Pühapäev, detsember 28, 2025

Helena-Reet Ennet

Helena-Reet Ennet
7521 POSTS 1 COMMENTS

Eesti: Augustis toimuval HRX Suurel Võidusõidul esitletakse esimest eestlaste loodud superautot

NordenBladet – Esimest eestlaste loodud superautot esitletakse HRX Suurel Võidusõidul, mis toimub Pärnus 11.–12. augustil.

Superauto nimi on Kalana, autol on V-8 mootor, 66-kilogrammine süsinikmonokokk kandmik ja süsinikkiust katmik, mis kaalub 920 kilogrammi ning arendab võimsust 610 hobujõudu. Tippkiirus on sõltuvalt seadistusest 280–340 km/h.

Pärnus toimuva HRX Suure Võidusõidu ajal saab esmakordselt näha Eesti inseneride loodud superautot Kalana, mis maksab üle miljoni euro. Suure Võidusõidu asutaja ja Eesti Autospordi Liidu presidendi Toivo Asmeri sõnul on Eesti esimese superauto Kalana näol tegu kodumaise insenerikunsti tippsaavutusega. “Piltlikult öeldes suudab see auto pakkuda vormel-1 sarnast sõiduelamust, kuid välimuselt sarnaneb pigem Lamborghinide, Ferraride ja teiste GT-autodega. Kalana on näide, mida Eesti insenerid suudavad teha, kui anda neile vajalikud vahendid ja auahne eesmärk,” ütles Asmer.

Kalana turule toonud ettevõtte Oldbac asutaja, endine vormelisõidu Eesti meister Tõnis Vanaselja lisas, et Estonian Grand Prix ehk Suur Võidusõit pole ammu enam ainult võidusõiduüritus, vaid meelelahutuslik koguperesündmus. “See on festival, kus meie inseneride ja tehnoloogiaettevõtjate järgmine põlvkond saab vanemate käekõrval innustust ja inspiratsiooni. Seega ongi Suur Võidusõit õige koht, kus Kalana ka rahva ette tuua,” selgitas Vanaselja.

Regiooni suurimale autode ja mootorrataste ringrajavõistlusele HRX Suur Võidusõit / Estonian Grand Prix on oodata osalema üle 130 auto ja mootorratta. Võistlus kuulub ka Soome ja Eesti meistrivõistluste kavva.

Avafoto: Superauto Kalana (Oldbac)

Eesti: Ministeerium tahab karistada häirekeskuse töö takistajaid

NordenBladet – Ühe aasta jooksul vastas häirekeskus 20 kõige aktiivsema helistaja kõnedele 12 995 korral, kõige jutukam inimene oli selle aja jooksul liinil 28 ja pool tundi. Siseministeerium pakkus välja mõtte hakata karistama neid, kes teadlikult häirekeskuse tööd takistavad.

Masinate tehtud tühikõned jaotuvad kaheks. Üha enam helistavad häirekeskusesse klahvilukuta taskusse pandud telefonid, vanematele inimestele antud SOS-nupud või kukkumisanduriga käekellad. Kuid aeg-ajalt tabab häirekeskust omamoodi teenustõkestusrünnak.

Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht-Kallase sõnult on sama murega kimpus näiteks Ukraina.

“On seadmeid, mida pahatahtlikult kasutatakse just nimelt selliste siseturvalisust pakkuvate asutuste töö halvamise jaoks. Meil on väga selgelt vaja selle võimalike tekkepõhjuste tuvastamiseks seaduslikku alust,” selgitas Kadi Luht-Kallase.

Valeväljakutsete tegemine on juba praegu keelatud. Läinud aastal alustati 145 menetlust selle pärast, et inimesed helistasid üldjuhul purjus peaga häirekeskusesse ja kutsusid endale näiteks politsei. Ette tuli sedagi, et valetati tapmise või tervisehädade kohta. Aga olukorraks, kus keegi sireenide unnates välja ei sõida, seaduses paragrahvi pole.

Norra: Andmekaitseamet Datatilsynet ähvardab Metat 100 000-dollarilise trahviga päevas

NordenBladet – Norra andmekaitseamet Datatilsynet teatas esmaspäeval, et keelab Facebooki ja Instagrami omanikfirmal Metal kasutajate isikuandmete kasutamise sihitud reklaami eesmärgil ning ähvardas keelust üleastumisel 100 000 dollari suuruse trahviga päevas.

USA suurte tehnoloogiafirmade äritavad on tõusnud Euroopas seoses andmekaitseprobleemidega terava tähelepanu alla ning viimastel aastatel on andmekaitsereeglite rikkumise eest määratud hiigeltrahve.

Datatilsyneti teatel kasutab Meta turunduse eesmärkidel kasutajate asukohta, postitusi ja meeldimisi.

“Norra andmekaitsevalitsus peab Meta tegevust ebaseaduslikuks ja kehtestab seetõttu ajutise keelu käitumuslikule reklaamimisele Facebookis ja Instagramis,” teatas amet avalduses.

Keeld hakkab kehtima 3. augustil ja vältab kolm kuud, et anda Metale aega muudatuste tegemiseks. Keelust üleastumisel trahvitakse kompaniid miljoni Norra krooniga päevas.

Avafoto: Unsplash

Soome: hiljemalt aasta lõpuks ootab paljusid inimesi eluaseme sundmüük

NordenBladet — Tõusnud intressimäärad, suurenenud laenud ja elukalliduse tõus on surunud paljud soomlased kitsikusse. Mõnel koduomanikul ei jäägi muud üle, kui eluase maha müüa. Selline asi ootab Kotkas elavat Kristiinat. Pärast laste ärakolimist ja abikaasa surma jäi naine suurde majja üksi. Tõenäoliselt tuleb suurenenud kulude tõttu loobuda kodust, kus lapsed üles kasvasid, vahendab Iltalehti.

Kinnisvaramaakler Andrei Koivumäki ütleb väljaandes Suomen Yrittäjät, et hiljemalt aasta lõpuks ootab paljusid inimesi oma eluaseme sundmüük.

Praegu kasutab osa majapidamisi laenupuhkust ja loodetakse, et intressid langevad ja olukord stabiliseerub, kuid see võtab aega. Mis saab siis, kui laenupuhkused on ära kasutatud ja võib-olla tuleb korter maha müüa? arutleb Koivumäki.

Kristiina töötas Stora Enso Sunila tselluloositehases 46 aastat. Tal oli kavas seal töötada kuni pensionieani. Nüüd ähvardab tehast sulgemine ja Kristiina on koondatud.
Olukord on üsna halb, kirjeldab ta.

Novembris on käes pensionile minek. Kristiina ei tea täpselt, kui palju pensioni tal on kogunenud. Pärast maksude tasumist sellest aga eluaseme- ja elamiskuludeks ei piisa, kahtleb ta.

Kuigi Kristiina sai eluasemelaenule pooleaastase ajapikenduse, ei usu ta, et tal õnnestub laenukuludeks piisavalt raha koguda. Mis siis, kui rahast ei piisa? Naine räägib, et tal pole kohta, kuhu minna.

Kristiina sõnul on Kotka piirkonna eluasemeturg kehv: kortereid on saadaval tunduvalt rohkem kui nende järele on nõudlust. Kui Sunila tehas suletakse, tuleb kortereid turule veelgi rohkem, kui tehase töötajad pärast töö lõppemist teise kohta kolivad.

Kristiina eluaseme müümise teevad lisaks suurusele keeruliseks ka muud kõrged kulud. Kevadel kasutusele võetud elektriküte aitab veidi kulutusi piirata. Talvekülmadega tõusid maagaasiküttega maja küttekulud 1200 euroni kuus. See oli päris suur summa. Ükskõik, kuidas ma kaminat kütta ja temperatuure reguleerida püüdsin, kogunes ikka selline summa, räägib Kristiina.

Kuigi eluasemekulusid on püütud piirata, ei usu Kristiina, et suudab endale majas elamist lubada. Sundmüük on ilmselt ainus lahendus, leiab ta.

See tundub kohutav. Olen terve elu töötanud ja lapsi kasvatanud ilma sotsiaalse toetuseta. Selline olukord tundub vale, märgib naine.

 

 

Coop Pank AS korraldab 2023. aasta II kvartali majandustulemuste tutvustamiseks veebiseminari

NordenBladet — Coop Pank kutsub aktsionäre, investoreid, analüütikuid ning teisi huvilisi osalema veebiseminaril 20. juulil 2023 kell 9.00. Veebiseminar toimub eesti keeles.

Seminaril tutvustab 2023. aasta II kvartali auditeerimata majandustulemusi panga juhatuse esimees Margus Rink.

Veebiseminari toimumise ajal on kuulajatel võimalik esitada küsimusi. Küsimustele vastatakse peale esitlust.

Osalemiseks palume Teil eelnevalt registreeruda aadressil: https://bit.ly/CP-20-07-veebiseminar-registreerimine

Registreerunutele saadetakse link veebiseminarile ja üks tund enne veebiseminari algust meeldetuletav e-kiri.

Veebiseminar salvestatakse ning avalikustatakse ettevõtte kodulehel www.cooppank.ee ja YouTube’i kontol.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 160 400  igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

Lisainfo:
Katre Tatrik
Kommunikatsioonijuht
Telefon: +372 5151 859
E-post: katre.tatrik@cooppank.ee