NordenBladet — Soomes hoiatatakse üleujutuste eest, kuna maha sadanud lumi hakkab saabuvate plusskraadide ja vihmasajuga kiiresti sulama.
Soome kattus detsembri algul paksu lumekihiga. Viimaste nädalate pakane aga taandub, sest Soome ilma mõjutab edela poolt saabuv soe õhumass, vahendab Iltalehti.
Tänase pühapäeva, 18. detsembri jooksul liigub riigi lõunaosasse mahedat ja suhteliselt sooja õhku ning lähipäevadel on oodata õhutemperatuuri üle nulli.
Ilmateenistuse Foreca andmetel võib nädala alguse sadu mõnel pool riigis tulla vihmana. Riigi lõuna- ja lääneosas võib pühapäeval temperatuur tõusta kahe kraadini. Edelatuul toob endaga kaasa ka merelt sooja. Edela-Soomes tõuseb temperatuur prognoosi kohaselt teisipäeval ja kolmapäeval viie kraadini.
Soome üleujutuskeskus on andnud Uusimaa, Edela-Soome ja Satakunta maakondadele üleujutuse hoiatuse. Ilma soojenemine ja sajud sulatavad suhteliselt kiiresti juba kogunenud lume. Seetõttu suurenevad ka jõgede vooluhulgad ning vesi võib kohati jõuda põldudele.
Linnapiirkondades võivad tänavad olukorra tõttu kiiresti üle ujutada. Lörtsi ja lume kogunemine sadeveekanalisatsiooni avadesse takistab ka vee tänavatelt äravoolu.
Järvede tasemed Lõuna-, Edela- ja Kagu-Soomes on tavapärasest madalamad. Nädala alguse pehme periood võib väiksemate järvede taset tõsta, kuid suuremaid järvi olukord oluliselt ei mõjuta.
Üleujutuskeskus liigitab ohutasemed nelja kategooriasse. 70 protsendi tõenäosusega on olukord algaval nädalal kõige madalamal tasemel. Võimud ei usu, et võimalike üleujutuste tõttu tekiks olulisi ohuolukordi.
NordenBladet —Riigikogu võttis vastu kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse muudatuse, millega antakse omanikule, kelle kinnisasja soovitakse avalike huvides võõrandada, võimalus saada seadusega ettenähtud piirides hüvitist lisaks võõrandamisega seonduvate asjaajamiskuludele ka tema poolt tellitud võrdleva hindamisaruande koostamise eest.
Riigikogu majanduskomisjoni liikme Jüri Jaansoni (RE) sõnul teeb heakskiidetud muudatus kinnisasjade omandamise protsessi ladusamaks nii inimesele kui riigile.
„Kui varem ei nähtud kinnisasja avalikes huvides omandamise protsessis omanikule ette võrdleva hindamisekspertiisi kulu katmist, siis nüüd tekib omanikul võimalus saada täiendavat hüvitist poole eelneva aasta keskmise brutokuupalga ehk umbes 900 euro ulatuses. Seda saab kasutada omandatava kinnisvara võrdleva hindamisekspertiisi ja samuti jätkuvalt asjaajamiskulude katteks,“ selgitas Jaanson.
„Antud muudatuse vastuvõtmine on äärmiselt oluline, et saabuks õigusselgus ja inimesed ei telliks turult ebamõistlike summade eest hindamisekspertiise. Samuti suureneb lootus, et tänu menetluse ladususele ei pikene suurte objektide rajamise aeg. Seda küsitakse ju eriti kriisiajal pidevalt, miks objektid ei valmi ja tähtajad edasi nihkuvad, nagu näiteks Rail Balticu puhul. Aga realiseerumas ja tulemas on ju ka kaitseotstarbeliste või energeetika rajatiste planeeringud, teedest rääkimata,“ ütles Jaanson.
NordenBladet — AS Harju Elekter avaldas 5.10.2021 börsiteate, milles teatas, et Rootsi tütarettevõte Harju Elekter AB sõlmis lepingu Wästbygg Gruppi kuuluva LC Development Fastigheter 101 AB tütarettevõtte aktsiate omandamiseks. Harju Elekter otsustas Harju Elekter AB asemel soetada kinnisvarafirma Harju Elekter Services AB alla ning 15. detsembril 2022 viis Harju Elekter Services AB tehingu lõpuni LC Development Fastigheter 17 AB aktsiate 100%-liseks omandamiseks.
Ostetud kinnisvaraettevõte, LC Development Fastigheter 17 AB, on loodud spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks, mille valmimisel arvestati Harju Elektri vajadusi. Tulevikus plaanitakse ostetud ettevõte ühendada Harju Elekter Services AB-ga, mis tuleneb kontserni põhimõttest hoida tootmistegevus ja kinnisvarahaldus eraldi ettevõtetes. Ettevõtte nõukogusse määrati Aron Kuhi-Thalfeldt (esimees), liikmeteks Tiit Atso, Priit Treial, Tiit Luman ja Erko Lepa ning tegevjuhiks Mikael Schwartz Jonsson (Harju Elekter AB tegevjuht). Tehingu hinnaks kujunes 10,5 miljonit eurot (115 miljonit Rootsi krooni).
13.09.2021 börsiteates teatas AS Harju Elekter, et Malmösse 2022. aasta lõpuks valmiva tootmishoone üürimiseks sõlmiti kinnisvarafirmaga Nyfosa AB rendileping. Kuna Nyfosa AB-l ei õnnestunud hoone ehitamiseks saada ehitusluba ja Malmösse ei leitud sobivat rendipinda, otsustas AS Harju Elekter viia 2023. aasta esimese poolaasta jooksul Malmö tootmine kuluefektiivsuse eesmärgil kontserni vastvalmivasse tehasesse Västeråsis ja olemasolevasse tootmisüksusesse Keilas.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 900 töötajat ning kontserni 2022. aasta 9 kuu müügitulu oli 125,3 miljonit eurot.
NordenBladet — 19. juunil 2020. a kinnitas Harju Maakohus AS-i Baltika (Baltika) saneerimiskava. Saneerimisnõustaja peab iga kuue kuu tagant esitama kohtule ja kõikidele seotud võlausaldajatele aruande saneerimiskava täitmise kohta. Esimene aruanne esitati 2020. a detsembris. Käesolevaga avalikustame viienda aruande kõikidele investoritele. Aruandes on andmed ja numbrid eraldi Baltika, mitte Grupi kohta, st numbrid ei ole konsolideeritud.
Tänu saneerimismenetlusele on Baltika saanud 2022 jooksul jätkata äriliste ümberkorraldustega – sulgeda valdav enamus kahjumlikke kaupluseid ning lansseerida uus poekontseptsioon neljas asukohas. Oleme optimeerinud äriprotsesse ja oluliselt vähendanud tegevuskulusid. Meie strateegiline otsus võõrandada osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest tõi Baltikale ühekordse kasumi summas 7 436 tuhat eurot, millega täideti edukalt omakapitali taastamise plaan. Baltika kinnitab, et suudab edukalt saneerimiskava ja kavaga võetud kohustused täita.
Brigitta Kippak
Juhatuse esimees, tegevjuht
brigitta.kippak@baltikagroup.com
SANEERIMISNÕUSTAJA ARUANNE SANEERIMISKAVA TÄITMISE KOHTA
Harju Maakohtu 19.06.2020. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-4688 kinnitas kohus Aktsiaseltsi BALTIKA (edaspidi Baltika) saneerimiskava.
Käesolevaga esitab Baltika saneerimisnõustaja kohtule ja võlausaldajatele vastavalt SanS §-le 50 viienda kirjaliku aruande saneerimiskava täitmise kohta.
Saneerimiskava täitmise tuvastamisel ja majandusliku seisundi hindamisel on saneerimisnõustaja kasutanud Baltika auditeeritud finantsaruandeid seisuga 31.12.2021 ja auditeerimata finantsaruandeid seisuga 31.10.2022.
Saneerimiskava täitmine
Saneerimiskava kohaselt kujundati ümber 30 võlausaldaja nõuded kogusummas 12 206 649,74 eurot. Nõuded kujundati ümber kahes rühmas.
Saneerimiskava alusel nõuete vähendamise rahaline mõju on kokku € 5 045 198 ja see kajastub Baltika 2020.a. kasumiaruandes muu ärituluna.
Saneerimiskava kohaselt tuli Baltikal tasuda I rühma nõuetelt intressi ning alates 2021. a juunist alustada I rühma põhinõuete maksmist. Baltika on vastava kohustuse täitnud Swedbank AS ees. Teised esimese rühma võlausaldajad on saneerimisnõustajat teavitatud, et võlausaldajad ei nõua oma nõuete täitmist vastavalt saneerimiskavale ja on nõus nende tasumisega hilisemal ajal.
Saneerimiskava kohaselt algas II rühma põhinõuete maksmine 2021. a lõpust, ettevõte on saneerimiskavas ettenähtud esimesed maksed tähtajaks ehk enne 31.12.2021 tasunud. Käesoleva aruande esitamise seisuga pole II rühma nõuete osas 2022.a lõpuks tasumisele kuuluvaid väljamakseid veel tehtud, kuid ettevõte on teavitanud saneerimisnõustajat oma kavatsusest teha väljamaksed saneerimiskavas toodud tähtajaks ehk enne 31.12.2022.
Baltika majanduslik seisund
Esimese kuue kuu vältel pärast saneerimiskava kinnitamist avaldasid Baltika majanduslikule seisundile positiivset mõju nii võlausaldajate nõuete ümberkujundamine kui ka mitmed sisulised muudatused Baltika toimimises, mille tagajärjel on võrreldes saneerimise eelse seisuga paranenud Baltika kaupade müügist teenitav brutokasum ja vähenenud mitmed ärikulud (s.h. mitmesuguste tegevuskulude koosseisus olevad üürikulud, tööjõukulud).
2021.a. tulemustele avaldas märkimisväärset mõju COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukord ning kaupluste sulgemine Leedus, Lätis ja Eestis. Müügitulu järsk langus alates detsembrist 2020 (kauplused suleti Lätis ja Leedus täielikult detsembris 2020 ja Eestis märtsis 2021 ning avati külastajatele alles mais 2021 Leedus ja Eestis ning juunis Lätis), mida osaliselt kompenseeris küll e-kanali müügi kasv, tähendas seda, et 2021 aastal on Baltika tegelik müügitulu võrreldes saneerimiskavas toodud prognoosi sama perioodi müügituluga oluliselt madalam ning selle tulemusena ka brutokasum ja ärikasum väiksemad.
2022 nelja esimese kuu müügitulu, brutokasumi ja ärikasumi tulemustele avaldas märkimisväärset mõju:
Venemaa ja Ukraina vaheline ettearvamatu sõjaolukord, mis mõjutas Baltika tulemust oluliselt esimestel märtsikuu nädalatel (külastajate arv vähenes). Kõige suuremat mõju oli tunda Leedu turul, kus juba veebruari teisest poolest oli märgata külastajate arvu vähenemist (kohalik meedia rääkis juba siis võimalikust sõja ohust). Märtsikuu lõpuks oli olukord Baltikumis paranenud ning külastajate arv järk-järgult taastumas.
Kogu Baltikum kannatas esimese kvartali jooksul kõrge COVID-19 haigestumise käes, mis mõjutas negatiivselt poodide külastatavust ning pakkus väljakutseid kaupluste igapäevatöö korraldamisel, mille tõttu langes oluliselt teenindus ning seeläbi ka müügitulemus nõrgem planeeritust.
Müügitulu vähenes planeeritud kuue kahjumliku poe sulgemise tulemusena.
Perioodi 01.05.2022 – 31.10.2022 oli müügitulu 3 139 tuhat eurot, vähenedes 923 tuhat eurot võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (võrreldava perioodi müügitulu oli 4 062 tuhat eurot). Müügitulu vähenemine oli tingitud plaanipärase kahjumlike poodide sulgemisega.
Perioodil 01.05.2022 – 31.10.2022 suleti kolm kahjumlikku poodi:
juulis 2022 suleti Veerenni pood Eestis
augustis 2022 suleti Valmiera Galerija Valleta pood Lätis
oktoobris 2022 suleti Jõhvi Pargikeskus pood Eestis
Vähenenud müügitulu kompenseerib edaspidi uute kaupluste avamine:
augustis 2022 avati uus outleti pood Tallinnas Arsenali Keskuses
Lisaks eeltoodule asendati novembri lõpus vana Ivo Nikkolo kauplus Vilnius Panorama kaubanduskeskuses uue Ivo Nikkolo kontseptsioonikauplusega. Uus kontseptsioon toetab edaspidi Ivo Nikkolo toodete müügi kasvu.
Perioodi 01.05.2022 – 31.10.2022 brutokasum oli €700 tuhat ja marginaal oli 22%. Võrreldaval perioodil eelmisel aastal oli brutokasum €764 tuhat ja marginaal oli 19%. Brutokasumi vähenemine on otseselt seotud müügitulu vähenemisega. Brutokasumi marginaal on paranenud võrdlusperioodiga võrreldes kolme protsendipunkti võrra. Tooraine- ja transpordihindade tõus ning USA dollari tugevnemine vaadeldaval perioodil tõid kaasa märkimisväärse kulude kasvu kaupade hinnas ja tarnimisel. Baltika on suutnud parandada oma brutomarginaali tänu turgudel hästi juhitud hinnapoliitikale (poodides tehtud allahindlused on strateegiliselt läbimõeldud ja osaliselt on osa hinnatõusust edasi suunatud klientidele).
Perioodi 01.05.2022 – 31.10.2022 ärikasum oli €6 761 tuhat. Võrreldaval perioodil eelmisel aastal oli ärikahjum €898 tuhat. Perioodi 01.05.2022 – 31.10.2022 ärikasumi tulemust mõjutas oluliselt Baltika strateegiline otsus müüa maha osa Ivo Nikkolo kaubamärkidest ja jätkata kaubamärkide kasutamist ainulitsentsi alusel. Müügitehingu tulemusena saadi ühekordne kasum summas €7 436 tuhat, mis seletab perioodi ärikasumi suurenemist võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Vaadeldava perioodi (01.05.2022 – 31.10.2022) tulem ilma Ivo Nikkolo kaubamärkide müügitehingut arvesse võtmata oli €668 tuhande suurune ärikahjum. Jättes kõrvale Ivo Nikkolo kaubamärkide müügitehingu mõju on Baltika vähendanud oma ärikahjumit võrreldes võrreldava perioodiga €230 tuhande võrra.
Vaadates 34 kuu kumulatiivset kasumiaruannet, ehk perioodi alates 01.01.2020 kuni 31.10.2022, mille sisse langeb nii saneerimiskava meetmete rakendamise mõju kui ka Covid-19 tingitud kaupluste sulgemise mõju, kõrgest haigestumisest tingitud madal kaupluste külastatavus kui ka sõjaolukord Ukrainas, on näha, et kumulatiivselt on nii müügitulu kui ka brutokasumi koondnäitajad tegelikkuses madalamad kui saneerimiskavas toodud prognoosis. Samas mitmesugused tegevuskulud ja tööjõukulud on tegelikkuses madalamad. Kaubamärkide võõrandamise tehingust teenitud ühekordne kasumi tulemusena summas €7 436 tuhat on Baltika teenitud kumulatiivne ärikasum summas €3 346 tuhat ja see on märkimisväärselt suurem kui saneerimiskava koostamisel prognoositud.
Baltika 2022.a 10 kuu ärikasumi tulemusena on Baltika omakapital muutunud positiivseks ja moodustab seisuga 31.10.2022 €5 930 tuhat.
Saneerimiskava täitmise seisukohalt on oluline, kas Baltika prognoositavad majandustulemused, arvestades 2021 ja 2022 esimeses pooles toimunud finantstulemuste halvenemist, on edaspidi sellised, mis võimaldavad võlausaldajate nõuete rahuldamist saneerimiskavas ettenähtud aja jooksul. Baltika juhtkonna poolt saneerimisnõustajale antud selgituste ja esitatud finantsprognooside kohaselt on Baltika prognoositavad finantstulemused ja rahavood selleks piisavad.
Baltika töötajate arv vähenes 112-lt 2020.a märtsi lõpus 58-le seisuga 31.10.2020 ja seisuga 31.10.2022 on see arv 36.
Eeltoodust tulenevalt on saneerimisnõustaja seisukohal, et saneerimiskava kinnitamise ja saneerimisabinõude rakendamise tulemusena on Baltika majanduslik seisund paranenud. Baltika on oma tegevuses järginud saneerimiskava ning rakendanud kavas ettenähtud meetmeid, mistõttu on saneerimiskava täitmine, sh võlausaldajate nõuete rahuldamine, saneerimiskavas ettenähtud perioodi jooksul endiselt realistlik.
Saneerimisnõustaja kinnitab, et on käesoleva aruande edastanud lisaks kohtule ka kõikidele võlausaldajatele, keda saneerimine puudutab.
Tallinnas, 16.12.2022.a.
Artur Suits
Aktisaseltsi Baltika saneerimisnõustaja
NordenBladet — Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2022. aasta novembri lõpu seisuga on 1,1408 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,21%. Fondi kogu puhasväärtus suurenes 136,5 miljoni euroni. NAVi kasvu mõjutasid peamiselt renditegevusest teenitud positiivsed rahavood. EPRA NRV 2022. aasta novembri lõpu seisuga on 1,2182 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,39% kasvu viimase kuuga.
2022. aasta novembri auditeerimata konsolideeritud üüritulu ulatus 1,4 miljoni euroni (1,6 miljonit eurot 2022. aasta oktoobris). Portfelli tulemusi mõjutasid peamiselt kõikumised kommunaalteenuste hindades. Fond teenis 2022. aasta novembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,5 miljonit eurot.
2022. aasta novembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 4,6 miljonit eurot (31. detsember 2021: 16,1 miljonit eurot). Fondil on selleks aastaks lõpetatud suurem osa planeeritud investeeringutest arendusprojektidesse. Tegevuskulud kaetakse täielikult renditegevusest tekkivate rahavoogudega.
30. november 2022 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 349,3 miljonit eurot (31. detsember 2021: 346,3 miljonit eurot).
Lisainformatsiooni saamiseks palume ühendust võtta:
Tarmo Karotam
Baltic Horizon Fond, fondijuht
E-mail tarmo.karotam@nh-cap.com
www.baltichorizon.com
Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.
