NordenBladet — Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) väidab, et ründab praegu mitmeid Soome organisatsioone. Rühm teatab sotsiaalmeedia vahendusel, et rünnakud põhjustasid „president Alexander Stubbi üleskutse president Donald Trumpile nõuda Venemaalt 20. aprilliks tingimusteta relvarahu”.
Rühmituse teatel on Stubb ähvardanud ka sanktsioonide ja sõjalise toetuse suurendamisega Ukrainale.
Soovitame russofoobsetel Soome võimudel oma entusiasmi ohjeldada – oleme nende rahustamiseks sulgenud mitu nende veebisaiti, kirjutab rühmitus.
Rünnak on praegu suunatud Soome keskerakonna veebilehe vastu.
Lisaks väidab rühmitus, et on rünnanud Soome sotside, koonderakonna, põlissoomlaste ja roheliste veebisaite. SDP veebisait on praegu maas.
Grupp teatas varem, et sihtmärkideks on logistikafirma Kaukokiito, investeerimisettevõte Panostaja, tööjõu värbamisfirma Eezy, investeerimisfirma Taaleri ja finantsgrupp Osuuspankki.
Finnish President Alexander Stubb has called on Trump to demand Russia demand a ceasefire from 20 April without conditions, threatening to increase sanctions and military support for Ukraine. Earlier he said that Ukraine should not repeat the fate of Finland, which “lost”… pic.twitter.com/XLKu5wJ2lj — NoName057(16) (@Noname05716) April 7, 2025 .
We continue the delivery of DDOS surges to Finland siteshttps://t.co/PjZyLTssSk finland center ” – Political Party in Finlandhttps://t.co/QklFQWT8HW Istin Finns portal authorization (dead by ping)https://t.co/QzIAavIqSo National coalition – a legalist Finnish… pic.twitter.com/DgNIku7TjA — NoName057(16) (@Noname05716) April 8, 2025
NordenBladet – Läti transpordiministeerium teatas eile riikliku lennufirma Air Baltic juhi Martin Gaussi vallandamisest.
Transpordiministeerium avaldas aktsionäride üldkoosolekul Gaussile umbusaldust. Pärast aktsionäride koosolekut kutsus Air Balticu juhatus kokku erakorralise koosoleku ja otsustas vabastada senise juhatuse esimehe ametist, vahendas LSM.
“Minu jaoks on oluline näha tulemusi. Air Baltic on riigi jaoks oluline firma, mis peab suutma iseseisvalt arendada ja peab suutma kohaneda välistingimustega,” ütles transpordiminister Atis Švinka.
Firma juhtimise võtab ajutiselt üle Pauls Cālītis, kes on töötanud Air Balticus 30 aastat. 2020. aastal sai temast Air Balticu juhatuse liige.
Transpordiministeerium teatas, et firma praegune kurss ei muutu. Aktsionäride eesmärgiks on tugevdada ja arendada ettevõtet, samal ajal liigutakse aktsiate esmaemissiooni (IPO) suunas.
Peaminister Evika Silina andis teada, et ootab ministeeriumilt viivitamatult ülevaadet Air Balticu arengusuundade kohta, kuidas ettevõte võiks muutuda tugevamaks nii Läti kui ka kogu Baltimaade turul.
13 aastat Air Balticut juhtinud Martin Gauss aga tegi Riia lennujaamas Müncheni väravas lahkumisselfi ning teatas koju Saksamaale sõites, et on tehtu üle uhke. Gaussi sõnul on Air Baltic lojaalse meeskonna ja julge visiooniga tugev lennufirma.
2024. aasta aruandest selgub, et Air Balticu kahjum oli mullu 118,2 miljonit eurot.
Läti riigile kuulub praegu 97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest ja Taani investori Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 ülejäänud 2,03 protsenti. Hiljuti selgus, et Lufthansa grupp investeerib Läti lennufirmasse Air Baltic 14 miljonit eurot ja saab sellega vähemusosaluse lennufirmas.
NordenBladet — Põhja-Vantaa uus keskus Kivistö oma kõrghoonetega tuleb esimesena vastu, kui Hämeenlinnanväylä kaudu põhja poolt Helsingise sõita.
Sama uudsuse võlu jätkub Kivistö jaamas rongist välja astudes, vahendab Yle.
Keskuses teenindab linlasi uus kaubanduskeskus Kivis. Seintel on värve ja kujundeid. Jaama lähedal asuva kõrge elumaja klaasitud rõdud paistavad olevat kasutusel. Seal on näha mööblit, kardinaid ja muud kraami.
Noored kiirustavad jaama poole.
Siin-seal on uute majade vahel tühje krunte. Jaama kõrval pöörleb tulevase supermarketi ehitusplatsil vaid üksik tornkraana.
Piirkonna pikaajaline projektijuht Gilbert Koskela Vantaa linnakeskkonna osakonnast kinnitab, et elamuehitus on uues linnaosas täiesti soiku jäänud.
Koskela on Kivistö jaamapiirkonna arenduse projektijuht olnud aastast 2007. Tema sõnul on praegu Kivistös üle kolmekümne tühja maatüki, kus on valmis ehitatud kommunikatsioonid.
Hetkel ei taha ükski ehitusfirma Kivistösse midagi uut ehitada, sest piirkonnas on korterid müümata. Uute korterite müük on pikalt toppama jäänud.
Linn proovis hiljuti ehitusfirmadele krunte ilma miinimumhinnata pakkuda. Tulemuseks oli see, et keegi ei taha praegu ehitada, isegi kui saab tasuta maad, nendib Koskela.
Vastu jalutab oma koera Ramiga kohalik naine Merja. Ta ütleb, et on selles piirkonnas elanud kümme aastat ja veedab mõnusalt aega.
See on kena uus piirkond. Korterid on uued ja korralikud, sõnab ta.
Ta on rahul, et piirkond areneb ja teenuseid tuleb juurde.
Järgmisena tuleb vastu noor pere, kuhu kuuluvad ema Fanny, isa Harry ja vankris beebi Teo.
Fanny ja Harry räägivad, et on seitse-kaheksa aastat Kivistös elanud. Nad kolisid siia koos elama.
Me elame veidi eemal. Seal on rahulik. Jaama piirkond on ehk veidi rahutu, ütleb Fanny. Harry nõustub.
Seevastu me millegipärast ei liigu õhtul ega öösel, kui jaamas võib rahutum olla, nendib ta.
Fanny ütleb, et on elukutselt linnauurija. Tal on selge nägemus, mis Kivistös viltu on läinud: jaama piirkonda on planeeritud ja ehitatud liiga palju väikseid ühetoalisi ja kahetoalisi kortereid.
Väikestes korterites on inimeste voolavus suur. Suurtest perekorteritest on puudus, resümeerib ta.
Perekond on teenuste paranemisega rahul ja need sobivad hästi ka lastega peredele. Beebiga Kivistös elamine on olnud lihtne.
„Meil pole selles osas kaebusi,” ütleb Fanny.
Politsei teatas eelmisel suvel, et alustas Kivistös tõhustatud valvet. Politsei kavatseb nõnda tegeleda piirkonnas täheldatud narkoainete ja liiklusega seotud probleemidega.
Aasta Kivistos elanud Mahmudi sõnul pole sellest kasu.
Mahmud ja tema sõber, kohalik pizzeriaomanik Hasan on Kivistö jaama õhtu- ja ööeluga tuttavad. Mahmud kolis Jyväskyläst Vantaale aasta tagasi.
Algul oli rahulik, kuid nüüd tunneb ta, et sealkandis on palju lärmi, eriti nädalavahetustel.
Siin on päris palju, kui otse ütlen, uimastitarbijaid, ohkab Mahmud.
Hasan noogutab. Lähedal asuvate majade trepikodadesse kandub pidevalt korteritest leviv kanepilõhn. Nädalavahetustel on mõlemad narkojoobes inimesi näinud.
Inimesed vahelduvad Kivistö väikestes korterites pidevalt, on Mahmud märganud.
Ka tema tahab Kivistöst ära kolida.
Lähen sõbraga vaatama korterit vaikses piirkonnas, Klaukkalas või Ilolas.
NordenBladet — Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskusele (SPKC) on neljapäeva, 3. aprilli seisuga laekunud info 58 ägeda sooleinfektsiooni E. coli bakteriga nakatumise juhtumi kohta. Kahe nädalaga on levimus kasvanud viis korda. Läti Televisioon tegi kokkuvõtte, kuidas olukord kujunes ja mis on seni teada.
E. coli soolenakkuse puhang algas 19. märtsil, mil SPKC-le laekus teateid esimese 10 juhtumi kohta. Esimesed juhtumid avastati korraga mitmes omavalitsuses – Riias, Salaspilsi vallas, Ādaži vallas ja ka kaugemal asuvas Lõuna-Kuramaa vallas. Toona viidi kümnest nakatunust üheksa haiglasse. Kaheksa nakatunutest olid lapsed.
Järgmise teabe avaldas SPKC peaaegu nädal hiljem, 25. märtsil. Selleks ajaks oli laboratoorselt kinnitatud juba 12 haigusjuhtu. Sigulda vald lisati taudi leviku piirkondade nimekirja. Toidu- ja veterinaarteenistus alustas asjassepuutuvate lasteaedade kontrolli.
Nakkus levis kiiresti päev hiljem: 26. märtsil kinnitati nakkus laboratoorselt 19 inimesel, kokku haigestus 21 inimest. Nakkus avastati Cēsise vallas.
28.märtsil ütlesid lastehaigla arstid, et nad ei mäleta, et ohtlik E. coli nakkus oleks varem sellises ulatuses levinud. Sel päeval oli haigestunud 23 inimest – 21 last ja kaks täiskasvanut. 28. märtsil registreeriti juhtumid 13 lasteaias ja ühes koolis.
Märtsi viimasel päeval oli haiguspuhang mõjutanud juba 40 inimest. Haiglas viibis ravil üle 20 lasteaialapse.
Aprill algas 46 juhtumiga, millest enamik olid lapsed ja neli täiskasvanut. Esimest korda selles haiguspuhangus tuvastati nakkus ka Jelgava vallas. 2. aprillil teatati 53 juhtumist.
Neljapäeval, 3. aprillil, umbes kaks nädalat pärast haiguspuhangu algust, registreeriti 58 haigusjuhtu. Riias on kõige rohkem 27 juhtumit, Siguldas on registreeritud kümme, Adazis kaheksa ja mujal kolm, kaks ja üks.
Kahe nädalaga on juhtumite arv kasvanud umbes viis korda. Neist 51 olid lapsed vanuses üks kuni kümme aastat ja seitse täiskasvanut. Kõik praegu haiglaravil olevad lapsed on Riia lastekliinikus. Kokku on haiguspuhangu algusest saadik seal ravil olnud 28 last. Mõned lapsed on välja kirjutatud. Neljapäeval, 3. aprillil viibis haiglas ravil 16 last, neist neli intensiivravis. Juhtumeid on registreeritud 26 lasteaias ja kahes koolis. Tuvastatud on umbes 900 kontakti.
NordenBladet — USA president Donald Trump teatas eile kolmapäeval 2. aprillil oma seni ulatuslikumast tollimaksude paketist, mille ta oli kuulutanud „vabanemise päevaks”.
Muuhulgas kehtestas Trump 10-protsendilised imporditollid kõikidele USA-sse imporditavatele toodetele. Lisaks kehtestaks ta täiendavad tollimaksud EL-ile ja kümnetele riikidele üle maailma, sealhulgas USA lähimatele kaubanduspartneritele, vahendab Iltalehti.
Trump kehtestas EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu.
„Me oleme kaubandussõjas, sellest pole pääsu,” ütleb Soome tööstuse keskliidu (Elinkeinoelämän keskusliitto) rahvusvahelise kaubanduse ja kaubanduspoliitika juht Timo Vuori.
Võib öelda, et kaubandussõda on välja kuulutatud ja sellel on kindlasti lühiajalised negatiivsed mõjud majandusele. See kehtib ka Soome, meie ekspordi ja majanduse kohta, märkis ta.
USA on Soome tähtsaim ekspordiriik, kuna Soome ekspordi koguväärtus USA-sse on viimase nelja aastaga kahekordistunud. Praegu läheb umbes 10 protsenti Soome kaubaekspordist USA-sse.
Soome ettevõtjate liidu peaökonomist Juhana Brotherus reageeris Trumpi teatele sotsiaalmeedias teravalt.
„Tolliloterii nagu halb unenägu. 20% tolli EL-i jaoks. Sinna läheb Soome jooksva aasta majanduskasv, kui seda tõesti üleüldse on,” kirjutas ta.
„Lühiajalisest perspektiivist hullem on läänemaailma liidri USA sisemine kokkuvarisemine, kust vaevalt enam pikaks ajaks tagasiteed on,” lisas ta.
See mõjutab ka soomlaste rahalist olukorda. Vuori sõnul mõjutab Trumpi algatatud kaubandussõda vähemalt lühiajaliselt soomlaste rahakotti inflatsiooni ja negatiivsete majandusmõjude näol.
„Jah, siin on kõigil põhjust muretsemiseks,” ütles ta ja tuletas meelde, et USA ja EL-i keskmised tollimaksud olid varem üle nelja protsendi.
Kui tariifid tõusevad nüüd 20 protsendini ja mõne riigi puhul kõrgemaks, tekivad rahvusvaheliste väärtusahelate kaudu suuremad kulud, mis nihkuvad kiiresti hindade ja seeläbi inflatsioonini.
Vuori lisab, et see tekitab paljudele operaatoritele rahalisi väljakutseid. Kui imporditollid jäävad kehtima pikemaks ajaks, peavad ettevõtted USA turul edu saavutamiseks varem või hiljem oma äri kohandama.
Siis tuleb kas Soomest või kusagilt mujalt tootmine USA-sse üle viia, nagu Trump soovib, kui ettevõte seda mõistlikuks peab, selgitas ta.
Eriti pikemas perspektiivis on Vuori sõnul suur võimalus, et töökohti hakatakse erinevate riikide vahel liigutama, nagu Trump soovib. Sellega seoses Vuori veel väga tumedaid pilvi taevasse ei maali, kuid ta ärgitab vaatama, kuidas see kaubandussõja esimene faas välja kukub.
Vaatame, kas see on selline raske kahuripauk, millega üritatakse neid riike läbirääkimiste laua taha sundida, kes Trumpi sõnul USA-d rahvusvahelises kaubanduses kiusavad, ütles ta.
Vuori tuletas meelde, et isegi kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilise tollimaksu, on liidul siiski vahendeid vastumeetmete rakendamiseks.
EL-il on ka võime USA-ga tariife ja kaubandustõkkeid alandada, nii et mäng pole veel täielikult kaotatud, kuigi hommik on veidi segane, ütleb ta.
Vuori sõnul on Soome suutnud teatud aspektides valmistuda Trumpi õhutatud kaubandussõjaks. Soome valmisolekuga seoses tõstab ta esile Euroopa Komisjoni väljatöötatud kaubanduspoliitika vahendeid, millega saab Trumpile vastata.
Vuori tuletas meelde, et ka EL-i vastumeetmed pole päris probleemideta, kuna tekitavad ise impordi osas negatiivseid mõjusid.
„Muidugi on Soome ettevõtted oma kohalolekut USA turul suurendanud, näiteks sealset tootmist suurendades, aga see on nüüd nii, et see ei ole ainult Soome ja USA vaheline asi,” ütles ta.
Ka kõikidele teistele riikidele kehtivad tollimaksud, millel on loomulikult negatiivsed mõjud nii otseselt kui kaudselt tarne- ja väärtusahelatele.
Vaatamata kõigele näeb Vuori Trumpi teates ka väikest võimalust.
Üks positiivne asi, mille leidsin, on see, et EL-i maksud ei ole kõige kõrgemad. Näiteks Hiinal, Šveitsil ja mõnel teisel riigil on kõrgemad tollimaksud, ütles ta.
USA turul nõrgeneb EL-i riikide ja Soome ettevõtete konkurentsipositsioon võrreldes Ameerika ettevõtete ja madalamate maksudega riikidega nagu Suurbritannia.
Aga siis said mitmed meiega konkureerivad riigid karmimad maksud ja selles osas olukord meie vaatenurgast ei halvene, sõnas ta.
Teine positiivne asi, mida Vuori näeb, on see, et teatud tööstusharudes ja toodetes saab tolle ja vastutolle alati alandada või täielikult kaotada, kui USA ja EL jõuavad kaubandusläbirääkimistel mingisugusele kokkuleppele.
Tema sõnul oleneb kõik Brüsseli ja Washingtoni tahteseisundist, kuid tee läbirääkimiste laua taha ning EL-i ja USA vaheliste tehingute sõlmimiseni on igal juhul sillutatud.
Iseasi on see, mida Trump tahab. USA eelmine president Joe Biden kasutas rohkem präänikut, kuid Trump eelistab USA lähedasi liitlasi ja partnerriike piitsaga lüüa.
Võib juhtuda, et Trump tahab ka selles osas võtta karmi positsiooni ja hoida makse ühtlasena kogu ametiaja jooksul, leiab Vuori.
Trump on korduvalt ekslikult viidanud imporditollidele kui maksule, mida teised riigid USA-le maksavad. See pole tõsi, sest lõppkokkuvõttes maksavad selle kinni USA tarbijad.
Näiteks Trumpi eelmine asepresident Mike Pence kritiseeris teravalt Trumpi „vabastuspäeva” ja iseloomustas imporditariife „põhimõtteliselt maksuna Ameerika tarbijatele”.
Paljud on kahtlustanud, et Trump lihtsalt ei mõista imporditolle ning nende mõju ja tagajärgi. Isegi Vuori ei mõista Trumpi tegevust lõpuni.
Siin on palju küsimärke, et kust pärineb see mõtlemine, mil Trump endale lubab, imestab ta.
Vuori peab Trumpi tollipoliitikat vanamoodsaks, sest eesmärk on viia tootmine ühest riigist teise. See põhineb vähemalt mõnes mõttes ideel, et toodet valmistataks algusest lõpuni ühes riigis.
Fakt on see, et ühes riigis valmistatakse algusest lõpuni üha vähem tooteid, vaid see on arvukate globaalsete väärtusahelate summa, ütleb ta.
Nii on toote hind muudetud mõistlikuks ja toote kvaliteet võimalikult kõrgeks, kuna on suudetud ära kasutada parimat tehnoloogiat erinevatest maailma paikadest, lisab ta.
Teisipäeval ühendasid Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea jõud, teatades, et nad reageerivad ühiselt Trumpi tollidele. Seda on iseloomustatud kui ebatõenäolist liitu, mis on Trumpi kaubanduspoliitika otsene tulemus.
Briti väljaanne Telegraph kuulutas Hiina, Jaapani ja Lõuna-Korea vahelise liidu USA 40 aasta šokeerivaimaks majanduslikuks lüüasaamiseks. Telegraph tõi välja, et Trumpi tegevus ähvardab USA vaesumist ja isoleerimist.
Tegemist võib olla nähtusega, kus teised riigid püüavad omavahelist kaubavahetust suurendada ja siis väheneb USA tähtsus kaubanduspartnerina, hindab Vuori.
USA positsioon iseenesest on aga parem kui paljudel teistel riikidel, sest väliskaubanduse tähtsus on Vuori sõnul vaid kümme protsenti USA sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas ja Soomes on vastav näitaja 40 protsendi ringis.
Nii et USA enda turu dünaamika mingil tasandil aitab ja toetab Trumpi teatud mõttes. Muidugi pakub USA tulevikus huvi ka välisinvestoritele ja -ettevõtetele, ütleb ta.
Aga samas võib juhtuda, et teiste riikide kaubavood suurenevad ja USA-le võivad olla negatiivsed mõjud, lisab ta.
