NordenBladet — Eestisse saabub homme ühepäevasele visiidile Soome parlamendi esimees Jussi Halla-aho.
Neljapäeval kell 11.30 kohtub Soome parlamendi spiiker Toompeal Riigikogu esimehe Lauri Hussariga ja teeb sissekande Riigikogu külalisraamatusse. Kohtumisel osaleb ka riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu. Kell 12.15 kohtub Halla-aho Kadriorus president Alar Karise ja kell 13.30 Stenbocki majas peaminister Kaja Kallasega.
Eduskunna esimees külastab ka Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali, kus asetab kommunismiohvrite mälestuseks lilled.
Halla-ahot saadavad visiidil Soome parlamendi Soome-Eesti parlamendirühma esimees Mikko Savola ja Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.
Ajakirjanikel on võimalik jäädvustada Eduskunna spiikri saabumist Riigikokku, Stenbocki maja sisehoovi ja Vabariigi Presidendi Kantselei juurde, samuti ametlike fotode ja külalisraamatusse sissekannete tegemist ning kohtumiste algushetki. Selleks palume pääslais kohal olla vähemalt veerand tundi varem.
NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna erakorralise avaliku istungi, et arutada Pere Sihtkapitali SA uuringuid ja rahastamist.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu ütles, et tegemist on aktuaalse teemaga, mille puhul on oluline omada juhtunust parlamendi tasemel ülevaadet.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul tuleb välja selgitada, millistel kaalutlustel tegi toonane riigihalduse minister Riina Solman rahaeralduse Pere Sihtkapitalile. „Ühelt poolt on perepoliitika sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkond. Teisalt on selgunud, et sihtkapitali tegevuses on mitmeid tõsiseid küsitavusi ja ei saa välistada, et on rikutud seadusi. Eelarvelist maksuraha tuleb kasutada seadus- ja sihipäraselt. Peame teadma, mis on läinud valesti ja mida tuleb muuta,” selgitas Lauri.
Erikomisjoni istungile on kutsutud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Riigikogu liige Riina Solman, Pere Sihtkapitali nõukogu esimees Katrin Kiisk ja juhatuse esimees Hillar Petersen, majandusteadlane Raul Eamets ja Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur.
NordenBladet — ASi Harju Elekter Group tütarettevõte AS Harju Elekter võitis Eesti Energia ASi hanke komplektalajaamade, jaotuspunktide ning seadmete tarnimiseks. Raamlepingud sõlmitakse pärast vaidlustusperioodi möödumist.
115 miljoni euro suuruse kogumahuga raamlepingud sõlmitakse Elektrilevi OÜga 36 kuuks võimalusega pikendada 24 kuu võrra. Lepingute alusel tarnitakse kaupa ka teistele Eesti Energia ASi kontserni kuuluvatele ettevõtetele, samuti Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ lepingupartneritele.
Eesti Energia on rahvusvaheline energiaettevõte, mis pakub inimestele kasulikke ja mugavaid energialahendusi ning toodab energiat aina keskkonnasäästlikumalt. Eesti Energia koduturg on Soomest Poolani. Elektrilevi on suurim võrguettevõte Eestis, mis katab elektrivõrguga 95% Eestist, hallates 63 000 kilomeetrit elektriliine ja 25 300 alajaama. Elektrilevil on üle 533 000 elektrivõrguteenuse kliendi.
Harju Elekter on rahvusvaheline tööstuskontsern, millel on laialdane kogemus kestlike elektrijaotuslahenduste pakkumisel. Harju Elekter Grupp projekteerib, toodab ja paigaldab elektriseadmeid energeetika-, tööstus- ja taristuettevõtetele ning avalikele ja ärihoonetele. Grupi Eesti, Soome, Rootsi ja Leedu üksustes töötab ligikaudu 1000 töötajat ning kontserni 2023. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 102 miljonit eurot.
NordenBladet — Danske Bank prognoosib, et tänavu Soomes hinnad tõusevad ja tööpuudus kasvab varem prognoositust rohkem. Nüüd prognoosib pank tarbijahindade muutuseks ehk inflatsiooniks tänavu 6,5 protsenti, juuni majandusülevaates oli prognoos 5,9 protsenti, vahendab Iltalehti.
Danske Bank ootab tööpuuduse tõusu 7,2 protsendini. Veel juunis ennustati, et see on tänavu 7 protsenti.
Danske Bank prognoosib, et Soome sisemajanduse kogutoodang väheneb 0,2 protsenti. Teistest Põhjamaadest prognoosib pank Rootsile nullkasvu, Norrale 1,2 protsenti kasvu ja Taanile 1,7 protsenti kasvu.
Euroala kasvuks prognoositakse 0,5 protsenti.
Danske Banki majandusülevaates prognoositakse, et järgmisel aastal aeglustub Soomes inflatsioon 2,3 protsendini ja majandus pöördub 0,8-protsendilise kasvu suunas.
Lähiaja majandusväljavaated on nõrgad, tarbija on ettevaatlik ja eluasemete tootmine kahaneb drastiliselt, kuid inflatsiooni ja intressimäärade langus suurendab järgmisel aastal tarbijate ostujõudu. Prognoosime, et nõudluse vabanemine suurendab 2024. aastal nõudlust nii kestvuskaupade kui ka eluasemeturul, ütleb Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki teates.
Kuigi pank prognoosib, et tööpuudus kasvab seni arvatust enam, on Danske Banki hinnangul töötuse määr madal, mida pank peab Soome majanduse tugevuseks.
NordenBladet — Läti peaminister Krišjānis Kariņš teatas täna esmaspäeval, 14. augustil enne koalitsiooninõukogu istungit oma otsusest tagasi astuda ja kutsus oma erakonda Uus Ühtsus üles esitama „järgmist” peaministrikandidaati. Karinš ütles, et neljapäeval, 17. augustil teavitab ta presidenti ametlikult oma tagasiastumisest – kuigi ootamatu esmaspäevane teade tekitab paratamatult spekulatsioone, vahendab lsm.lv.
Ta kinnitas, et on palunud Uuel Ühtsusel valida peaministrikohale uus kandidaat ning järgmise valitsuse juhti temast ei saa, andes märku kavatsusest rambivalgusest lahkuda.
Veel reedel oli Kariņš teatanud, et kavatseb moodustada uue valitsuse ja jääda selle etteotsa, kuid nädalavahetus andis talle selgelt aega järelemõtlemiseks ja oma lähenemist kardinaalselt muuta.
Kariņš ütles meediale antud briifingul, et riigi areng vajab tugevat ja dünaamilist valitsust, mis suudab teha ka raskeid otsuseid. „Kuid praegu, pärast pikki läbirääkimisi, oli mulle selge, et [praegused koalitsioonipartnerid] Rahvuslik Liit ja Ühinenud Nimekiri teevad kõik, et dünaamikat pidurdada,” ütles Kariņš.
„Kui seda dünaamilisust selles valitsuses ei leidu, on vaja uut, teist valitsust,” ütles Kariņš.
Kariņš avaldas kindlustunnet, et järgmine peaministrikandidaat suudab moodustada uue valitsuse, mis suudab tagada riigi arengu.
Ta lubas omakorda toetada järgmist peaministrikandidaati ning teha kõik endast oleneva tugeva valitsuse ja koalitsiooni moodustamiseks.
Küsimusele, miks ta pole enam valmis valitsust juhtima, vastas Karins, et peaministriks saamise esimesest päevast peale oli tema eesmärk tagada stabiilsus ja areng valitsuse poolel ning iga riik on hädas, kui ametnik hakkab oma positsioonist ja toolist kinni hoidma: „Ma pole kunagi võtnud seda vastutust mõttega, et võim on minu eesmärk”.
„Ja see on minu võimalus aidata tagada sujuv võimuvahetus,” ütles Kariņš. Ta tänas kõiki valitsuse ministreid senise töö eest ja valijaid usalduse eest ning ütles, et senised ministrid jätkavad tööd kuni järgmise valitsuse kinnitamiseni parlamendis.
Kariņši ametiaeg peaministri kohal on Läti ajaloo pikim. Ta asus peaministri ametikohale 23. jaanuaril 2019 – 1664 päeva tagasi.
Riia võimukoridorides on viimaste kuude jooksul räägitud, et Kariņš soovib naasta Brüsselisse, kus ta oli Euroopa Parlamendi liige, kuigi ta pole seda soovi avalikult kinnitanud. Teine kuulujutt räägib, et ta võiks jätkata välisministrina, portfelliga, mida ta praegu peaministrikohustuste kõrvalt täidab.
Nüüd pööratakse tähelepanu sellele, kes on tema tõenäoline asendaja ja kas valituks osutunud inimene suudab – või isegi tahab – järgida Kariņši väljendatud soovi loobuda praegustest koalitsioonipartneritest Rahvuslikust Liidust ja Ühinenud Nimekirjast opositsiooniliste Roheliste ja Põllumeeste Liidu (ZZS) ning Progressiivsete kasuks.
Tõenäoline kandidaat on rahandusminister Arvils Ašeradens, kuigi Uue Ühtsuse praegustest ministritest võivad jätkata ka Evika Siliņa (sotsiaal) ja Inese Lībiņa-Egnere. Kui aga Kariņš täidab oma lubaduse neljapäeval tagasi astuda, on president Rinkēvičsi – tema endise lähedase parteikaaslase – ülesandeks nimetada keegi, kes tema arvates võiks moodustada elujõulise valitsuse, ja see ei pea tingimata kuuluma Uuele Ühtsusele, kuigi see on parlamendi suurim partei.
