Gröönimaa delegatsioon käis Fääri saartel, et valmistuda õigusemõistmise reformiks

By

-

jaanuar 13, 2026

NordenBladet – Gröönimaa valmistub kriminaalõiguse pädevuse ülevõtuks Taanilt. Fääri kogemus aitab Gröönimaal valmistuda õigusemõistmise reformiks.

Möödunud nädalal viibisid Fääri saartel töövisiidil õigusemõistmise valdkonna eest vastutav minister Naaja H. Nathanielsen ning Inatsisartut’i õiguskomisjoni ja perekonna- ja tervishoiukomisjoni liikmed. Visiidi käigus kohtuti õigusemõistmise valdkonna asutuste ja koostööpartneritega, sealhulgas Fääri saarte Retsudvalgimi/Rættarnevndinimi esindajatega, ning külastati Fääri peaministri (lagmandi) õigusemõistmise eest vastutava ministri kantseleid.

Visiidi eesmärk oli õppida Fääri saarte kogemusest seoses karistuste ja sanktsioonide (karistusemõistmise) valdkonna seadusandliku pädevuse ülevõtmisega, kuna Gröönimaa kavandab samuti kriminaalõiguse valdkonna seadusandliku vastutuse ülevõtmist Taanilt. Erilist tähelepanu pöörati sellele, milliseid praktilisi ja poliitilisi samme on vaja pädevuse ülevõtmiseks ning millised on olnud varasemate otsuste tugevused ja kitsaskohad.

Minister Naaja H. Nathanielsen sõnul oli visiit väga õpetlik: enne nii suure ja olulise seadusandliku muudatuse üle otsustamist aitab teiste kogemustest – nii õnnestumistest kui ka probleemidest – õppimine kujundada realistlikku ja toimivat lähenemist. Tema sõnul on Gröönimaal juba alustatud poliitilisi arutelusid selle üle, milline võiks tulevikus olla kriminaalõiguse ja karistuspoliitika raamistik, ning kaalutakse võimalust luua esimesel võimalusel asjatundjate töörühm, kes analüüsiks, kuidas erinevaid soove kõige paremini ellu viia kooskõlas kehtivate kokkulepetega.

Selle töö jätkuna kohtusid komisjonide liikmed ka Kopenhaagenis nõustajatega organisatsioonist Justitia ning Taani Inimõiguste Instituudist, et koguda täiendavat teavet ja toetada ettevalmistusi võimaliku pädevuse ülevõtmisega seotud otsusteks.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Gröönimaa isevalitsus saab pädevuse Erfalasorputi ja välisriikide lippude kasutamise reeglite üle

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 13, 2026

NordenBladet – Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen ja Taani justiitsminister Peter Hummelgaard allkirjastasid kokkuleppe ning tegid ühise avalduse, millega lõpetati läbirääkimised lippude kasutamise korra pädevuse üleandmise üle Gröönimaa isevalitsusele (Namminersorlutik Oqartussat).

Pädevuse üleminek tähendab, et Gröönimaa isevalitsus saab edaspidi kehtestada reeglid Gröönimaa lipu Erfalasorputi kujunduse kohta ning samuti määrata tingimused, mille alusel võib Gröönimaal kasutada teiste riikide lippe.

Kokkulepe ei hõlma Dannebrog’i – Taani riigilipu kasutamisega seotud küsimused jäävad Taani justiitsministeeriumi riiklike ülesannete hulka. Samuti kinnitatakse, et Fääri saarte lippu Merkið võib Gröönimaal kasutada ka edaspidi ilma eriloata.

Naalakkersuisuti esimees Jens-Frederik Nielsen rõhutas, et täiendavate pädevuste üle võtmine on loomulik samm. Kuigi muudatus ei ole tema sõnul suur seadusandlik reform, on sellel oluline sisuline ja sümboolne tähendus, kuna puudutab Gröönimaa enda lippu.

Taani justiitsminister Peter Hummelgaard märkis, et Gröönimaa lipp on tugev identiteedi ja omavalitsusliku enesemääramise sümbol, mistõttu on loogiline, et vastutus liigub Gröönimaa isevalitsusele. Ta lisas, et lahendus arvestab Kuningriigi sisest austust ning jätab Dannebrog’i ja Merkið’iga seotud põhimõtted selgelt paika.

Poolte sõnul jätkub koostöö lippude kasutamise küsimustes ka pärast pädevuse üleandmist.

Taust

Gröönimaa isevalitsusel on juba pädevus kehtestada reegleid Gröönimaa lipu kasutamiseks Gröönimaal ning Gröönimaal registreeritud laevadel.

Pädevuse üleminek laiendab võimalust sätestada reeglid ka Erfalasorputi kujunduse ning muude (mitte-Dannebrog’i) välisriikide lippude kasutamise kohta.

Merenduse ja laevade registreerimisega seotud õiguslikud küsimused ei kuulu selle pädevuse ülemineku alla.

Lepingu dokumendid leiate siit:
Kokkulepe: Formaalne 1-leheküljeline dokument, millega antakse pädevus üle: Gröönimaa isevalitsus võtab üle lipuvaldkonna (Erfalasorputi kujundus + välisriikide lippude kasutamise reeglid Gröönimaal). Kokkulepe ütleb ka, et täpsemad raamid on kirjas lisas:
https://naalakkersuisut.gl/-/media/nyheder/2026/01/1301_flag/aftale-vedrrende-grnlands-selvstyres-overtagelse-af-flagomradet-grnlandsk-version.pdf

Ühisavaldus: detailsem lisa, mis selgitab ja täpsustab, kuidas ülevõtmine toimib ja mida see tähendab praktikas, sh et Dannebrog jääb Taani riigi pädevusse ning Merkið’i võib Gröönimaal kasutada ilma eriloata:
https://naalakkersuisut.gl/-/media/nyheder/2026/01/1301_flag/flleserklring-grnlandsk-version.pdf

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Fääri saared: Parasport Føroyar käivitas kaasava spordiprojekti “Øll við”

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 12, 2026

NordenBladet – Täna korraldas Parasport Føroyar projekti “Øll við” (tõlkes “Kõik kaasatud”) piduliku avamis- ja teavitusürituse. Algatuse eesmärk on tagada, et kõik alla 18-aastased lapsed ja noored – sealhulgas puudega ja erivajadustega noored – saaksid reaalse võimaluse osaleda sporditegevuses ja tunda end osana kogukonnast.

Ürituse avas laste- ja haridusminister Djóni Nolsøe Joensen, kes rõhutas oma kõnes paraspordiga tegelejate vaimujõudu.

“Minu jaoks iseloomustab parasportlasi ja nende toetajaid üks kindel omadus: terastugev tahe, mis on korduvalt tõestanud oma murdmatust,” sõnas minister. “Need inimesed näitavad erilisel moel, mida tähendavad tõeline tahe ja julgus. Nad räägivad oma lugu sellest, kuidas lootus ja sihikindlus aitavad saavutada eesmärke hoolimata puudest või väljakutsetest.”

Projekti taust ja vajadus

Uuringud ja kogemused näitavad, et puudega või erivajadustega lapsed teevad sporti oluliselt vähem kui nende eakaaslased. Sageli ei ole põhjuseks huvi puudus, vaid keskkondlikud takistused ja ligipääsetavate treeningvõimaluste nappus.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) statistikale tuginedes võib eeldada, et Fääri saarte ligikaudu 14 000 lapsest on vähemalt 15%-l mõni puue. Projekti “Øll við” eesmärk on seda ebavõrdsust vähendada ning luua Fääri spordiklubides püsivad ja kaasavad lahendused.

Kaasamine ja sotsiaalne tervis

Projekt on ellu kutsutud koostöös Fääri saarte Spordiliidu (Ítróttasamband Føroya) ja teiste partneritega. Algatuse keskmes on arusaam, et sport on enamat kui vaid treening ja võistlus – see on sotsiaalne kuuluvus, heaolu ja elurõõm.

Tänasel üritusel keskenduti sotsiaalse tervise tähtsusele spordis, valdkondadeülese koostöö vajadusele ning poliitilisele ja ühiskondlikule vastutusele puuetega inimeste õiguste tagamisel.

Avamisüritus tähistab pikaajalise arenguprotsessi algust, mille käigus töötatakse välja teadmised ja tööriistad, et Fääri spordiklubid suudaksid tulevikus kaasata kõiki lapsi ja noori.

Gröönimaa: Kangersuneqi fjordi hüdroelektrijaam sai keskkonnamõju loa

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 12, 2026

NordenBladet – Naalakkersuisut (Gröönimaa valitsus) andis 8. detsembril keskkonnamõju loa (VVM/ASN) Qasigiannguitle ja Aasiaatile elektrit tootva hüdroelektrijaama rajamiseks Kangersuneqi fjordis. Luba väljastati arendajale NunaGreen A/S ning see tugineb keskkonnamõju aruandele ja avalikule konsultatsioonile, mis toimus 8. maist kuni 3. juulini 2025.

Kalanduse, jahinduse, põllumajanduse, isevarustatuse ja keskkonna valdkonna minister Peter Borg sõnas, et projekt on oluline samm Kommune Qeqertalikule* kestlikuma, rohelisema ja vastupidavama energiavarustuse suunas ning et loa andmisel on hinnatud, et rajamine toimub keskkonda austaval viisil, avaldab naalakkersuisut.gl.

Mis on VVM/ASN?

ASN (kalaallisut) vastab VVM-ile (taani k) – see on keskkonnamõju hindamine, mis annab süsteemse ülevaate projekti keskkonnamõjudest ning sisaldab ettepanekuid meetmeteks, millega vähendada võimalikke negatiivseid mõjusid.

Mida tähendab VVM/ASN-luba?

VVM/ASN-aruande põhjal otsustab Naalakkersuisut, kas kavandatava rajatise keskkonnamõjud on vastuvõetavad, ning seab loas projektile tingimused.

Õiguslik alus

VVM/ASN valdkonda reguleerivad muu hulgas:

Isevalitsuse määrus nr 5 (27.03.2013) teatud rajatiste keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajärelevalve tasude kohta;
Inatsisartuti seadus nr 9 (22.11.2011) keskkonnakaitsest (8. peatükk).

Kaebeõigus

Võimalik kaebus otsuse peale tuleb esitada Looduse ja Keskkonna Ministeeriumile (Departement for Natur og Miljø) (Postboks 1614, 3900 Nuuk) või e-posti teel pan@nanoq.gl hiljemalt 16. veebruariks 2026.

_______________________

* Kommune Qeqertalik on üks Gröönimaa viisest omavalitsusest (municipality), mis asub Lääne-Gröönimaal Disko lahe piirkonnas. See loodi 2018. aastal endise Qaasuitsupi omavalitsuse jagunemisel ning selle halduskeskus (omavalitsuse “pealinn”) on Aasiaat.

Kommune Qeqertaliku koosseisu kuuluvad neli linna: Aasiaat, Qasigiannguit, Kangaatsiaq ja Qeqertarsuaq, lisaks mitu väiksemat asulat.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Soomes mõõdeti üle 40 kraadi külma

By

Helena-Reet Aari

-

jaanuar 8, 2026

NordenBladet — MTV meteoroloogi Pekka Pouda sõnul mõõdeti Ida-Lapimaal Savukoskis täna neljapäeval 8. jaanuaril umbes kell 5 hommikul temperatuur -41,3 kraadi.

See on selle talve madalaim registreeritud temperatuur. Eelmine talve madalaim temperatuur oli -39,9 kraadi.

Savukoski on umbes tuhande elanikuga vald Sodankylä, Salla ja Pelkosenniemi kõrval.

Külm talv jätkub Soomes täna. Lapimaale, Põhja-Pohjanmaale ja Kainuule on antud tugeva külma hoiatus.

Lapimaal on Rovaniemist põhja pool üldiselt -30 kraadi.

Ka Lõuna-Soomes on külm. Helsingis oli tänase neljapäeva hommikul umbes -12 kraadi, mis Foreca andmetel tundub tuule tõttu umbes -20 kraadi.