Soomes möllab erakordne epideemia

By

-

aprill 8, 2025

NordenBladet — Soomes on üle viie aasta tugevaim gripihooaeg. Gripi seireperioodi alguseks loetakse 40. nädal ehk septembri ja oktoobri vahetus. Terviseameti nakkushaiguste registri andmetel on Soomes alates oktoobri algusest laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 16 200 gripijuhtumi. Ainuüksi sel aastal on laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 14 700 haigusjuhu, vahendab Ilta-Sanomat.

Viimati registreeriti suuremaid numbreid 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta septembrini, mil registreeriti 18 500 kinnitatud gripijuhtu.

Gripijuhtumeid on juba registreeritud rohkem kui kahel eelmisel hooajal, kuigi oleme alles 15. nädalal, ütleb terviseameti juhtivekspert Niina Ikonen.

Ikonen märgib, et käesolev gripihooaeg erineb kahest eelmisest selle poolest, et epideemia kõrgaeg on olnud alles veebruaris-märtsis.

Kahel eelmisel hooajal saabus epideemia kõrgaeg erakordselt vara, aastavahetuse paiku nädalatel 51 ja 52. Sel hooajal on epideemia haripunkt langenud veebruarisse-märtsi, ütleb Ikonen.

Kahel viimasel hooajal langes ka tipp kiirelt, mis on selgelt näha ka nakkushaiguste registrile edastatud arvudel. 2023. aasta märtsis teatati registrisse kokku 1227 ja 2024. aasta märtsis 1005 gripijuhtumit. Käesoleva 2025. aasta märtsis teatati 6217 juhtumist.

Sel hooajal algas gripiepideemia aeglaselt, kuni veebruaris hakkas haigestumiste arv järsult tõusma. Veebruari keskpaigast märtsi lõpuni on igal nädalal registreeritud üle tuhande haigusjuhtumi, ütleb Ikonen.

Ikoneni andmetel hakkas gripisituatsioon kerget langust näitama aprilli esimesel nädalal. Ikonen rõhutab, et hinnang ei ole täiesti usaldusväärne, kuna nädalavahetuse tõttu võivad teatatud juhtumid viibida.

Juhtude arv on hakanud veidi langema, kuid mitte väga järsult. Gripi aktiivsus veidi väheneb, kuid on endiselt kõrgel tasemel peaaegu kogu riigis, sõnab ta.
Aprill on veel gripikuu, nii et Ikoneni hinnangul võib see hooaeg jõuda samade numbriteni kui hooajal 2018–19.

Kõigi aegade gripirekord aga ohus ei ole. 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini registreeriti Soomes koguni 38 000 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu.

See oli väga karm epideemiaperiood. Sel ajal teatati igal nädalal 3500–3600 uuest haigusjuhtumist. Sel ajal oli palju nii A- kui ka B-gripiviiruste põhjustatud nakatumisi. Eeskätt B-gripi epideemia oli erakordselt tugev, kuna A-gripi nakatumisi registreeriti vähem kui B-tüüpi. Tegemist oli väga erandliku B-gripihooajaga, meenutab Ikonen.

Ikoneni andmetel pole selget põhjust, miks gripiepideemia on praegu tugevam, kui see on olnud pikka aega. Epideemia algus, kestus ja intensiivsus varieeruvad hooajaliselt. Lisaks on gripiviiruste erinevad A-gripi alatüübid, mille levimus varieerub hooajaliselt.

Viirus ka muteerub, mis tähendab, et see mõjutab ka seda, kui hästi kaitseb vaktsiin epideemia ajal ringlevate viiruste eest.

Tänavune epideemia on varasemate hooaegadega võrreldes pikemaajalisem ja selle langus toimub tõenäoliselt hiljem kevadel, ütleb Ikonen.

Ikonen tuletab meelde, et gripi – nagu ka kõigi teiste hingamisteede nakkushaiguste – vastu võitlemisel on võtmeroll kodanike enda tegevusel: oluline on meeles pidada õiget käte- ja köhahügieeni ning eelkõige jääda haigena koju ning haigena mitte välja minna, kui see pole vältimatu.

Vene häkkerid ründavad Soomet

By

Helena-Reet Aari

-

aprill 8, 2025

NordenBladet — Venemeelne häkkerirühmitus NoName057(16) väidab, et ründab praegu mitmeid Soome organisatsioone. Rühm teatab sotsiaalmeedia vahendusel, et rünnakud põhjustasid „president Alexander Stubbi üleskutse president Donald Trumpile nõuda Venemaalt 20. aprilliks tingimusteta relvarahu”.

Rühmituse teatel on Stubb ähvardanud ka sanktsioonide ja sõjalise toetuse suurendamisega Ukrainale.

Soovitame russofoobsetel Soome võimudel oma entusiasmi ohjeldada – oleme nende rahustamiseks sulgenud mitu nende veebisaiti, kirjutab rühmitus.

Rünnak on praegu suunatud Soome keskerakonna veebilehe vastu.

Lisaks väidab rühmitus, et on rünnanud Soome sotside, koonderakonna, põlissoomlaste ja roheliste veebisaite. SDP veebisait on praegu maas.

Grupp teatas varem, et sihtmärkideks on logistikafirma Kaukokiito, investeerimisettevõte Panostaja, tööjõu värbamisfirma Eezy, investeerimisfirma Taaleri ja finantsgrupp Osuuspankki.

Finnish President Alexander Stubb has called on Trump to demand Russia demand a ceasefire from 20 April without conditions, threatening to increase sanctions and military support for Ukraine. Earlier he said that Ukraine should not repeat the fate of Finland, which “lost”… pic.twitter.com/XLKu5wJ2lj
— NoName057(16) (@Noname05716) April 7, 2025
.

We continue the delivery of DDOS surges to Finland siteshttps://t.co/PjZyLTssSk
finland center ” – Political Party in Finlandhttps://t.co/QklFQWT8HW
Istin Finns portal authorization (dead by ping)https://t.co/QzIAavIqSo
National coalition – a legalist Finnish… pic.twitter.com/DgNIku7TjA
— NoName057(16) (@Noname05716) April 8, 2025

Läti: Air Balticu juht Martin Gauss vallandati

By

Helena-Reet Aari

-

aprill 8, 2025

NordenBladet – Läti transpordiministeerium teatas eile riikliku lennufirma Air Baltic juhi Martin Gaussi vallandamisest.

Transpordiministeerium avaldas aktsionäride üldkoosolekul Gaussile umbusaldust. Pärast aktsionäride koosolekut kutsus Air Balticu juhatus kokku erakorralise koosoleku ja otsustas vabastada senise juhatuse esimehe ametist, vahendas LSM.

“Minu jaoks on oluline näha tulemusi. Air Baltic on riigi jaoks oluline firma, mis peab suutma iseseisvalt arendada ja peab suutma kohaneda välistingimustega,” ütles transpordiminister Atis Švinka.

Firma juhtimise võtab ajutiselt üle Pauls Cālītis, kes on töötanud Air Balticus 30 aastat. 2020. aastal sai temast Air Balticu juhatuse liige.

Transpordiministeerium teatas, et firma praegune kurss ei muutu. Aktsionäride eesmärgiks on tugevdada ja arendada ettevõtet, samal ajal liigutakse aktsiate esmaemissiooni (IPO) suunas.

Peaminister Evika Silina andis teada, et ootab ministeeriumilt viivitamatult ülevaadet Air Balticu arengusuundade kohta, kuidas ettevõte võiks muutuda tugevamaks nii Läti kui ka kogu Baltimaade turul.

13 aastat Air Balticut juhtinud Martin Gauss aga tegi Riia lennujaamas Müncheni väravas lahkumisselfi ning teatas koju Saksamaale sõites, et on tehtu üle uhke. Gaussi sõnul on Air Baltic lojaalse meeskonna ja julge visiooniga tugev lennufirma.

2024. aasta aruandest selgub, et Air Balticu kahjum oli mullu 118,2 miljonit eurot.

Läti riigile kuulub praegu 97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest ja Taani investori Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 ülejäänud 2,03 protsenti. Hiljuti selgus, et Lufthansa grupp investeerib Läti lennufirmasse Air Baltic 14 miljonit eurot ja saab sellega vähemusosaluse lennufirmas.

Helsingi kõrval on piirkond, kus krunte ei taheta isegi tasuta ja politsei alustas tõhustatud valvet

By

Helena-Reet Aari

-

aprill 6, 2025

NordenBladet — Põhja-Vantaa uus keskus Kivistö oma kõrghoonetega tuleb esimesena vastu, kui Hämeenlinnanväylä kaudu põhja poolt Helsingise sõita.
Sama uudsuse võlu jätkub Kivistö jaamas rongist välja astudes, vahendab Yle.

Keskuses teenindab linlasi uus kaubanduskeskus Kivis. Seintel on värve ja kujundeid. Jaama lähedal asuva kõrge elumaja klaasitud rõdud paistavad olevat kasutusel. Seal on näha mööblit, kardinaid ja muud kraami.
Noored kiirustavad jaama poole.

Siin-seal on uute majade vahel tühje krunte. Jaama kõrval pöörleb tulevase supermarketi ehitusplatsil vaid üksik tornkraana.

Piirkonna pikaajaline projektijuht Gilbert Koskela Vantaa linnakeskkonna osakonnast kinnitab, et elamuehitus on uues linnaosas täiesti soiku jäänud.
Koskela on Kivistö jaamapiirkonna arenduse projektijuht olnud aastast 2007. Tema sõnul on praegu Kivistös üle kolmekümne tühja maatüki, kus on valmis ehitatud kommunikatsioonid.

Hetkel ei taha ükski ehitusfirma Kivistösse midagi uut ehitada, sest piirkonnas on korterid müümata. Uute korterite müük on pikalt toppama jäänud.

Linn proovis hiljuti ehitusfirmadele krunte ilma miinimumhinnata pakkuda. Tulemuseks oli see, et keegi ei taha praegu ehitada, isegi kui saab tasuta maad, nendib Koskela.

Vastu jalutab oma koera Ramiga kohalik naine Merja. Ta ütleb, et on selles piirkonnas elanud kümme aastat ja veedab mõnusalt aega.

See on kena uus piirkond. Korterid on uued ja korralikud, sõnab ta.
Ta on rahul, et piirkond areneb ja teenuseid tuleb juurde.

Järgmisena tuleb vastu noor pere, kuhu kuuluvad ema Fanny, isa Harry ja vankris beebi Teo.

Fanny ja Harry räägivad, et on seitse-kaheksa aastat Kivistös elanud. Nad kolisid siia koos elama.

Me elame veidi eemal. Seal on rahulik. Jaama piirkond on ehk veidi rahutu, ütleb Fanny. Harry nõustub.

Seevastu me millegipärast ei liigu õhtul ega öösel, kui jaamas võib rahutum olla, nendib ta.

Fanny ütleb, et on elukutselt linnauurija. Tal on selge nägemus, mis Kivistös viltu on läinud: jaama piirkonda on planeeritud ja ehitatud liiga palju väikseid ühetoalisi ja kahetoalisi kortereid.

Väikestes korterites on inimeste voolavus suur. Suurtest perekorteritest on puudus, resümeerib ta.

Perekond on teenuste paranemisega rahul ja need sobivad hästi ka lastega peredele. Beebiga Kivistös elamine on olnud lihtne.
„Meil pole selles osas kaebusi,” ütleb Fanny.

Politsei teatas eelmisel suvel, et alustas Kivistös tõhustatud valvet. Politsei kavatseb nõnda tegeleda piirkonnas täheldatud narkoainete ja liiklusega seotud probleemidega.

Aasta Kivistos elanud Mahmudi sõnul pole sellest kasu.
Mahmud ja tema sõber, kohalik pizzeriaomanik Hasan on Kivistö jaama õhtu- ja ööeluga tuttavad. Mahmud kolis Jyväskyläst Vantaale aasta tagasi.
Algul oli rahulik, kuid nüüd tunneb ta, et sealkandis on palju lärmi, eriti nädalavahetustel.

Siin on päris palju, kui otse ütlen, uimastitarbijaid, ohkab Mahmud.
Hasan noogutab. Lähedal asuvate majade trepikodadesse kandub pidevalt korteritest leviv kanepilõhn. Nädalavahetustel on mõlemad narkojoobes inimesi näinud.

Inimesed vahelduvad Kivistö väikestes korterites pidevalt, on Mahmud märganud.

Ka tema tahab Kivistöst ära kolida.

Lähen sõbraga vaatama korterit vaikses piirkonnas, Klaukkalas või Ilolas.

Lätis levib kulutulena ohtlik bakter, raskelt haigestuvad lapsed

By

Helena-Reet Aari

-

aprill 5, 2025

NordenBladet — Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskusele (SPKC) on neljapäeva, 3. aprilli seisuga laekunud info 58 ägeda sooleinfektsiooni E. coli bakteriga nakatumise juhtumi kohta. Kahe nädalaga on levimus kasvanud viis korda. Läti Televisioon tegi kokkuvõtte, kuidas olukord kujunes ja mis on seni teada.

E. coli soolenakkuse puhang algas 19. märtsil, mil SPKC-le laekus teateid esimese 10 juhtumi kohta. Esimesed juhtumid avastati korraga mitmes omavalitsuses – Riias, Salaspilsi vallas, Ādaži vallas ja ka kaugemal asuvas Lõuna-Kuramaa vallas. Toona viidi kümnest nakatunust üheksa haiglasse. Kaheksa nakatunutest olid lapsed.

Järgmise teabe avaldas SPKC peaaegu nädal hiljem, 25. märtsil. Selleks ajaks oli laboratoorselt kinnitatud juba 12 haigusjuhtu. Sigulda vald lisati taudi leviku piirkondade nimekirja. Toidu- ja veterinaarteenistus alustas asjassepuutuvate lasteaedade kontrolli.

Nakkus levis kiiresti päev hiljem: 26. märtsil kinnitati nakkus laboratoorselt 19 inimesel, kokku haigestus 21 inimest. Nakkus avastati Cēsise vallas.

28.märtsil ütlesid lastehaigla arstid, et nad ei mäleta, et ohtlik E. coli nakkus oleks varem sellises ulatuses levinud. Sel päeval oli haigestunud 23 inimest – 21 last ja kaks täiskasvanut. 28. märtsil registreeriti juhtumid 13 lasteaias ja ühes koolis.

Märtsi viimasel päeval oli haiguspuhang mõjutanud juba 40 inimest. Haiglas viibis ravil üle 20 lasteaialapse.

Aprill algas 46 juhtumiga, millest enamik olid lapsed ja neli täiskasvanut. Esimest korda selles haiguspuhangus tuvastati nakkus ka Jelgava vallas. 2. aprillil teatati 53 juhtumist.

Neljapäeval, 3. aprillil, umbes kaks nädalat pärast haiguspuhangu algust, registreeriti 58 haigusjuhtu. Riias on kõige rohkem 27 juhtumit, Siguldas on registreeritud kümme, Adazis kaheksa ja mujal kolm, kaks ja üks.

Kahe nädalaga on juhtumite arv kasvanud umbes viis korda. Neist 51 olid lapsed vanuses üks kuni kümme aastat ja seitse täiskasvanut. Kõik praegu haiglaravil olevad lapsed on Riia lastekliinikus. Kokku on haiguspuhangu algusest saadik seal ravil olnud 28 last. Mõned lapsed on välja kirjutatud. Neljapäeval, 3. aprillil viibis haiglas ravil 16 last, neist neli intensiivravis. Juhtumeid on registreeritud 26 lasteaias ja kahes koolis. Tuvastatud on umbes 900 kontakti.