusi ei maksta. Seletuskirja järgi on seaduse jõustumine planeeritud 2024. aasta 1. jaanuaril.

NordenBladet — Riigikogu riigikaitsekomisjon ja väliskomisjon arutasid täna Eesti julgeolekupoliitika aluste kavandit ning tegid oma ettepanekud, kuidas uut alusdokumenti täiendada.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul annab alusdokument suuna Eesti lähiaastate julgeolekupoliitikale. „Riigikaitsekomisjoni seisukohast on oluline, et Eesti julgeolekupoliitika alused peegeldavad seda aega, milles me elame. Venemaa sõda Ukraina vastu on agressioon kogu senise reeglitel põhineva maailmakorra vastu. Venemaa rõhutab, et on sõjas NATO ja läänega laiemalt ning seda tuleb võtta täie tõsidusega,“ ütles ta. „Meie jaoks on oluline julgeolekupoliitika alustes fikseerida, et kulutame ka pikemas perspektiivis vähemalt kolm protsenti riigikaitsele, ning samuti, et kajastatud saaks mittesõjalise riigikaitse ja elanikkonnakaitse olulisus.“

Väliskomisjoni esimees Andres Sutt märkis, et Venemaa täiemahuline agressioonisõda on oluliselt muutnud maailma julgeolekupilti. „Demokraatlike riikide ja autoritaarsete režiimide kasvav vastasseis peegeldub ka rahvusvahelistes majandussuhetes. Reeglitepõhise maailmakaubanduse taastamiseks peab Euroopa Liit kasvatama oma tehnoloogilist võimekust ja soodustama innovatsiooni,“ ütles ta.

Riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmed pidasid muu hulgas oluliseks teha julgeolekupoliitika alusdokumenti täiendusi, mis puudutavad kaitsekulude taseme tõstmist vähemalt kolmele protsendile SKPst ning ka mittesõjalise riigikaitse, sealhulgas elanikkonnakaitse rahastamisele miinimumeesmärgi seadmist. Samuti andsid komisjonide liikmed soovitusi, mis käsitlevad näiteks julgeolekuohtude sõnastamist, Kaitseliidu rolli ja Eesti kaitsetööstuse toetamist. Saadikud tegid ettepanekuid ka alusdokumendi ülesehituse, eesmärkide ja terminoloogia kohta.

Uue aasta algul valmiv ja seejärel Riigikogu menetlusse jõudev julgeolekupoliitika alusdokument lähtub uuendatud strateegilisest ohuhinnangust ning toetub 2017. aastal vastu võetud julgeolekupoliitika alustele. Dokumendi eesmärk on kirjeldada 2022. aasta lõpu seisuga julgeolekukeskkonda, selgitada muutuvas julgeolekukeskkonnas Eesti eesmärke ja kirjeldada eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi. Dokument käsitleb Eesti tegevust viies tegevusvaldkonnas: ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse, rahvusvaheline tegevus ning majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused.

Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kiidab heaks Riigikogu.