Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Taani relvajõud laiendavad kohalolekut ja jätkavad õppusi Gröönimaal tihedas koostöös liitlastega

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Geopoliitilised pinged on jõudnud Arktikasse. Seetõttu on Gröönimaa valitsus ja Taani kaitseministeerium otsustanud jätkata Taani relvajõudude suurendatud õppetegevust Gröönimaal tihedas koostöös NATO liitlastega.

Alates tänasest suureneb sõjaline kohalolek Gröönimaal ja selle ümbruses, eesmärgiga harjutada tegutsemist Arktika ainulaadsetes tingimustes ning tugevdada liitlaste jalajälge Arktikas, mis toetab nii Euroopa kui ka transatlantilist julgeolekut.

Eelseisvad õppused

Suurenenud kohaloleku ja õppetegevuse raames toob Taani relvajõud alates tänasest Gröönimaale ja selle ümbrusesse. Lähiperioodil tähendab see suuremat sõjalist kohalolekut, mis hõlmab õhusõidukeid, laevu ja sõdureid, sealhulgas ka NATO liitlastelt.

2026. aasta õppuste tegevused võivad muu hulgas hõlmata:

  • elutähtsa taristu valvet ja kaitset,

  • abi osutamist kohalikele Gröönimaa ametiasutustele, sh politseile,

  • liitlasvägede vastuvõtmist,

  • hävituslennukite paigutamist Gröönimaa piirkonda ja ümbrusesse,

  • mereoperatsioonide läbiviimist.

Ühine Arktika väejuhatus (Joint Arctic Command) lubab hoida Gröönimaa elanikke tegevustest jooksvalt teavitatuna ning pidada tihedat dialoogi Gröönimaa asutuste ja oluliste partneritega.

Algatuste taust

2025. aasta suvel tugevdasid Taani relvajõud oma kohalolekut ja õppetegevust Gröönimaal ning selle ümbruses mitmete algatuste ja võimete abil, mille hulka kuulusid ka liitlaste panused, sealhulgas Saksamaalt, Prantsusmaalt, Rootsilt ja Norralt. Toona hõlmas tegevus võimete kasutuselevõttu merel, maal ja õhus ning õppusi, mis keskendusid Gröönimaa elutähtsa taristu kaitsele.

Gröönimaa valitsus ja Taani kaitseministeerium jätkavad tihedat koostööd, et tagada kohalike osapoolte kaasamine ning arvestada kohalikke olusid ja vajadusi.

Gröönimaa välisasjade ja teaduse minister Vivan Motzfeldt rõhutas, et NATO liitlaskonna osana on Gröönimaa valitsuse põhieesmärk tugevdada kaitset ja julgeolekut Gröönimaal ning selle ümbruses tihedas koostöös NATO liitlastega. Tema sõnul tehakse Taani kaitseministeeriumiga tihedat koostööd, et käivitada algatusi ja koostööd nii Arktika kui ka Euroopa liitlastega, ning õppuste alguses teavitatakse Gröönimaa elanikke tegevustest regulaarselt Joint Arctic Command’i kanalite kaudu.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen märkis, et Arktika julgeolek on Kuningriigi ja Arktika liitlaste jaoks otsustava tähtsusega ning seetõttu on oluline tugevdada koos liitlastega võimet piirkonnas tegutseda. Tema sõnul alustati selle tööga 2025. aastal ning 2026. aastal jätkatakse ja laiendatakse koostööd loomuliku jätkuna. Järgnevatel nädalatel selgitatakse ühiselt Arktika ja Euroopa liitlastega, kuidas suurenenud kohalolek ja õppetegevus Arktikas praktikas ellu viiakse.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Fääri saared, Gröönimaa ja Taani kogunevad poolaasta riigikohtumisele ja kontaktkomitee istungile

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte valitsus, Gröönimaa valitsus (Naalakkersuisut) ja Taani valitsus kohtuvad Kopenhaagenis 14. jaanuaril 2026, et pidada korraline poolaasta riigikohtumine ning välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitee istung.

Riigikohtumine: Poliitiline ja majanduslik fookus

Kohtumisel osalevad kolme maa valitsusjuhid:

  • Fääri saarte peaminister (Lagman) Aksel V. Johannesen,

  • Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen,

  • Taani peaminister Mette Frederiksen.

Riigikohtumise peamine eesmärk on arutada Taani riigiühenduse (Rigsfællesskabet) hetkeolukorda, keskendudes nii poliitilistele kui ka majanduslikele küsimustele, mis mõjutavad kõiki kolme osapoolt.

Laiendatud arutelu julgeoleku ja kaitse teemadel

Pärast riigikohtumist jätkub töö välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontaktkomitees. Selles formaadis laieneb osalejate ring märgatavalt, et käsitleda detailsemalt strateegilisi küsimusi.

Lisaks valitsusjuhtidele võtavad istungist osa:

  • Asepeaminister ja kaitseminister,

  • Välisminister,

  • Justiitsminister.

Nendega liituvad nende ametivennad Fääri saartelt ja Gröönimaalt, et tagada ühtne lähenemine piirkonna julgeoleku- ja välispoliitilistele väljakutsetele.

Gröönimaa valitsusjuht kinnitas lojaalsust Taanile: soovime jätkata Taani Kuningriigi koosseisus

NordenBladet – Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen teatas teisipäeval Kopenhaagenis toimunud pressikonverentsil, et saar soovib jätkata Taani Kuningriigi koosseisus, lükates sellega selgesõnaliselt tagasi võimaluse liituda Ameerika Ühendriikidega.

Ametlik avaldus tehti vastusena USA presidendi Donald Trumpi hiljutistele ähvardustele ja spekulatsioonidele Taani autonoomse piirkonna võimaliku ülevõtmise osas. Ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga rõhutas Nielsen olukorra tõsidust ja vajadust selgeks seisukohavõtuks.

“Oleme silmitsi geopoliitilise kriisiga ja kui peame siin ja praegu valima Ühendriikide ja Taani vahel, valime Taani,” deklareeris peaminister Nielsen.

Ees seisavad kõrgetasemelised kõnelused Washingtonis

Pingelise olukorra lahendamiseks on alustatud diplomaatilisi samme. Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen teatas teisipäeval, et sõidab koos oma Gröönimaa ametivennaga Washingtoni, et kohtuda kolmapäeval Valges Majas Ameerika Ühendriikide tippjuhtidega.

Kavas on kohtumine USA asepresidendi JD Vance’i ja välisministri Marco Rubioga. Rasmusseni sõnul on visiidi eesmärk viia avalik retoorika konkreetsete läbirääkimiste laua taha.

“Taotlesime kohtumist, et viia kogu arutelu nõupidamisruumi, kus on võimalik teineteisele silma vaadata ja need küsimused läbi rääkida,” selgitas Rasmussen kohtumise tagamaid.

Avafoto: Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen (NordenBladet)

Fääri saared ja Island sõlmisid vastastikuse kalapüügileppe 2026. aastaks

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saared ja Island allkirjastasid kokkuleppe vastastikuste kalapüügiõiguste kohta 2026. aastaks. Värske leping tugineb samadel põhimõtetel nagu 2025. aasta kokkulepe.

Lepingu kohaselt on Fääri saarte põhjapüügikvoot Islandi vetes 5600 tonni. Sellest kogusest võib tursk moodustada kuni 2400 tonni ja meriluts (brosme) kuni 400 tonni. Fääri saarte moivakvoot jääb endiselt 5 protsendi tasemele kogukvoodist, kuid mitte rohkem kui 30 000 tonni.

Vastutasuks saab Island õiguse püüda Fääri saarte vetest 1300 tonni makrelli. Lisaks säilitavad mõlemad riigid vastastikuse ligipääsu teineteise vetesse põhjaputassuu ja Norra kevadkudemisega heeringa (Atlandi heeringa) püügiks.

Leping kehtib esialgu augustini

Käesolev kokkulepe on esialgu ajaliselt piiratud ja kehtib kuni 1. augustini 2026. Põhjuseks on Islandi poolt pärast aastavahetust esitatud soov alustada 2027. aasta kalapüügileppe läbirääkimistega võimalikult kiiresti. 2026. aasta lepingu võimalik pikendamine tuleb arutlusele kevadel.

Kuigi Fääri saarte hinnangul oleks Island pidanud soovi 2027. aasta läbirääkimisteks esitama juba enne aastavahetust, nõustus Fääri pool kõnelustega viivitamatult alustama. Esimene läbirääkimiste voor toimub jaanuari lõpus ja võõrustajaks on Fääri saared.

Ministri kommentaar

Ressursi- ja kaubandusminister Eirikur í Jákupsstovu kommenteeris kokkulepet järgmiselt:

“Kuigi Fääri saared oleksid loomulikult eelistanud ilma ajalise piiranguta kokkulepet, on mul hea meel, et laevad saavad kalapüügiga koheselt alustada.

Ma ootan ja loodan, et riigid asuvad 2027. aasta läbirääkimiste juurde selgete seisukohtadega ning tahtega leida lahendusi. See on oluline nii 2026. aasta kontekstis kui ka Fääri saarte ja Islandi vahelise tulevase koostöö seisukohalt, mis on mõlema osapoole jaoks suure tähtsusega.”

Fääri saared: Rahandusministeerium valmistub vaidlustama kohtumäärust

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte rahandusministeerium (Fíggjarmálaráðið) valmistab ette kaebust Fääri saarte kohtu (Føroya Rættur) 9. jaanuari 2026. aasta määruse peale, millega anti pooleliolevale kohtuasjale peatav toime. Kaebus esitatakse Taani Idaringkonnakohtule (Østre Landsret), kuid selle menetlusse võtmiseks on esmalt vaja Taani menetluslubade nõukogu (Procesbevillingsnævnet) luba.

Vaidluse keskmes on viie linnavolikogu liikme hagi, millele kohus andis esialgse õiguskaitse ehk peatava toime. Rahandusministeerium taotleb luba see otsus edasi kaevata järgmistel põhjustel:

  • Ajaline kriitilisus: Otsus anda hagile peatav toime võib viia olukorrani, kus suurem osa valimisperioodist on möödas enne, kui kordusvalimised saavad toimuda. Kui tuleb oodata tsiviilkohtu põhiotsust – ning arvestada võimalike edasikaebustega ringkonnakohtusse ja Ülemkohtusse –, on oht, et volikogu ametiaeg saab enne lõpliku tõe selgumist läbi.

  • Valimissüsteemi rikkumine: Tegemist on põhimõttelise küsimusega valimissüsteemi reeglite rikkumises. See rikkumine mõjutab otseselt rahva poolt valitud volikogu koosseisu, mis on praegusel juhul moodustatud valedel alustel.

  • Avalik usaldus: Ministeeriumi hinnangul peab vajadus kindla, toimiva ja kodanike usaldust vääriva valimissüsteemi järele kaaluma üles võimalikud huvid, mis on seotud konkreetse omavalitsuse või praeguste volikogu liikmetega.

Rahandusministeerium esitab lähiajal taotluse Procesbevillingsnævnet-ile, et saada luba Fääri saarte kohtu määruse vaidlustamiseks Idaringkonnakohtus. Taotluse esitamise tähtaeg on 14 päeva alates kohtumääruse tegemisest (9. jaanuarist).

Vaidlus käib selle üle, kas demokraatlik puhtus (vajadus kohe uuesti valida) on tähtsam kui valitud liikmete õiguskaitse (õigus oodata ära kohtuotsus enne uusi valimisi).

Täpsem taustainfo Vága vallas ehk Vága kommuna toimunud valimisvaidlusele:

1. Algne probleem: Valimistulemuste tühistamine Vaidlus sai alguse sellest, et kohalike omavalitsuste valimistel tuvastati rikkumisi või ebakõlasid. See võis olla seotud häälte lugemise, sedelite kehtetuks tunnistamise või muu protseduurilise veaga, mis mõjutas seda, kes volikogusse pääses.

Järelevalveasutusena otsustas rahandusministeerium (kelle haldusalasse omavalitsused kuuluvad), et valimistulemus on õigustühine ja tuleb korraldada kordusvalimised (umval).

2. Vastasseis: 5 volikogu liiget vs. ministeerium Viis volikogu liiget, kes esialgsete (ja nüüd vaidlustatud) tulemuste järgi valituks osutusid, ei olnud kordusvalimistega nõus. Nende jaoks tähendaks uue hääletuse korraldamine riski oma koht kaotada. Nad kaebasid ministeeriumi otsuse kohtusse, väites, et kordusvalimisteks pole alust.

3. Kohtu vaheotsus (9. jaanuar 2026) Fääri saarte kohus (Føroya Rættur) tegi määruse, millega andis viie liikme hagile peatava toime (steðgandi virknað). See tähendab juriidiliselt: “Kuni kohus pole otsustanud, kellel on õigus (kas valimised olid vigased või mitte), ei tohi kordusvalimisi korraldada.”

4. Miks ministeerium nüüd kaebab? Rahandusministeerium tahab seda peatavat otsust tühistada, sest kohtuprotsessid on aeglased.

  • Ministeeriumi loogika: Kui oodata ära lõplik kohtuotsus (mis võib koos edasikaebustega minna Taani Ülemkohtusse välja), võib kuluda aastaid. Selleks ajaks on 4-aastane valimisperiood juba peaaegu läbi.

  • Tagajärg: Vald oleks terve selle aja juhitud volikogu poolt, mis on ministeeriumi hinnangul kokku pandud vigaste valimiste alusel.