NordenBladet — ASi Harju Elekter Group tütarettevõte AS Harju Elekter võitis Eesti Energia ASi hanke komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete tarnimiseks. Raamlepingud sõlmitakse pärast vaidlustusperioodi möödumist.
115 miljoni euro suuruse kogumahuga raamlepingud sõlmitakse Elektrilevi OÜga 36 kuuks võimalusega pikendada 24 kuu võrra. Lepingute alusel tarnitakse kaupa ka teistele Eesti Energia ASi kontserni kuuluvatele ettevõtetele, samuti Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ lepingupartneritele.
Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis pakub inimestele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toodab energiat aina keskkonnasäästlikumalt. Eesti Energia koduturg on Soomest Poolani. Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, mis katab elektrivõrguga 95% Eestist, hallates 63 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 102 miljonit eurot.
NordenBladet — Danske Bank prognoosib, et tänavu Soomes hinnad tõusevad ja tööpuudus kasvab varem prognoositust rohkem. Nüüd prognoosib pank tarbijahindade muutuseks ehk inflatsiooniks tänavu 6,5 protsenti, juuni majandusülevaates oli prognoos 5,9 protsenti, vahendab Iltalehti.
Danske Bank ootab tööpuuduse tõusu 7,2 protsendini. Veel juunis ennustati, et see on tänavu 7 protsenti.
Danske Bank prognoosib, et Soome sisemajanduse kogutoodang väheneb 0,2 protsenti. Teistest Põhjamaadest prognoosib pank Rootsile nullkasvu, Norrale 1,2 protsenti kasvu ja Taanile 1,7 protsenti kasvu.
Euroala kasvuks prognoositakse 0,5 protsenti.
Danske Banki majandusülevaates prognoositakse, et järgmisel aastal aeglustub Soomes inflatsioon 2,3 protsendini ja majandus pöördub 0,8-protsendilise kasvu suunas.
Lähiaja majandusväljavaated on nõrgad, tarbija on ettevaatlik ja eluasemete tootmine kahaneb drastiliselt, kuid inflatsiooni ja intressimäärade langus suurendab järgmisel aastal tarbijate ostujõudu. Prognoosime, et nõudluse vabanemine suurendab 2024. aastal nõudlust nii kestvuskaupade kui ka eluasemeturul, ütleb Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki teates.
Kuigi pank prognoosib, et tööpuudus kasvab seni arvatust enam, on Danske Banki hinnangul töötuse määr madal, mida pank peab Soome majanduse tugevuseks.
NordenBladet — Läti peaminister Krišjānis Kariņš teatas täna esmaspäeval, 14. augustil enne koalitsiooninõukogu istungit oma otsusest tagasi astuda ja kutsus oma erakonda Uus Ühtsus üles esitama „järgmist” peaministrikandidaati. Karinš ütles, et neljapäeval, 17. augustil teavitab ta presidenti ametlikult oma tagasiastumisest – kuigi ootamatu esmaspäevane teade tekitab paratamatult spekulatsioone, vahendab lsm.lv.
Ta kinnitas, et on palunud Uuel Ühtsusel valida peaministrikohale uus kandidaat ning järgmise valitsuse juhti temast ei saa, andes märku kavatsusest rambivalgusest lahkuda.
Veel reedel oli Kariņš teatanud, et kavatseb moodustada uue valitsuse ja jääda selle etteotsa, kuid nädalavahetus andis talle selgelt aega järelemõtlemiseks ja oma lähenemist kardinaalselt muuta.
Kariņš ütles meediale antud briifingul, et riigi areng vajab tugevat ja dünaamilist valitsust, mis suudab teha ka raskeid otsuseid. „Kuid praegu, pärast pikki läbirääkimisi, oli mulle selge, et [praegused koalitsioonipartnerid] Rahvuslik Liit ja Ühinenud Nimekiri teevad kõik, et dünaamikat pidurdada,” ütles Kariņš.
„Kui seda dünaamilisust selles valitsuses ei leidu, on vaja uut, teist valitsust,” ütles Kariņš.
Kariņš avaldas kindlustunnet, et järgmine peaministrikandidaat suudab moodustada uue valitsuse, mis suudab tagada riigi arengu.
Ta lubas omakorda toetada järgmist peaministrikandidaati ning teha kõik endast oleneva tugeva valitsuse ja koalitsiooni moodustamiseks.
Küsimusele, miks ta pole enam valmis valitsust juhtima, vastas Karins, et peaministriks saamise esimesest päevast peale oli tema eesmärk tagada stabiilsus ja areng valitsuse poolel ning iga riik on hädas, kui ametnik hakkab oma positsioonist ja toolist kinni hoidma: „Ma pole kunagi võtnud seda vastutust mõttega, et võim on minu eesmärk”.
„Ja see on minu võimalus aidata tagada sujuv võimuvahetus,” ütles Kariņš. Ta tänas kõiki valitsuse ministreid senise töö eest ja valijaid usalduse eest ning ütles, et senised ministrid jätkavad tööd kuni järgmise valitsuse kinnitamiseni parlamendis.
Kariņši ametiaeg peaministri kohal on Läti ajaloo pikim. Ta asus peaministri ametikohale 23. jaanuaril 2019 – 1664 päeva tagasi.
Riia võimukoridorides on viimaste kuude jooksul räägitud, et Kariņš soovib naasta Brüsselisse, kus ta oli Euroopa Parlamendi liige, kuigi ta pole seda soovi avalikult kinnitanud. Teine kuulujutt räägib, et ta võiks jätkata välisministrina, portfelliga, mida ta praegu peaministrikohustuste kõrvalt täidab.
Nüüd pööratakse tähelepanu sellele, kes on tema tõenäoline asendaja ja kas valituks osutunud inimene suudab – või isegi tahab – järgida Kariņši väljendatud soovi loobuda praegustest koalitsioonipartneritest Rahvuslikust Liidust ja Ühinenud Nimekirjast opositsiooniliste Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) ning Progressiivsete kasuks.
Tõenäoline kandidaat on rahandusminister Arvils Ašeradens, kuigi Uue Ühtsuse praegustest ministritest võivad jätkata ka Evika Siliņa (sotsiaal) ja Inese Lībiņa-Egnere. Kui aga Kariņš täidab oma lubaduse neljapäeval tagasi astuda, on president Rinkēvičsi – tema endise lähedase parteikaaslase – ülesandeks nimetada keegi, kes tema arvates võiks moodustada elujõulise valitsuse, ja see ei pea tingimata kuuluma Uuele Ühtsusele, kuigi see on parlamendi suurim partei.
NordenBladet — Coop Panga 2023. aasta juulikuu majandustulemused:
Panga klientide arv kasvas juulis 2600 võrra ja aktiivselt arveldavate klientide arv kasvas 1200 võrra. Kuu lõpuks ulatus klientide arv 169 900-ni ja aktiivselt arveldavate klientide arv 77 400-ni. Aastaga on kliendibaas kasvanud 28%.
Panga klientide hoiuste maht kasvas juulis 22 miljoni euro võrra ulatudes kuu lõpu seisuga 1,78 miljardi euroni. Äriklientide hoiused kasvasid 39 miljonit ja eraklientide hoiused kasvasid 1 miljonit eurot. Rahvusvahelistelt platvormidelt kaasatud hoiuste maht kahanes 18 miljoni euro võrra. Aastaga on panga hoiuste maht kasvanud 37%.
Panga laenuportfell kasvas juulis 25 miljoni euro võrra ja jõudis kuu lõpu seisuga 1,48 miljardi euroni. Ärilaenud kasvasid 15 miljonit eurot, kodulaenud 9 miljonit eurot, liising 1 miljonit eurot ja tarbimisfinantseerimise portfell püsis juulis võrreldes juunikuuga samal tasemel. Aastaga on panga laenuportfell kasvanud 27%.
Juulis tehti laenude allahindluseid 0,8 miljoni euro ulatuses.
Võrreldes möödunud aasta seitsme esimese kuuga on käesoleval aastal sama ajaga panga netotulud kasvanud 73% ja tegevuskulud 26%.
Pank teenis juulis 3,4 miljonit eurot puhaskasumit. Aasta seitsme esimese kuuga on pank teeninud kokku 23 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 131% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil.
Panga omakapitali tootlus oli juulis 23,5%, kulu-tulu suhe 39%.
Coop Panga juhatuse liikme ja finantsjuhi Paavo Truu kommentaar:
„Alates juulist saavad kõik Coop Panga kliendid kaupmeeste juures teha oma nutitelefoniga viipemakseid – see uuendus toetab muu hulgas meie aktiivselt arveldavate klientide osakaalu suurenemist.
Juulis nägime Eestis üleüldist inflatsiooni aeglustumist ning toidu- ja kestvuskaupade hinnakasvu pidurdumist. Kuigi euribor püsib kõrge, tulevad töökohad säilitanud majapidamised oma tulude ja kulude juhtimisega kenasti toime. See peegeldub ka meie kodulaenude ja liisinguportfellis, mis näitasid juulis korralikku kasvu. Ka väljastatud ärilaenud kasvasid juulis jõudsalt.
Tarbimise ja investeeringute kõrvalt jagub nii majapidamistel kui ka ettevõtetel jätkuvalt ressurssi ka hoiustamiseks. Praegune hea intressikeskkond motiveerib rahale parimat tootlust leidma ja sellepärast on üks osa nõudmiseni hoiustest liikumas tähtajalistele hoiustele, mis annab ka pankadele senisest paremad võimalused kapitali juhtimiseks pikas perspektiivis.
Meie ärimahtude jätkuv kasv ning kulude kontrolli all hoidmine päädis juulis 3,4 miljoni eurose puhaskasumiga. Coop Panga omakapitali tootlus oli juulis 23,5% ja kulu-tulu suhe 39%.“
Coop Panga põhjalikumad finantsaruanded on leitavad aadressil: https://www.cooppank.ee/finantsaruanded
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 169 900 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.
Lisainfo:
Paavo Truu
Finantsjuht
Telefon: 5160 231
E-post: paavo.truu@cooppank.ee
NordenBladet — 2023. aasta juulit iseloomustasid Bigbanki jaoks tugeva kasvu jätkumine ja soliidsed kasuminumbrid. Laenudest kasvasid üsna võrdsetes mahtudes nii ärilaenude, kodulaenude kui ka tarbimislaenude portfellid. Hoiuste poole pealt oli kasv suurem säästuhoiuses, kus kõige rohkem kasvas hoiuste maht Hollandi klientide hulgas. Kenasti on kasvuhoo sisse saanud mai lõpus turule tulnud säästuhoius Soomes.
Kuigi juulis püsis euribori tase stabiilsena, siis hoiuseintresside kasv Bigbanki koduturgudel jätkus. Kuna Bigbank hoiab oma hoiuseintresse jätkuvalt turu tipus, siis see võimaldab Bigbanki hoiuseklientidel järjest enam tõusnud intressikeskkonnast kasu lõigata.
Jätkuvalt teeb heameelt asjaolu, et laenuportfelli krediidikvaliteet püsib tugeval tasemel ja laenuklientidel ei ole tekkinud olulisi raskusi enda kohustuste teenindamisel.
Nii 8,7 miljoni suurune netointressitulu kui ka 3,7 miljoni suurune puhaskasum olid kuude lõikes Bigbanki jaoks 2023. aastal rekordilised näitajad.
Bigbanki 2023. aasta juuli majandustulemused:
Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 423 miljonit eurot 1,66 miljardi euroni (+34%).
Nõuded klientidele kasvasid aastaga 339 miljonit eurot 1,49 miljardi euroni (+29%).
Neto intressitulud olid juulis 8,7 miljonit eurot, aasta seitsme esimese kuuga kokku 55,4 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 8,4 miljonit eurot (+18%).
Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht oli aasta seitsme esimese kuuga 10,3 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga oli kasv 2,5 miljonit eurot ehk 33%.
Juuli puhaskasum oli 3,7 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu kasum kokku moodustas 20,7 miljonit eurot, kasv võrreldes 2022. aastaga oli 3,9 miljonit eurot ehk 23%.
Omakapitali tootlus oli seitsme esimese kuu koondvaates 16,1%.
Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus, %
Neto tegevustulud kokku, sh
9 490
60 568
50 885
9 683
+19%
Neto intressitulu
8 662
55 362
46 915
8 446
+18%
Neto teenustasud
455
4 709
4 239
470
+11%
Tegevuskulud kokku, sh
-3 803
-26 052
-24 207
-1 845
+8%
