Bigbank AS 2023. aasta juuli tulemused

By

-

august 11, 2023

NordenBladet — 2023. aasta juulit iseloomustasid Bigbanki jaoks tugeva kasvu jätkumine ja soliidsed kasuminumbrid. Laenudest kasvasid üsna võrdsetes mahtudes nii ärilaenude, kodulaenude kui ka tarbimislaenude portfellid. Hoiuste poole pealt oli kasv suurem säästuhoiuses, kus kõige rohkem kasvas hoiuste maht Hollandi klientide hulgas. Kenasti on kasvuhoo sisse saanud mai lõpus turule tulnud säästuhoius Soomes.

Kuigi juulis püsis euribori tase stabiilsena, siis hoiuseintresside kasv Bigbanki koduturgudel jätkus. Kuna Bigbank hoiab oma hoiuseintresse jätkuvalt turu tipus, siis see võimaldab Bigbanki hoiuseklientidel järjest enam tõusnud intressikeskkonnast kasu lõigata.

Jätkuvalt teeb heameelt asjaolu, et laenuportfelli krediidikvaliteet püsib tugeval tasemel ja laenuklientidel ei ole tekkinud olulisi raskusi enda kohustuste teenindamisel.

Nii 8,7 miljoni suurune netointressitulu kui ka 3,7 miljoni suurune puhaskasum olid kuude lõikes Bigbanki jaoks 2023. aastal rekordilised näitajad.

Bigbanki 2023. aasta juuli majandustulemused:

Klientide hoiused ja saadud laenud kasvasid aastaga 423 miljonit eurot 1,66 miljardi euroni (+34%).

Nõuded klientidele kasvasid aastaga 339 miljonit eurot 1,49 miljardi euroni (+29%).
Neto intressitulud olid juulis 8,7 miljonit eurot, aasta seitsme esimese kuuga kokku 55,4 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu võrdluses aasta taguse sama perioodiga oli kasv 8,4 miljonit eurot (+18%).

Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindluste maht oli aasta seitsme esimese kuuga 10,3 miljonit eurot, võrreldes aasta taguse ajaga oli kasv 2,5 miljonit eurot ehk 33%.
Juuli puhaskasum oli 3,7 miljonit eurot. Seitsme esimese kuu kasum kokku moodustas 20,7 miljonit eurot, kasv võrreldes 2022. aastaga oli 3,9 miljonit eurot ehk 23%.

Omakapitali tootlus oli seitsme esimese kuu koondvaates 16,1%.

Kasumiaruanne, tuhandetes eurodes
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus, %

Neto tegevustulud kokku, sh
9 490
60 568
50 885
9 683
+19%

Neto intressitulu
8 662
55 362
46 915
8 446
+18%

Neto teenustasud
455
4 709
4 239
470
+11%

Tegevuskulud kokku, sh
-3 803
-26 052
-24 207
-1 845
+8%

Palgakulud
-2 037
-13 652
-12 307
-1 345
+11%

Halduskulud
-1 118
-8 431
-9 466
1 035
-11%

Kasum enne allahindluste kulu
5 688
34 516
26 678
7 838
+29%

Neto laenunõuete ja finantsinvesteeringute allahindlused
-1 380
-10 342
-7 794
-2 548
+33%

Tulumaks
-564
-2 846
-2 103
-744
+35%

Aruandeperioodi jätkuvate tegevuste kasum
3 744
21 328
16 782
4 546
+27%

Kahjum lõpetatud tegevustest
0
-617
0
-617

Aruandeperioodi kasum
3 744
20 710
16 782
3 929
+23%

Ärimahud, tuhandetes eurodes
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus, %

Klientide hoiused ja saadud laenud
1 660 907
1 660 907
1 238 087
422 819
+34%

Nõuded klientidele
1 492 858
1 492 858
1 153 724
339 134
+29%

Võtmenäitajad
Juuli 2023
7 kuud 2023
7 kuud 2022
Muutus

ROE
19,8%
16,1%
15,2%
+0,9pp

Kulu/ tulu suhe (C/I)
40,1%
43,0%
47,6%
-4,6pp

Soovitusindeks (NPS)
56
57
50
+7

Mereväe tuukrid puhastasid Narva lahte ajaloolistest lõhkekehadest

By

Helena-Reet Ennet

-

august 11, 2023

NordenBladet — Sel nädalal käisid mereväe tuukrid operatsiooni 3B Divex raames koos liitlastega demineerimas veealuseid ajaloolisi lõhkekehi Narva lahes.

„Me oleme Toila ranniku lähedal tuvastanud rohkesti II Maailmasõja aegseid lõhkekehasid. Selle operatsiooni raames saame kaasata meie liitlasi lõhkekehade hävitamisel. Kuna Eesti vetes on meil hulganisti demineerimist vajavaid lõhkekehasid, tulevad liitlased siia väga hea meelega,“ ütles Eesti mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe.

Esmaspäeval jõudsid tuukrid koos varustusega Toila sadamasse, kuhu püstitasid esmalt enda staabi. Esimesed päevad möödusid meditsiini- ja erinevate sukeldumisharjutustega. Kolmapäevast alates pöördusid ilmaolud soodsaks ning tuukrid alustasid lõhkekehade merepõhjast otsimise, kaardistamise ja lõhkamisega.

„Lõhkekehade transport ja demineerimine on väga väljakutsuv ja paljude jaoks hea kogemus. Antud operatsiooni eristab tavalistest õppustest see, et siin me ei harjuta, vaid tegeleme reaalselt lõhkekehade demineerimisega,“ ütles vanemleitnant Kaasikmäe.

Operatsiooni toimumise kohaks valiti Toila, kuna selle ümbruses on hulganisti maailmasõdade aegseid meremiine, mis on vaja kahjutuks teha. Operatsioonil osalesid sellel aastal viie riigi mereväe tuukrite meeskonnad Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ameerika Ühendriikidest.

„Selle piirkonna ajalugu on väga õõvastav ja siin on sõja tõttu palju laevavrakke, mis on ümbritsetud miinidest. Selle tõttu tuleb kõik lõhkekehad üles tõsta ja vrakkidest eemale transportida. See muudab operatsiooni väga keeruliseks ja ajamahukaks,“ ütles Eesti mereväe miinituuker vanemmaat Kaupo Saarmann.

3B Divex on iga aastane operatsioon, mille eesmärgiks on hävitada Baltimaade vetes olevaid ajaloolisi lõhkekehasid. Operatsioon roteerub kolme Balti riigi vahel, sellel aastal oli see eestlaste korraldada.

MUUTUV muinsuskaitsealade kaitsekord jagab hooned kolme kaitsekategooriasse

By

Helena-Reet Ennet

-

august 9, 2023

NordenBladet – Eesti muinsuskaitsealustel hoonetel pidi varem säilitama ehitise välimuse nii seest kui ka väljast ning iga samm tuli muinsuskaitseametiga läbi arutada. Sisuliselt kuulusid kõik hooned A-kaitsekategooriasse. Uued kategooriad lasevad hoonete kaitset lõdvemaks.

Tartus lähevad muinsuskaitseameti algatusel õige pea käiku uued ehitiste kaitsenõuded, millega ei pea nende originaalset interjööri ning kohati ka eksterjööri säilitama. Tartu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Egle Tamm ütles, et uus muinsuskaitse seadus ja Tartu muinsuskaitseala kaitsekord jagavad sealsed hooned kolme kaitsekategooriasse: A, B ja C.

Ka muinsuskaitseameti kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim ütleb, et kaitsealuseid hooned on väga erineva väärtusega ning uus seadus annab paindlikkust juurde.

Pärnus on uus kaitsekord juba käiku läinud, Tartu ootab veel valitsuse kinnitust ning Tallinnas lõppes juuli lõpus eelnõude avalik väljapanek. Kaitsekorra muutmine käib ka Viljandi, Kuressaare, Paide, Haapsalu, Lihula, Võru, Rebala ja Rakvere muinsuskaitsealadel. Sillamäel jäi kaitsekorra täiendus ressursside puuduse tõttu katki.

Avafoto: NordenBladet

Rootsi: Valitsus plaanib kõrvaldada piirangud tuumareaktorite arvule ja lihtsustada uute reaktorite ehitamise protsessi

By

Helena-Reet Ennet

-

august 9, 2023

NordenBladet – “Kliimasiire nõuab elektrienergia tootmise kahekordistamist,” teatas kliimaminister Romina Pourmokhtari. Valitsus on seisukohal, et 2030-2050 peaks käiku minema 10 tavareaktori jagu tuumaenergiat. Sellepärast on otsustatud tuua ettepoole kavandatud seadus, mis kõrvaldaks piirangu, millega on Rootsis lubatud maksimaalselt 10 tuumareaktorit ja et uusi reaktoreid tohib ehitada ainult sinna, kus neid juba on.

Rootsis viidi 1980. aastal läbi mittesiduv referendum, millel rahvas toetas tuumaenergiast järkjärgulist loobumist. Pärast seda on 12 reaktorist kuus kinni pandud ja ülejäänud, mis on kolmes tuumajaamas, toodavad umbes 30 protsenti Rootsis kasutatavast elektrienergiast.

Rootsi püüab leida tuumaenergiale alternatiivi, kuid taastuvenergia ei suuda riigi vajadusi katta.

2016. aastal nõustus poliitiline enamus tuumaenergia kasutamist pikendama ja sellega anti tee uute reaktorite ehitamisele aeguvate asemele.

Rootsi tuumareaktorid pärinevad 1970.-1980. aastatest ning enamiku eluiga on umbes 40 aastat.

Eelmist valitsust juhtinud sotsiaaldemokraadid on traditsiooniliselt uute reaktorite ehitamise vastu, paremtsentristid aga poolt.

Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne koalitsioonivalitsus teatas kohe pärast võimuletulekut 2022. aasta lõpus, et tahab hakata uusi reaktoreid ehitama. Ta andis ka teada Rootsi energiapoliitika muutmisest, mis tähendab, et senine eesmärk ehk sajaprotsendiline taastuvenergia asendati sihiga minna üle sajaprotsendiliselt fossiilkütuste vabale energiale.

Läti riigile kuuluv Air Baltic lõpetas esimese poolaasta 14,6 miljoni suuruse netokasumiga

By

Helena-Reet Ennet

-

august 9, 2023

NordenBladet – Läti riigile kuuluv lennufirma Air Baltic lõpetas esimese poolasta 14,6 miljoni euro suuruse netokasumiga, mis näitab kasumi paranemist 105,7 miljoni euro võrra võrreldes sama perioodiga 2022. aastal.

“Air Baltic on jõudnud kõikide aegade suurima esimese poolaasta müügituluni, mis ulatus 291 miljoni euroni. See tähistab muljet avaldavat 52 protsendi suurust kasvu võrreldes eelmise aastaga ning olulist 33 protsendi suurust parenemist võrreldes 2019. aastaga,” teatas ettevõte kolmapäeval.

“Esimese poole erakordsed tulemused on ületanud meie ootusi. Oleme tugevad oma äris ja rahavood on meie tegevusajaloo kõrgeimal tasemel,” ütles juhatuse esimees Martin Gauss.

“Siiski, lennukimootorite varuosade defitsiit, mis on viinud keskmiselt 11 lennuki töö peatumiseni, on oluliselt mõjutanud meie näitajaid teises kvartalis. See pidurdas veelgi paremate tulemuste saavutamist. Et korvata seda suutlikkuse kadu, olime sunnitud ajutiselt rentima asenduslennukeid. Vaatamata sellistele probleemidele on Air Balticu äriline tegevus olnud tugev,” lisas Gauss.

2023. aasta esimese kuue kuu jooksul on lennufirma lennutanud ligi kaks miljonit reisijat ehk 52 protsenti rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Juulikuus lennutas Air Baltic esmakordselt alates 2019. aastast ja viiendat korda ettevõtte ajaloos rohkem kui 500 000 reisijat ühe kuu jooksul.

2023. aasta esimesel poolaastal koosnes Air Balticu lennuvõrgustik kokku 108 liinist. 75 otselendu tehti Riiast, 15 Tallinnast, 11 Vilniusest ja seitse lendu Tamperest. Praegu kasutab lennufirma 42 Airbus A220-300 lennukit. Augustikuu jooksul lisandub lennukiparki veel kaks lennukit. 2024. aasta lõpuks on ettevõttel BNS-i teatel kavas suurendada lennukiparki 50 lennukini.

Läti lennufirma käive ulatus 2022. aastal 500,2 miljoni euroni, mis oli 2,5 korda suurem kui 2021. aastal. Samal ajal vähenes ettevõtte kahjum 2,5 korda 54,2 miljonile eurole.

97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest kuulub Läti riigile, 2,03 protsenti aga Taani ärimehe Lars Thueseni firmale Aircraft Leasing 1.

Avafoto: Unsplash