Kolmapäev, august 20, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7533 POSTS 1 COMMENTS

EfTEN Real Estate Fund III AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused 15.12.2022

NordenBladet — 15.12.2022 toimus Radisson Collection Hotel II korruse konverentsikeskuses aadressil Tallinn, Rävala 3, EfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek.

Koosolekul osales 135 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 2 747 187 häält, mis moodustab 54,16 % kõikide aktsiatega esindatud häältest. Neist 9 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud 17 870 häält, mis moodustas 0,35 % kõigist aktsiatega määratud häältest, andsid oma hääled enne koosoleku toimumist elektrooniliselt vastavalt koosoleku kutses avalikustatud elektroonilise hääletamise korrale. Seega oli koosolek otsustusvõimeline.

Üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:
Asendussuhte määramineAktsionärid otsustasid 2 747 187 hääle ehk 100 % poolthäälega kinnitada EfTEN Kinnisvarafond AS-i (ühendatav fond) ja EfTEN Real Estate Fund III AS-i (ühendav fond) ühinemise asendussuhte ja asendussuhte määramise aluseks võetava aktsiate väärtuse määramise tingimused alljärgnevalt:

Ühinemise läbiviimiseks suurendatakse ühendava fondi aktsiakapitali ühendavale fondile üleantava ühendatava fondi kogu vara arvel (mitterahaline sissemakse), mille väärtuseks on Ühendatava fondi EPRA (ametlik nimi: European Public Real Estate Association, edaspidi EPRA) vara puhasväärtus.

Ühendava fondi aktsiakapitali suurendamise ulatus ja suurendamisel emiteeritavate uute aktsiate arv ja ülekurss arvutatakse järgmise valemi kohaselt (mis on toodud ka ühinemislepingu punktis 6.4.1): Ühendava fondi uute aktsiate arv aktsiakapitali suurendamisel = ühendatava fondi EPRA vara puhasväärtus (eurodes) ÷  ühendava fondi EPRA vara puhasväärtus aktsia kohta (eurodes täpsusega neli kohta peale koma). Seejuures ühendatava fondi EPRA vara puhasväärtus = ühendatava fondi omakapital + ühendatava fondi intressiderivatiivide kohustus õiglases väärtuses + ühendatava fondi edasilükkunud tulumaksukohustus ning ühendava fondi EPRA vara puhasväärtus aktsia kohta = (ühendava fondi omakapital + ühendava fondi intressiderivatiivide kohustus õiglases väärtuses + ühendava fondi edasilükkunud tulumaksukohustus) ÷  ühendava fondi aktsiate arv.

Ühinemislepingu heakskiitmine ja aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäeva määramineAktsionärid otsustasid 2 747 187 hääle ehk 100 % poolthäälega kiita heaks 19.09.2022 EfTEN Real Estate Fund III AS-i ja EfTEN Kinnisvarafond AS-i vahel sõlmitud ühinemisleping ja viia ühinemine läbi ühinemislepingus sätestatud tingimustel, määrates kooskõlas ühinemislepingu punktiga 6.5 ühendatava fondi aktsionäride nimekirja fikseerimise kuupäevaks 31.01.2023.a.

Ärinime ja põhikirja muutmine
Aktsionärid otsustasid 2 747 187 hääle ehk 100 % poolthäälega kinnitada uueks ärinimeks EfTEN Real Estate Fund AS ja kinnitada põhikirja uus redaktsioon üldkoosolekule esitatud kujul.

Aktsiakapitali suurendamine ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinn börsi põhinimekirjasAktsionärid otsustasid 2 747 187 hääle ehk 100 % poolthäälega anda vastavalt seadusele ja fondi põhikirjale fondi nõukogu pädevusse fondi aktsiakapitali suurendamise otsustamine 19.09.2022 sõlmitud ühinemislepingus sätestatud põhimõtete kohaselt käesolevale üldkoosolekule järgneva 4-kuulise perioodi jooksul ning esitada taotlus kõigi uute emiteeritavate fondi aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas. Anda fondi nõukogule ja juhatusele volitused kõigi selleks vajalike toimingute tegemiseks ja lepingute sõlmimiseks.

Üldkoosoleku protokoll tehakse fondi kodulehel (https://eref.ee/investorile/uldkoosolekud/) kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva möödudes üldkoosoleku toimumisest.

Lisaks ülaltoodud EfTEN Real Estate Fund III AS-i otsustele märgime, et ühinemises osaleva EfTEN Kinnisvarafond AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimus 14.12.2022, mis samuti otsustas nii asendussuhte määramise kui kiitis heaks 19.09.2022 sõlmitud ühinemislepingu ning võttis vastu kõik ühinemise läbiviimiseks vajalikud otsused.

Viljar Arakas
juhatuse liige
Tel. 655 9515
E-post: viljar.arakas@eften.ee

Eesti: Tartu Ülikooli muuseum nomineeriti Euroopa aasta muuseumi auhinnale

NordenBladet – Tartu Ülikooli muuseum on esitatud Euroopa aasta muuseumi tiitli kandidaadiks. Aasta muuseumi auhinda annab välja Euroopa Muuseumide Foorum ja võitja kuulutatakse välja maikuus Barcelonas.

Auhinnale saab kandideerida muuseum, mis on viimase kolme aasta jooksul teinud läbi suurema uuenduskuuri. Aastatel 2018–2021 on Tartu Ülikooli muuseum muutunud külastajasõbralikumaks ning toonud uute väljapanekutega esile nii Tartu Ülikooli kui ka Tartu toomkiriku olulisuse Eesti ja Euroopa kultuuriruumis.

Sel ajavahemikul avas muuseum Tartu toomkirikus uue püsiekspositsiooni “Minu elu ülikool”, sajast teadlasest jutustava portreenäituse “Tartu Ülikooli 100 nägu” ning toomkiriku ajaloole pühendatud sise- ja välinäitused. Uuendati ajutiste näituste saali ja õpilaborit ning Toomemäe parki paigaldati heade mõtete pingid, mis on pühendatud ülikooli teadlastele.

“Loomulikult oleme nominatsiooni üle väga rõõmsad. Me ei ole muuseumihoonet põhjalikult renoveerinud, vaid juurutanud uusi lahendusi järk-järgult, tõestades, et ka väiksema rahastusega saab viia ellu suuri muutusi. Oleme loonud elamusterohke muuseumikogemuse, mille keskmes on hoone atmosfäär – usun, et just unikaalne õhkkond koos põnevate esemete ning kaasaegsete museoloogiliste lahendustega teeb külaskäigu eriliseks ja unustamatuks,” rääkis muuseumi direktor Mariann Raisma.


Foto: Tartu Ülikooli Muuseum (Mana Kaasik)

Lisaks näitusetegevusele hindas žürii ka hariduslikku tegevust, teenuste kvaliteeti, kogude tööd, kogukonna kaasamist ning sotsiaalset ja keskkonnaalast kestlikkust.

Tartu Ülikooli muuseum kogub ja hoiab materjale Tartu Ülikooli ajaloo kohta läbi nelja sajandi. Muuseumi kogud peegeldavad euroopaliku ülikoolihariduse arengut Eestis ning kollektsioonide tähtsust teadus- ja õppetegevuses. Muuseumi kogudes on ligi 250 000 museaali.

Euroopa aasta muuseumi tiitlile kandideerivad 33 muuseumi 18 riigist. Aasta muuseum kuulutatakse välja 2023. aasta maikuu alguses Barcelonas toimuval konverentsil.

Euroopa muuseumide aastaauhindu antakse välja 1977. aastast ning see on kõige tuntum rahvusvaheline muuseumide konkurss. Varem on Euroopa aasta muuseumi peaauhinna võitnud Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum, 2008). Eripreemiad on saanud kolm Eesti muuseumi: esile on toodud Lennusadam (Eesti Meremuuseum) ja Haapsalu linnus (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) ning Kenneth Hudsoni eripreemia on saanud Eesti Rahva Muuseum.

Aadress:
Muuseum
Lossi 25
51003 Tartu linn,
Tartu linn, Tartumaa

Avafoto: Tartu Ülikooli muuseum (Ragnar Vutt)

______________________________
Tartu Ülikooli muuseum, Tartu tähetorn ja Tartu Ülikooli kunstimuuseum on avatud aastaringselt kolmes erilises paigas Tartu kesklinnas. Tartu Ülikooli muuseum säilitab akadeemilist pärandit, harib ja valgustab noori ja vanu ning annab elamusterohkelt edasi nii Tartu Ülikooli ajalugu kui ka maailma teadus- ja kunstilugu.

Eesti: Kunstnike Liit määras uued kunstnikupalgalised

NordenBladet – Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon määras 2023. kuni 2025. aastani kunstnikupalga saajateks Art Allmäe, Sandra Kosorotova, Peeter Lauritsa, Krista Mölderi, Terje Ojaveri, Darja Popolitova, Laura Põllu, Taavi Suisalu, Airi Triisbergi ja Kristina Õlleki.

Valimiskomisjoni kuulusid Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Säre (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Marge Monko (kunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor), Tiina Sarapu (kunstnik, kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023) ja Hanno Soans (kuraator ja kunstiteadlane, kunstnikupalga saaja aastatel 2022–2024).

Kokku laekus 72 taotlust, kunstnikupalga suurus on 1,1-kordne kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk.

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:

2016–2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu

2017–2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma

2018–2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja

2019–2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld

2020–2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman

2021–2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir

2022–2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik.

Avafoto: Pexels

Leedu: Konkurentsiamet trahvis Apteekide Liitu ning kaheksat apteegiketti 73 miljoni euroga

NordenBladet – Leedu konkurentsiamet teatas teisipäeval (13. detsember), et määras Leedu Apteekide Liidule ja kaheksale apteegifirmale konkurentsiseaduse rikkumise eest 73 miljoni euro suuruse trahvi. “Ettevõtted rikkusid Leedu konkurentsiseadust ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,” teatas Leedu konkurentsiamet.

“Eurovaistine (Euroapteek) peab maksma 27,5 miljonit eurot trahvi, Gintarine Vaistine 16,7 miljonit eurot, Tamro 9,2 miljonit eurot, Benu 7,7 miljonit eurot, EVD 2,7 miljonit eurot, EVRC 1,27 miljonit eurot, Limedika 7,4 miljonit eurot, Siromed Pharma 11 200 eurot ja Leedu Apteekide Liit 7400 eurot,” teatas pressiteates Leedu konkurentsiamet.

Konkurentsiameti teatel leppisid firmad Apteekide Liidu abiga kokku juurdehindlused ravimitele, mis olid kaetud haigekassa poolt. Firmad sõlmisid kokkuleppe 2017. aastal, vahendas LRT.

“Hiljem koostasid konkureerivad ettevõtted dokumendi, mis pidi tõestama, et firmad suudavad turul püsida ainult siis, kui tervishoiuministeerium kiidab kavandatud juurdehindlused heaks. Uurimisel selgus, et kokkulepitud juurdehindlused ei pidanud katma katma ainult kulutusi, vaid pidid tooma ka kasumit,” teatas konkurentsiamet.

Juurdehindlused jõustusid 2018. aasta juulis ja kehtivad ka praegu.

Leedu Apteekide Liit teatas teisipäeval, et pole seadust rikkunud ja pöördub kohtusse.

HK Scan plaanib oma Eesti, Läti ja Leedu ärid Maag Grupile müüa

NordenBladet – HK Scan müüb Maag Grupile 90 miljoniga oma Baltimaade ärid, sellest 20 miljonit on tingimuslik. Müügitehing viiakse lõpule 2023. aasta teises pooles, teatas HK Scan. Tehingu peavad heaks kiitma Eesti ja Läti konkurentsiamet.

HK Scanile kuuluvad Eestis Rakvere lihakombinaat, Talleggi lihatööstus Tabasalus ja tootmisüksus Viiratsis. Lisaks on HK Scanil tootmisüksus Lätis Jelgavas.

Balti äride müügitulu oli mullu 170 miljonit eurot, maksueelne kahjum (EBIT) 5,4 miljonit eurot. HK Scani Balti ärid annavad tööd umbes 1500 inimesele.

Maag Grupp on Eesti ettevõte, mis tegutseb lisaks Eestile Soomes ja Poolas ning annab tööd 1000 inimesele. Maag Grupile kuuluvad tuntumatest brändidest Tere, Farmi, Deary, Rannarootsi, Rannamõisa ja Pouttu.

HK Scani tegevjuhi kohusetäitja Juho Ruhola ütles, et Balti äride müük parandab ettevõtte kasumlikkust ning tõhusust. “See aitab meil ellu viia pikaajalist plaani kasvada mitmekülgseks toidutootjaks,” lausus ta.

Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles, et HK Scani Balti äride ost aitab ettevõttel tugevdada oma positsiooni Balti turul. “See annab ka parema toidujulgeoleku turbulentsel ajal,” lisas ta.

Maag Grupp on sada protsenti Eesti kapitalil põhinev toiduainetööstusettevõtteid koondav ettevõte. Ettevõttel on kolm omanikku: Roland Lepp, Aivar Saarma (mõlemad 37,5 protsenti aktsiatest) ja Toomas Juhani (25 protsenti).

Talleggi kanalihatööstus Tabasalus. Autor/allikas: HKScan