NordenBladet – Tulevase Pärnu uue silla juures asuvalt Rääma 38 kinnistult on kavas tootmine mujale kolida ning ehitada endise Linavabriku/Wendre vabrikupoe asemele elu- ja ärikvartal. Hetkel otsitakse uut kohta, kuhu tootmine kolida.
Rääma 38 omanik on Trading House Property OÜ, mis on üks Trading House Eesti Grupi firmadest. Mõlemad ettevõtted kuuluvad Peter Huntile. Kunagi asus sellel kinnistul linavabrik, praegu voodi- ja tekstiilitehas koos Wendre esinduskauplusega.
Krundi omaniku korraldatud arhitektuurivõistluse võitis Rootsi arhitektuuribüroo Wingårdhs Architects.
Võidutöö kohaselt jääb tulevikus kesklinnast mööda Lai-Raba silda Ülejõe poole sõites Rääma tänava äärde elamupiirkond, kus asuvad värvilised majad, mis on üksteisest eraldatud käigutänavate, trepistiku ja väiksemate avalike platsidega. Rääma tänava äärne kauplusehoone soovitakse põhimahus säilitada ja liita sellele kõrgem hoonemaht.
Praeguse kauplusehoone taha on planeeritud ümara põhiplaaniga tornelamu, mille kõrval on suurem sisehooviga ristkülikukujuline hoone. Nende taha, aedlinnaku poole jääva praeguse tootmistsehhi asemele on kavandatud erineva suurusega elamud, mille keskel on avalik roheala.
Foto: Wendre voodi- ja tekstiilitehase asemele kavandatav elamukvartal (Wingårdhs Architects)
NordenBladet – Alustavate ettevõtete börs Funderbeam loobub senisest ärimudelist ja väikeinvestoritele enam aktsiapakkumisi ei korraldata. See muudab murelikuks senised investorid ja Funderbeami nimistus olevad ettevõtted. Idufirmadel on keerulisemates majandusoludes raha kaasata oluliselt raskem, vahendab Aktuaalne Kaamera.
Seni ühisrahastusplatvormi põhimõttel tegutsenud alternatiivbörs Funderbeam muutis ärimudelit ja heitis kapitali kaasamiselt kõrvale jaeinvestorid, kes ootasid kasvuettevõtetelt liiga kiiret tootlust. Edaspidi võimaldavad nad varajases faasis osaleda vaid professionaalsetel investorgruppidel, nagu näiteks äriinglite assotsiatsioonid.
“Need on investorid, kes investeerivad ja hoiavad. Ja nad peavad suutma hoida investeeringut, ütleme kolm aastat, neli aastat, seitse aastat, rahulikult,” lausus Funderbeami juht Kaidi Ruusalepp.
Iduettevõte Upsteam, mis pakub klientidele väljasõidu-autopesuteenust, on Funderbeami alt raha kaasanud alates 2018. aastast kolmel korral. Nüüd lähevad nad uuele kapitalikaasamise ringile väljaspool Funderbeami ja usuvad, et on kasumisse jõudmisele väga lähedal.
“Väikeinvestorite aktiivsus on vähenenud. Teiseks on see, et kuna me tegime suure ärisuunamuudatuse, siis me näeme, et tulevikus peame liikuma rohkem rahakaasamisega fondide maailma ning Funderbeamil on teatud piirangud selles valdkonnas,” ütles Upsteami juht Martin Kristerson.
Jaeinvestorite kõrvalejätmist peab ta põhjendatuks.
“Kui investeeritakse iduettevõtetesse, siis peaks tegema pika staažiga investeeringuid. Kasvavad ettevõtted ikkagi. Ja nagu näha, vaadates viimase või poole aasta väikeinvestorite aktiivsust Funderbeamis, siis see on tõesti vähenenud,” lausus Kristerson.
Jaeinvestorid ise Funderbeami otsusest vaimustuses pole. Madis Müür on aastate jooksul investeerinud Funderbeami nimekirjas olevatesse ettevõtetesse umbes 300 000 eurot. Nüüd näeb ta ahenemas nii investorite kui ka ettevõtete võimalusi ning investeeringute likviidsus kahaneb.
“Nüüd on neil oluliselt ahenenud võimalused rahastust kaasata. Ennegi olid juba hinnatasemed madalad, aga nüüd nad ei saagi enam avalikult kaasata. Mingis mõttes see on nagu väike jalalöök maaslamajale. Nad tulid sinna teatud õigustatud ootusega, et seal saab ka järgmisi voore kaasata, aga nüüd enam ei saa,” nentis ta.
Tehnopol Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai Funderbeami ärisuuna muutuses probleemi ei näe, kuna startup-ettevõtete puhul on suunamuutus üsna tavaline.
“Neil ettevõtetel, kellel on juba Funderbeami listing, tõepoolest muutub olukord natukene keerulisemaks. Kindlasti tekib hästi palju küsimusi nendel jaeinvestoritel, kes on varem investeerinud start-up-ettevõtetesse, aga olen kindel, et Funderbeam oma kommunikatsioonis nende küsimustega ka kenasti tegeleb,” lausus Tammai.
Müür ütles, et Funderbeami äri on Eestis kokku kuivanud. Ta loodab, et see pole nende lõpu algus.
“Varem, kui sai kõikidelt, nii inglitelt, startupperitelt kui ka jaeinvestoritelt, kaasatud mitmeid 2,5-miljonilisi raunde järjest, siis nii head ajad neil ei tule inglitega nii pea tagasi ja võib-olla ei tule üldsegi,” lausus ta.
Ruusalepp peab jutte Funderbeami surmast enneaegseteks.
“Meie järelturg on jätkuvalt alles, meie tehnoloogia on jätkuvalt alles. Me lõpetasime ära, või vähemalt ajutiselt lõpetasime ära ühe ärisuuna,” ütles ta.
NordenBladet — Euroopa Komisjon esitas uued pakendieeskirjad, et vähendada pidevalt kasvavat pakendijäätmete hulka. Iga eurooplane tekitab aastas peaaegu 180 kg pakendijäätmeid. Pakendamine on üks peamine esmaste materjalide kasutamise põhjus, 40% ELis kasutatavast plastist ja 50% ELis kasutatavast paberist kulub pakenditele. Kui midagi ette ei võeta, tekib ELis 2030. aastal pakendijäätmeid 19% ja plastpakendijäätmeid 46% rohkem kui praegu.
Tarbijate jaoks tähendab see korduskasutuspakendite kasutamise võimalusi, tarbetu pakendamise lõpetamist, ülepakendamise piiramist ja selgete märgiste kasutuselevõttu, mis aitab pakendeid õigesti ringlusse võtta. Ettevõtetele luuakse uusi ärivõimalusi, vähendatakse vajadust esmaste materjalide järele, suurendatakse ringlussevõttu ning vähendatakse Euroopa sõltuvust esmastest ressurssidest ja välistarnijatest. Tänu uutele eeskirjadele on võimalik muuta pakendisektor 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Eeskirjad annavad rohkem selgust ka biopõhiste, kompostitavate ja biolagunevate plastide kohta.
Pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlevate ELi õigusaktide muutmisel on kolm peamist eesmärki.
1. Esiteks vältida pakendijäätmete teket: vähendada pakendeid koguseliselt, piirata tarbetut pakendamist ning soodustada korduskasutatavate ja taastäidetavate pakendite kasutamist.
2. Teiseks suurendada kvaliteetset (suletud ahelas) ringlussevõttu: muuta kõik ELi turul olevad pakendid 2030. aastaks majanduslikult tasuval viisil ringlussevõetavaks.
3. Kolmandaks vähendada vajadust esmaste loodusvarade järele ja luua hästi toimiv ümbertöötatud tooraine turg, kohustades pakendites kindlas ulatuses kasutama ringlussevõetud plasti.
Üldine eesmärk on vähendada 2040. aastaks pakendijäätmeid igas liikmesriigis 15% elaniku kohta võrreldes 2018. aastaga. Selle tulemusel tekiks kogu ELis umbes 37% vähem jäätmeid, võrreldes sellega, kui õigusakte ei muudetaks.
Pakendite korduskasutuse või taastäidetavate pakendite kasutamise suurendamiseks peavad ettevõtjad pakkuma tarbijatele teatava osa oma toodetest korduskasutatavates või taastäidetavates pakendites, näiteks kaasavõetavad joogid ja eined või ostud e-kaubandusest. Samuti ühtlustatakse pakendivorme ja korduskasutuspakendite märgistamist.
Ilmselgelt tarbetu pakendamise lõpetamiseks keelatakse teatavad pakendid, näiteks ühekordsed pakendid toidu ja jookide jaoks, kui neid tarbitakse restoranides ja kohvikutes, ühekordsed puu- ja köögiviljapakendid, minišampoonipudelid ja muud hotellides kasutatavad väikepakendid.
Paljude meetmete eesmärk on muuta pakendid 2030. aastaks täielikult ringlussevõetavaks. Näiteks kehtestatakse pakendite disaini kriteeriumid, luuakse plastpudelite ja alumiiniumpurkide jaoks kohustuslikud tagatisrahasüsteemid ning täpsustatakse, millised pakendiliigid peavad olema kompostitavad, et tarbijad saaksid need biojäätmete hulka visata.
Kehtestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse määrad, mille ulatuses peavad tootjad kasutama uutes plastpakendites ringlussevõetud materjali.
Iga pakend saab märgise, millel on näidatud, millest pakend on valmistatud ja millisesse jäätmevoogu see peaks minema. Jäätmekonteinerid tähistatakse samade märgistega ning samu sümboleid hakatakse kasutama kõikjal ELis.
Kavandatud meetmed peaksid vähendama 2030. aastaks pakenditest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet 43 miljoni tonnini võrreldes 66 miljoni tonniga, mis oleks kasvuhoonegaaside heitkogus juhul, kui õigusakte ei muudeta. See langus on ligikaudu sama suur kui Horvaatia ühe aasta heide. Vee kasutamine väheneks 1,1 miljonit m3. Keskkonnakahjust majandusele ja ühiskonnale põhjustatud kulud väheneksid 2030. aasta lähtestsenaariumiga võrreldes 6,4 miljardi euro võrra.
Ühekordsete pakendite tootjad peavad küll tegema investeeringuid, kuid üldine mõju majandusele ja töökohtade loomisele ELis on positiivne. Ainuüksi korduskasutuse hoogustamine peaks tooma korduskasutussektoris 2030. aastaks juurde rohkem kui 600 000 töökohta, millest paljud luuakse kohalikes väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Komisjon eeldab pakendilahenduste valdkonnas suuri uuendusi, mis teevad pakendite vähendamise, korduskasutuse ja ringlussevõtu mugavaks. Samuti peaksid meetmed säästma raha: iga eurooplane võib kokku hoida peaaegu 100 eurot aastas, kui ettevõtjad kannavad säästu tarbijatele üle.
Rohkem selgust biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide osas
Biopõhiste, biolagunevate ja kompostitavate plastide kasutamine ja tootmine on pidevalt suurenenud. Selleks et need plastid keskkonda ei reostaks, peab olema täidetud mitu tingimust.
Biopõhise plasti tootmiseks kasutatav biomass peab olema säästvalt hangitud ilma keskkonda kahjustamata ja biomassi astmelise kasutamise põhimõtet silmas pidades: tootjad peaksid lähteainena eelistama orgaanilisi jäätmeid ja kõrvalsaadusi. Lisaks peavad tootjad rohepesu ja tarbijate eksitamise vältimiseks hoiduma sellistest plasttooteid käsitlevatest üldistest väidetest nagu „bioplast“ ja „biopõhine“. Tootjad peaksid märkima biopõhise plasti täpse ja mõõdetava osakaalu tootes (näiteks „biopõhise plasti sisaldus tootes on 50%“).
Biolagunevat plasti tuleks kasutada ainult seal, kus selle keskkonnakasu ja väärtus ringmajanduse jaoks on tõendatud. Biolagunev plast ei tohiks mingil juhul õigustada prügi juurde tekitamist. Samuti peab see plastiliik olema märgistatud selliselt, et me teaksime, kui kaua, millistes tingimustes ja millises keskkonnas see biolaguneb. Tooteid, mis tõenäoliselt muutuvad prügiks, sealhulgas neid, mida reguleeritakse ühekordsete plasttoodete direktiiviga, ei või biolagunevana märgistada.
Tööstuslikult kompostitavat plasti tuleks kasutada ainult siis, kui see annab keskkonnakasu ega halvenda komposti kvaliteeti ning olemas on nõuetekohane biojäätmete kogumise ja töötlemise süsteem. Tööstuslikult kompostitavad pakendid on lubatud ainult teekottide, filtrikohvipatjade, puu- ja köögiviljakleebiste ning väga kergete plastkottide puhul.
Uusi pakendieeskirju hakkavad nüüd arutama Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
Käesoleva nädala jooksul on toimumas EfTEN Real Estate Fund III AS`i ning EfTEN Kinnisvarafond AS’i erakorralised üldkoosolekud, mis on otsustamas kahe fondi ühinemist Balti riikide suurimaks ärikinnisvarafondiks. Plaanitava ühinemise valguses esitame lisaks EfTEN Real Estate Fund III AS’i tavapärastele finantstulemustele ka EfTEN Kinnisvarafond AS’i konsolideeritud 2022. aasta 11-kuu auditeerimata finantstulemused koos teiste oluliste mõõdikutega. Leiame, et mõlema ühendatava fondi tulemuste avaldamine üldkoosolekute eel annab aktsionäridele hea võimaluse võrrelda fondide viimaseid teadaolevaid finantsnäitajaid ning nende dünaamikat.
Oleme veendunud, et fondide ühinemine on mõlema fondi aktsionäride parimates huvides, mis tagab varade parema hajutatuse nii ärisegmenditi kui ka geograafiliselt, misläbi väheneb iga üksikinvesteeringu osakaal ja sellest tulenevad riskid. Kahe fondi 20 suurima üürniku hulgas on ainult üks kattuv üürnik – Rimi (UKU Keskuses Viljandis, RAF Centrs’s Jelgavas ning Saules Miestases Šiauliais). Ühinemine loob ka suurema turukapitalisatsiooni, mis eelduslikult viib ühinenud fondi Nasdaq Baltikumi kümne suurima ettevõtte piirimaile.
Novembris viis Colliers International läbi mõlema fondi kinnisvarainvesteeringute erakorralise hindamise. Erakorraliste hindamiste tulemused on kajastatud mõlema fondi finantsaruannetes seisuga 30.11.2022, mis omakorda tagab, et üldkoosolekute toimumise ajaks on mõlema fondi varade ning puhasväärtuse osas olemas võimalikult värske ülevaade. Kuna kinnisvarainvesteeringud moodustavad mõlema fondi puhul üle 90% kogu varade mahust, on värskeim hindamine eriti oluline. Mõlema fondi valitseja on EfTEN Capital AS ning saame kinnitada, et mõlema fondi varad on hinnatud samadel alustel ning lähtuvalt sarnastest turueeldustest. Värsked hindamise tulemused kinnitavad veelkord, et kaks fondi on käitunud majanduse erinevates tsüklites ühesuguselt – mõlema fondi kinnisvaraportfellide väärtus langes hindamise tulemusena novembris 0,3%-0,4%.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i finantstulemused
Selle aasta 11 kuu kokkuvõttes on EfTEN Real Estate Fund III AS teeninud 12,9 miljonit eurot müügitulu (11% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ning 10,7 miljonit eurot EBITDA-d (10% ja 998 tuhat eurot rohkem kui eelmisel aastal). Fondi EBITDA kasvust 37% on seotud uute kinnisvaraobjektide lisandumisega ning 63% kasvust tuleb like-for-like kinnisvaraportfelli paremast tulemusest nii seoses vakantsuse vähenemise kui ka Covidi-aegsete allahindluste lõppemisega.
Seisuga 30.11.2022 on EfTEN Real Estate Fund III AS’i kinnisvarainvesteeringute maht kokku 168,5 miljonit eurot (93% varade mahust) ning kinnisvaraportfelli selle aasta 11 kuu NOI (neto üüritulu) on 12,3 miljonit eurot. Fondi kinnisvaraobjektide vakantsus oli 30.11.2022 seisuga 0,6%. Fondi üürnike maksekäitumine on hea – üle 30 päeva laekumata arveid oli fondi tütarettevõtetel novembri lõpu seisuga vaid 15 tuhat eurot.
Fondi pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli 30.11.2022 seisuga 3,13%. Seoses Euribori tõusuga alates selle aasta juunist on pangalaenude intressimäärad kasvanud 0,83 protsendipunkti.
EfTEN Real Estate Fund III AS on sellel aastal teeninud 5,5 miljonit eurot dividendimaksete aluseks olevat vaba rahavoogu (21% rohkem kui eelmisel aastal). Arvestades fondi dividendipoliitikat, saaks selle põhjal aktsionäridele maksta esimese 11-kuu eest 87,4 eurosenti (bruto)dividende aktsia kohta (eelmisel aastal: 72,35 eurosenti aktsia kohta).
Lisaks eelolevale on Laagri Selveri kinnistu laenulepingust tulenevalt võimalik laenusummat suurendada 1 miljoni euro ulatuses, mille plaanime samuti 2023. aasta kevadel aktsionäridele dividendideks välja maksta. Fondi 11 kuu vaba rahavoog moodustab koos refinantseerimisest saadavate vahenditega 6,5% EfTEN Real Estate Fund III AS keskmisest omakapitalist sellel aastal.
EfTEN Real Estate Fund III AS’i NAV oli 30.11.2022 seisuga 20,449 eurot ja EPRA NRV 21,79 eurot. Fondi NAV vähenes novembris võrreldes oktoobriga 0,05% ning EPRA NRV suurenes 0,13%.
EfTEN Kinnisvarafond AS’i finantstulemused
EfTEN Kinnisvarafond AS’i konsolideeritud kinnisvaraportfellis on 15 kinnisvarainvesteeringut koguväärtuses 196,15 miljonit eurot ning üks 50%-lise osalusega sidusettevõttele kuuluv kinnisvarainvesteering (hotell Palace). Kinnisvarainvesteeringud moodustavad fondi varadest kokku 93% ning sidusettevõtte väärtus moodustab fondi varadest 1,2%. Fondi varade kogumaht oli 30.11.2022 seisuga 210,41 miljonit eurot. EfTEN Kinnisvarafond AS’i selle aasta 11 kuu konsolideeritud NOI on kokku 13,57 miljonit eurot.
EfTEN Kinnisvarafond AS’i kinnisvaraportfelli vakantsus oli 30.11.2022 seisuga 1,9%. Fondi tütarettevõtetel on üle 30 päeva laekumata arveid novembri lõpu seisuga kokku 39 tuhat eurot, mis on fondi tavapärane tase.
Selle aasta 11 kuu kokkuvõttes on EfTEN Kinnisvarafond AS teeninud konsolideeritud müügitulu 14,8 miljonit eurot (3,6% rohkem kui eelmisel aastal) ning 12,5 miljonit eurot EBITDA-d (2,9% rohkem kui eelmisel aastal).
EfTEN Kinnisvarafond AS’i tütarettevõtete pangalaenude kaalutud keskmine intressimäär oli 30.11.2022 seisuga 3,11%. Seoses Euribori tõusuga alates selle aasta juunist on EfTEN Kinnisvarafond AS’i pangalaenude intressimäärad kasvanud 0,8 protsendipunkti.
EfTEN Kinnisvarafond AS’i korrigeeritud vaba rahavoog (EBITDA miinus intressikulu ja laenumaksed) on sellel aastal kokku 7,84 miljonit eurot (0,8 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal). EfTEN Kinnisvarafond AS’i rahavoo kasvust on sellel aastal 0,36 miljonit eurot andnud EBITDA suurenemine seoses vakantsuste väljaüürimise ning üüritulu kasvuga ning ülejäänud kasv on seotud madalamate intressi- ja laenumaksetega.
Lisaks eelolevale on EfTEN Kinnisvarafondi tütarettevõttele kuuluva Rakvere Politsei- ja pääste ühishoone laenulepingust tulenevalt võimalik laenusummat suurendada 1 miljoni euro ulatuses, mille plaanime samuti 2023. aasta kevadel aktsionäridele dividendideks välja maksta. Fondi 11 kuu vaba rahavoog moodustab koos refinantseerimisest saadavate vahenditega 7,5% EfTEN Kinnisvarafond AS keskmisest omakapitalist sellel aastal
EfTEN Kinnisvarafond AS’i NAV oli 30.11.2022 seisuga 3,1384 eurot ning EPRA NRV 3,1558 eurot.
NordenBladet — Coop Panga 2022. aasta novembri majandustulemused:
Novembris kasvas panga klientide arv 3100 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv 1900 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 144 700-ni ja arveldavate klientide arv 65 600-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 29%.
Panga klientide hoiuste maht kasvas novembris 68 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,46 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kasvasid 2 miljoni euro võrra, eraklientide hoiused kasvasid 21 miljoni euro võrra. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kasvas 45 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 38%.
Panga laenuportfell kasvas novembris 29 miljoni euro võrra ja jõudis kuu lõpu seisuga 1,27 miljardi euroni. Kodulaenude portfell kasvas 14 miljonit eurot, ärilaenude portfell kasvas 12 miljonit eurot, liisingu portfell kasvas 2 miljonit eurot ja tarbijafinantseeringu portfell 2 miljonit eurot. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 39%.
Võrreldes möödunud aasta üheteistkümne kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kasvanud 37% ja tegevuskulud 21%.
Pank teenis novembris 2,2 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta üheteistkümne kuuga on pank teeninud 18,4 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 48% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.
Panga omakapitali tootlus oli novembris 21,5% ja kulu-tulu suhe 43%. Käesoleva aasta üheteistkümne kuu omakapitalitootlus on 17,0% ja kulu-tulu suhe 50%.
Coop Panga juhatuse esimehe Margus Rinki kommentaar:
„Novembris toimunud Coop Panga aktsiate avalik pakkumine lõppes vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale edukalt ja pakkumine märgiti 4,2 korda üle. Pank eelistas aktsiate jagamisel seniseid aktsionäre, kliente ja võlakirjainvestoreid. Emissiooni tulemusena väljastati 10,1 miljonit uut aktsiat ja kaasati 20,3 miljoni eurot täiendavat kapitali, tänu millele saab pank olla valmis võimalusteks, mis avanevad majanduskasvu pidurdumise käigus ja omab tugevat kapitalibaasi hetkel, mil majandus pöördub taas kasvule.
Aktsiaemissiooni toel kasvas novembris jõudsalt ka panga klientide arv. Laenuportfell näitas kasvu kõigis äriliinides ning klientide maksekäitumine on jätkuvalt väga hea. Kodumaiste hoiuste piiratuse tõttu oleme viimastel kuudel kaasanud tähtajalisi hoiuseid rahvusvahelistelt hoiuste vahendusplatvormidelt. Kasvatades tulusid ja hoides tegevuskulud kontrolli all, teenis Coop Pank novembris korraliku kuukasumi 2,2 miljonit eurot. Panga omakapitali tootlus oli 21,5% ja kulu-tulu suhe 43%.“
Coop Panga finantsaruanded on leitavad aadressil: https://www.cooppank.ee/finantsaruanded
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 144 700 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust.
Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee
