NordenBladet – Euroopa Liidu liidrite mitteametlik ülemkogu Kopenhaagenis kulges pingelise julgeolekuolukorra taustal, ent sisuliste läbimurrete asemel kujunes kohtumine pikaks aruteluks, kirjutas Politico. Christiansborgi lossis venis algselt kaheks tunniks planeeritud ühiskaitse teema neljale tunnile, kuid kokkuleppeid ei sündinud.
Liidrid kirjeldasid olukorda teravate sõnadega: räägiti Venemaa eskalatsioonist, hübriidrünnakutest ja sõjast Ukrainas kui katsest kogu Euroopat heidutada. Praktikas jäi aga enamik prioriteete lahtiseks. Arutati „droonimüüri“ ideed vaenulike droonide tuvastamiseks ja tõrjumiseks, võimalust suunata Ukrainale abi Venemaa külmutatud varade arvelt ning EL-i otsustuskorra muutmist, et vältida ühe liikmesriigi veto takistavat mõju Ukraina liitumisprotsessile. Ametnike kinnitusel edusamme ei toimunud ning pole kindel, kas plaanid küpsevad ka oktoobri lõpus Brüsselis toimuva ametliku ülemkogu ajaks.
Ülemkogu eesistuja António Costa rõhutas, et kohtumine oli vajalik julgeolekuotsuste ettevalmistamiseks ning liidrid peavad olema valmis kokkulepeteks lühikese aja jooksul. Samas tunnistasid mitmed diplomaatilised allikad Politicole, et tegemist on riiklikku suveräänsust puudutavate keeruliste küsimustega, millele „üleöö“ lahendust ei ole kunagi eeldatud.
Saksamaa kantsler Friedrich Merz suhtus komisjoni juhitavasse droonimüüri skeptiliselt ja püüdis tõsta päevakorda konkurentsivõime teemat, kuid see ei murdnud ametlikku kava. Ukraina toetusele keskendunud arutelu lükati päeva lõppu; Costa ideed lihtsustada EL-i reegleid Ukraina liitumisprotsessi kiirendamiseks vaevu puudutati ning Ungari peaminister Viktor Orbán jõudis selle siiski maha teha.
Peamised järeldused Politico järgi
Külmutatud varad: EL-i juhid ei toetanud veel plaani kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina laenude tagatiseks; Belgia ja teised riigid soovisid suuremat juriidilist kindlust. Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas, et konfiskeerimist ei kavandata, kuid konsensust ei saavutatud.
Kaitsepoliitika juhtimine: Riigid tervitasid komisjoni algatusi, ent rõhutasid, et vastutus kaitse eest jääb liikmesriikidele. Droonitõrjesüsteemi („droonimüüri“) täpne kujundus on veel välja töötamata; Prantsusmaa ja Saksamaa väljendasid komisjoni rolli suhtes skepsist, lõunapoolsed riigid soovisid laiemaid piirimõõtmeid.
Merzi fookus ei jõudnud päevakorda: Püüdlus nihutada arutelu majanduskonkurentsivõimele ebaõnnestus; ametlik kava keskendus kaitsele ja Ukrainale.
Laiendamine jääb üksmeele taha: Costa ettepanek otsustada Ukraina liitumiskõneluste alustamine kvalifitseeritud häälteenamusega ei saanud toetust; lisaks Ungarile olid kriitilised ka mitmed teised liikmesriigid.
Kokkuvõttes kinnitas Kopenhaagen kriisimeeleolu, kuid mitte otsuseid – suured suunad on laual, detailid ja poliitiline tahe veel leidmata. Politico hinnangul jäi ülemkogu pigem jutuajamiseks, mis ei vastanud üha ärevamale julgeolekupildile.
NordenBladet – Euro on tänavu USA dollari suhtes märgatavalt tugevnenud: alates aasta algusest umbes 13% ning viimase 12 kuuga veidi üle 6%. Kolmapäeval oli kurss ligikaudu 1,17 dollarit euro eest.
Tugevama euro vahetu mõju Eestis on hindadele: hinnatõus kahaneb hinnanguliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti, sest energia ning suur osa toidu- ja tööstustoormeid on maailmaturul dollaripõhised. Osa sellest mõjust on juba tarbijateni jõudnud.
Ekspordile on mõju piiratud. USA osakaal Eesti koguekspordis on umbes 4%, mistõttu tugevama euro negatiivne mõju ettevõtete müügile jääb tagasihoidlikuks. Tänavu seitsme kuuga eksporditi USA-sse kaupu 355 miljoni euro eest, mida on aastatagusega võrreldes 53 miljonit vähem. Ligikaudu veerandi sellest moodustasid mobiilsideseadmed (sh 5G), 9% puittooted ning kumbki umbes 6% ehituskeemia ja elektriseadmed.
Taustaks nähakse dollari nõrgenemist soodustavate teguritena USA majanduskeskkonna ebakindlust ning intressipoliitikate erisuunda: Euroopa Keskpank pole andnud märku edasisest kiirest lõdvendamisest, samal ajal kui USA-s oodatakse intressilangetusi. Prognoosid viitavad, et euro võib järgneval aastal tugevneda üle 1,20 dollari piiri.
NordenBladet – Elektri hind muutub igapäevaselt ja sõltub paljudest teguritest, mistõttu reaalajas elektrihinna jälgimine on kasulik igale tarbijale. Kui oled valmis oma energiakulutusi optimeerima ja soovid säästa, siis jälgi hetke elektrihinda NordenBladet.ee lehelt, kus börsihinnad on kättesaadavad laivis. Reaalajas elektrihind aitab sul valida soodsaimad tarbimisajad, muutes energiatarbimise mõistlikumaks ja ökonoomsemaks.
Miks on oluline jälgida elektri hinda reaalajas?
Elektri hinna reaalajas jälgimine annab selge ülevaate elektriturul toimuvast. Kuna hinnad muutuvad pidevalt, on teadlikkus kõrgemate ja madalamate hindade hetkest oluline kõigile, kes soovivad säästa. Otsus tarbida elektrit ajal, mil hind on madalam, mõjutab oluliselt igakuiseid kulusid. NordenBladet.ee pakub laivis elektrihinna vaadet, et saaksid oma tarbimist planeerida vastavalt hetke hindadele.
Kuidas säästa elektri hinda reaalajas hetke hinda jälgides?
Reaalajas börsihindade jälgimine annab kindla eelise kõigile, kes soovivad oma elektritarbimist enda kontrolli all hoida. Kasutage suuri elektrit tarbivaid seadmeid nagu pliit, pesumasin või elektriradiaatorid siis, kui börsihind on soodsam ning võidate iga päev suure summa raha. Kasutades NordenBladet.ee lehe laivis hinnainfot, saad lihtsalt ning mugavalt teha teadlikke otsuseid ja vähendada kulusid, ilma et peaksid muutma oma harjumusi või elustiili.
Tarbi elektrit soodsal ajal! Kasuta meie nutikat elektrituru hinnaspikrit! Siis kui Nordenbladet.ee’ s nähtava elektritabeli hinnagraafik näitab rohelist tuld on soodne elektrit tarbida. Siis on hind päeva soodsaim – (0 -10 euro senti kWh).
Kuidas näha elektri börsihinda laivis NordenBladet.ee lehelt?
Elektri hetkehinda saab väga mugavalt jälgida NordenBladet.ee veebilehelt või mobiililehelt, kus igapäevaselt näete reaalajas hetkel Eestis kehtivaid elektri hindu. Börsihindade vaade on lihtsasti loetav ja pidevalt uuendatud, pakkudes parimaid hetkehindasid kogu päeva jooksul.
Elektri hind kuvatakse NordenBladet´i esilehel (lehe paremas servas asuvas tabelis). Vaadata saab täpset elektri hinda 15-minutilise täpsusega.
Eesti lehel (NordenBladet.ee) näete Eesti elektri hindu, soomekeelsel lehel (NordenBladet.fi) Soomes kehtivaid elektrihindu.
Elektrihinna spikker *:
🔴 Punane – päeva kõrgeimad hinnad (20 -… euro senti kWh) (Et raha kokku hoida, püüa sellel ajal vähem elektrit tarbida!)
🟡 Kollane – päeva keskmine hind (10-20 euro senti kWh)
🟢 Roheline – päeva soodsaim hind (… -10 euro senti kWh)
(tabelis näidatud hindadele lisandub käibemaks. Eestis on see täna 24%)
Eesti kuulub Nord Pool Spot elektrituru kauplemispiirkonda. Lisaks Eestile hõlmab NordPool ka Norrat, Rootsit, Soomet, Taanit, Lätit ja Leedut. Nord Pool Spotis määratakse elektri hind eraldi igaks tunniks ning igale piirkonnale eraldi. Igas riigis on vähemalt üks hinnapiirkond, suurema pindalaga riikides (kus esineb elektri ülekandevõrgus olulisi pudelikaelu ja riigisiseselt) võib neid olla mitu. Eesti koosneb ühest terviklikust hinnapiirkonnast.
Elektri turuhind arvutatakse Nord Pool elektribörsil igaks veerandtunniks eraldi. Igaks veerandtunniks järjestatakse kõik elektri tootmispakkumised alates odavamast ning elektri nõudluspakkumised alates kallimast. Nende kahe joone lõikepunktis kujuneb elektri hind.
💡 NordPoolis on hinnad tunni aja võrra nihkes, NordenBladet´i LIVE tabel on kohandatud ning näitab just PRAEGUSEL HETKEL EESTIS KEHTIVAT HINDA!
(NordPooli lehel on kellaajad vaatamata piirkonna (EE) valikule CET ajavööndis. Ehk siis tund aega taga meie ajast.)
_____________________________________
TÄHELEPANU!
* Võrguteenuse tase sõltub võrguteenuse osutajast ning iga kodutarbija liitumispunkti asukohast. Hinnaspikker on koostatud Nord Pool andmete põhjal abistaval ja hinnaturu ülevaadet lihtsustaval eesmärgil – NordenBladet ei võta vastutust teie elektritarbimise osas!
Jälgi elektri hinda reaalajas NordenBladet.ee lehelt, et optimeerida oma energiatarbimist. Vaata millal on börsielekter odav ja säästa raha juba täna!
NordenBladet – Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on emiteerinud oma esimese jätkusuutlikkusega seotud (sustainability-linked) laenude finantseerimise võlakirja (SLLB), olles sellega esimene supranatsionaalne, suveräänne ja agentuuri (SSA) emitent, kes sellise instrumendi maailma kapitaliturgudele toob.
1,75 miljardi Rootsi krooni suurune 5-aastane võlakiri, mida toetab tugev sisenõudlus investorite poolt, finantseerib eranditult NIB-i rahastatud jätkusuutlikkusega seotud laene, mis on kooskõlas teaduspõhiste heitkoguste vähendamise kliimaeesmärkidega. Emissioon järgneb NIB-i äsja loodud SLLB raamistiku ja teise arvamuse avaldamisele.
Uus võlakiri emiteeritakse NIB-i hiljuti loodud SLLB raamistiku alusel, mis käivitati 10. septembril 2025 ja sai positiivse teise arvamuse S&P Global Ratingsilt.
NIB-i SLLB-de struktuur toetab NIB-i klientide kliimaüleminekut ja eesmärk on edendada jätkusuutlikkuse tulemuslikkusel põhinevat laenamist ning kõrgeid standardeid säästva rahanduse turgudel.
Saadud vahendeid kasutatakse eranditult teaduspõhiste heitkoguste vähendamise kliimaeesmärkidega seotud jätkusuutlikkusega seotud laenude (SLL) portfelli finantseerimiseks ja refinantseerimiseks.
Kim Skov Jensen, NIB finantsjuht ja asepresident, ütles: „Uus SLLB raamistik tugevdab NIB-i võimet finantseerida ettevõtete jätkusuutlikkuse üleminekuid – mitte ainult konkreetseid projekte, vaid terveid ärimudeleid. Selle tehinguga sai NIB-ist esimene SSA emitent, kes kasutas ICMA jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirjade suuniseid, rõhutades meie rolli uuenduslike lähenemisviiside edendamisel säästva rahanduse turul.”
Angela Brusas, NIB-i rahastamise ja investorisuhete direktor, lisas: „Oleme uhked, et saame lansseerida NIB-i esimese SLLB, mis on ulatusliku töö tulemus ICMA suuniste koordineerimisel ja meie raamistiku arendamisel. Rootsi investorid, kes on pikka aega toetanud säästvat rahandust, olid loomulik esimene sihtrühm.”
Tehing äratas suurt huvi kvaliteetsete kontode seas, kusjuures enamiku paigutustest tegid varahaldurid. Tugev tellimusraamat võimaldas tehingu mahtu suurendada minimaalselt 1 miljardilt Rootsi kroonilt 1,75 miljardile.
5-aastase võlakirja kupong on 2,503% ja selle hind oli Rootsi krooni keskmise vahetuskursi suhtes +21 baaspunkti. Nordea ja SEB tegutsesid ühiste juhtivate korraldajatena.
Karl-Johan Moritz, Swedbank Roburi fikseeritud tulumääraga portfellihaldur, kommenteeris: „Näeme NIB-i jätkusuutlikkusega seotud laenude finantseerimise võlakirja (SLLB) kui täiuslikku võimalust edendada kliimaüleminekut Põhjamaades ja Baltikumis selgel ja läbipaistval viisil. Uuenduslik ja struktureeritud lähenemine, keskendudes ambitsioonikatele kliimaeesmärkidele, toob esile NIB-i juhtpositsiooni jätkusuutlikkuse valdkonnas. Lisaks tervitame nende silmapaistvat rolli SLLB-de arendamisel selles segmendis. Meie arvates on väga positiivne, et saame võimaluse toetada kliimaüleminekut olulistes sektorites, kus heitkoguste vähendamine on keeruline.”
NIB on rahvusvaheline finantsinstitutsioon, mille omanikud on kaheksa liikmesriiki: Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi. Pank finantseerib jätkusuutlikke era- ja avaliku sektori projekte liikmesriikides ja väljaspool neid ning omab juhtivatelt agentuuridelt S&P ja Moody’s kõrgeimat võimalikku krediidireitingut AAA/Aaa.
Võlakiri on ametlikult noteeritud Helsingi väärtpaberibörsil, mis teeb selle kättesaadavaks laiemale investorite ringile, kes saavad seda seal osta ja müüa.
Kuigi võlakiri on noteeritud avalikul börsil (Nasdaq Helsinki), on selle ostmine ja müümine tavainvestori jaoks praktikas väga keeruline või isegi võimatu.
Põhjus peitub võlakirja minimaalses kauplemisühikus ehk denominatsioonis – see 2 000 000 Rootsi krooni (ligikaudu 170 000 eurot) ja selle kordsed summad.
See tähendab, et väikseim võimalik tehing selle võlakirjaga on 2 miljonit Rootsi krooni. Selline kõrge miinimumsumma on sihilikult seatud, et suunata võlakiri suurtele professionaalsetele investoritele nagu pensionifondid, varahaldusfirmad ja pangad, mitte jaeinvestoritele.
Kuidas tavainvestor saab sellest siiski osa?
Kui investoril on vajalik vaba kapital (ehk vähemalt 2 miljonit Rootsi krooni) ja ta soovib seda võlakirja osta, siis on see talle võimalik. Kui see summa on aga liiga kõrge, saab sellesse võlakirja investeerida ka kaudselt, ostes osakuid investeerimisfondides, mis on selle võlakirja oma portfelli lisanud. Näiteks pressiteates mainitud Swedbank Roburi või Nordea Asset Managementi fondid on selle võlakirja ostnud. Seega, investeerides nende pakutavasse sobivasse jätkusuutlikku või fikseeritud tulumääraga fondi, kuulub ka see NIB-i võlakiri kaudselt teie investeeringute hulka.
Mis kasu võlakirja ostes võiks saada?
Investorid saavad sellest võlakirjast mitut liiki kasu:
1. Finantsiline kasu:
Stabiilne tulu: Tegemist on fikseeritud tulumääraga võlakirjaga, mille kupongimäär on 2,503% aastas. See pakub investoritele prognoositavat ja stabiilset rahavoogu.
Kõrge krediidikvaliteet: NIB-il on kõrgeim võimalik krediidireiting (AAA/Aaa), mis tähendab, et tegemist on väga madala riskitasemega investeeringuga.
2. Jätkusuutlikkuse ja mainega seotud kasu:
Kliimaülemineku toetamine: Investeerides sellesse võlakirja, saavad investorid otse toetada ettevõtete üleminekut vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele. Võlakirjast saadud vahendeid kasutatakse ainult selliste laenude finantseerimiseks, mis on seotud teaduspõhiste ja ambitsioonikate kliimaeesmärkidega.
Läbipaistvus ja jälgitavus: NIB on loonud selge raamistiku ja avaldab aruandeid, mis võimaldavad investoritel jälgida, kuidas nende investeeringud aitavad kaasa jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisele. See annab investoritele kindluse, et nende raha kasutatakse sihipäraselt.
Portfelli “rohelisemaks” muutmine: Nagu mainis AP7 esindaja, võimaldab see investeering laiendada nende “roheliste” investeeringute portfelli ja kaasata sinna ka teisi olulisi jätkusuutlikke võlakirju.
Ettevõtete mõjutamine: SLL-tüüpi laenud motiveerivad ettevõtteid seadma ja saavutama ambitsioonikaid jätkusuutlikkuse eesmärke, kuna laenutingimused on seotud nende eesmärkide täitmisega. Investorid, kes rahastavad selliseid laene, aitavad kaasa sellele positiivsele survele.
Palun pange tähele, et siin esitatud teave on informatiivne ülevaade avalikest allikatest ega kujuta endast finantsnõuannet või investeerimissoovitust. Iga investeerimisotsus tuleks teha pärast põhjalikku analüüsi ja konsulteerides professionaalse finantsnõustajaga.
Allikas: Nib.int Avafoto on illustratiivne: NordenBladet
NordenBladet – Islandi elektrivõrgu moderniseerimine. Põhjamaade Investeerimispank (NIB) annab Islandi süsteemihaldurile Landsnet hf.-le 15-aastase laenu summas 35 miljonit USA dollarit, et kaasrahastada riikliku elektrivõrgu olulisi moderniseerimistöid.
Investeeringud hõlmavad uute maa- ja merekaablite paigaldamist ning alajaamade uuendamist, mis on plaanis pingestada aastatel 2025–2026. NIB-i laenuga toetatakse kolme strateegilist projekti, mille eesmärk on tugevdada Islandi elektrivõrku. Üheskoos parandavad need investeeringud varustuskindlust, vähendavad ülekandekadusid ja aitavad rahuldada riigi kasvavat energiavajadust, toetades seeläbi Islandi energiaüleminekut.
Konkreetsed projektid hõlmavad järgmist:
Põhja-Islandil rajatakse 42-kilomeetrine 66 kV maakaabel Akureyri ja Dalvíki vahele.
Lõuna-Islandil paigaldatakse 36-kilomeetrine 132 kV maakaabel Hella ja Rimakoti vahele.
Lisaks tugevdatakse ühendust Vestmannaeyjari saartega, paigaldades kaks uut 66 kV merekaablit kogupikkusega ligikaudu 18 kilomeetrit, millest 13 kilomeetrit kulgeb vee all.
“Islandi elektrivõrgu tugevdamine on ülioluline, et rahuldada kasvavat nõudlust ning tagada usaldusväärne ja vastupidav energiasüsteem,” ütles NIB-i asepresident ja laenuosakonna juht Jeanette Vitasp. “Investeerimine Islandi energiataristusse panustab ka riigi majandusarengusse ja elukvaliteeti.”
Landsneti finantsjuht Guðlaug Sigurðardóttir lisas: “Landsnet on pühendunud ülekandesüsteemi tugevdamisele, et toetada kogukondi ja ettevõtteid, parandades varustuskindlust, ressursside kasutamist ja vähendades heitkoguseid. Projektid, nagu uued merekaablid Vestmannaeyjarile, toetavad majandusarengut ja tugevdavad energiajulgeolekut. Meil on hea meel, et Landsneti eesmärgid on kooskõlas NIB-i jätkusuutlikkuse põhimõtetega.”
Landsnet hf. on Islandi elektri põhivõrguettevõte (süsteemihaldur). Ettevõtte ülekandevõrk, mis koosneb enam kui 3300 km pikkustest liinidest ja ligi 80 alajaamast, ühendab Islandi elektritootjaid jaotusvõrkude ja suurte tööstustarbijatega. Landsneti omanikud on Islandi riik (93%) ja Reykjavíki linn läbi Orkuveita Reykjavikur (7%).
Põhjamaade Investeerimispank (NIB) on Taani, Eesti, Soome, Islandi, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi rahvusvaheline finantsinstitutsioon. Pank finantseerib projekte, mis parandavad Põhja- ja Baltimaade piirkonna tootlikkust ja toovad kasu keskkonnale. Pangal on reitinguagentuuridelt S&P Global Ratings ja Moody’s kõrgeim võimalik krediidireiting AAA/Aaa.
