Neljapäev, november 13, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1505 POSTS 0 COMMENTS

Õpetajatepäev – 5. oktoober

Õpetajatepäev

NordenBladet – Õpetajatepäev on üleilmne tähtpäev, mil tunnustatakse õpetajaid ja nende panust ühiskonda. Põhjamaad (sealhulgas Soome ja Rootsi) tähistavad õpetajatepäeva üldjuhul samal päeval, mil tähistatakse ka ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ülemaailmset õpetajatepäeva (inglise keeles World Teachers’ Day) – igal aastal 5. oktoobril. 

Õpetajatepäev loodi UNESCO eestvedamisel 1994. aastal, et tähistada 5. oktoobril 1966 vastu võetud ILO/UNESCO soovitust õpetajate staatuse kohta – dokumenti, mis seab rahvusvahelised orientiirid õpetajate õigustele, kohustustele ning töö- ja koolitustingimustele.

Ajalooline ja õiguslik taust

1966. aasta ILO/UNESCO soovitus õpetajate staatuse kohta võeti vastu 5. oktoobril 1966 Pariisis. See käsitleb muu hulgas õpetajate ettevalmistust, töötingimusi, tööaega ja akadeemilist autonoomiat.

1997. aasta UNESCO soovitus kõrgkoolide õppejõudude staatuse kohta laiendab põhimõtteid ülikoolide ja kõrgkoolide õppejõududele (nt akadeemiline vabadus, kollegiaalsus).

UNESCO kuulutas 5. oktoobri õpetajate päevaks 1994. aastal – sellest ajast on päev tähendanud nii tunnustust kui ka õpetajapoliitika fookust.

Igal aastal on oma õpetajatepäeva teema

2025. aasta üleilmne teema on „Recasting teaching as a collaborative profession“ – õpetamise mõtestamine loomuldasa koostöisel elukutsena. Fookuses on õpetajate koostöö, kolleegitugi ja ühine vastutus, mida peetakse võtmeteguriks nii õpetajate professionaalseks arenguks kui ka haridusmuutuste elluviimiseks.

Miks õpetajatepäev on oluline?

UNESCO ja Teacher Task Force’i värske ülevaade, et 2030. aastaks vajab maailm juurde ligikaudu 44 miljonit õpetajat (eriti suur puudujääk on Aafrikas). Teemapäev toob tähelepanu nii järelkasvu, koolituse, töökoormuse kui ka õpetajaameti maine küsimustele.

Kuidas maailma eri paigad õpetajatepäeva tähistavad?

Kuigi paljud riigid on liitunud 5. oktoobri tähistamisega, on mitmel maal oma ajaloolistel põhjustel teine kuupäev.

India: 5. september (president ja filosoof Sarvepalli Radhakrishnani sünniaastapäev).
Hiina: 10. september (riiklik õpetajate päev alates 1985. aastast).
USA: traditsiooniliselt „Teacher Appreciation Week“ mai esimesel täisnädalal, rõhuasetusega tänulikkusel.

Tähistamine on Põhjamaades (nagu ka paljudes teistes riikides) peamiselt seotud õpetajate olulise rolli tunnustamise ja väärtustamisega.

  • Tunnustus ja tänu: Peamine fookus on õpetajate tänamisel nende töö eest.
  • Üritused ja sündmused: Korraldatakse erinevaid üritusi, seminare ja konverentse, mis tõstavad esile haridustöötajate panust ja arutavad haridusega seotud teemasid. Näiteks Soomes tegutseb CCE Finland (Centre for Creative Education), mis on seotud ülemaailmse õpetajatepäeva tähistamisega 5. oktoobril.
  • Koolisisesed tegevused: Koolid ise võivad korraldada väiksemaid pidulikke hetki, kus õpilased ja koolipersonal avaldavad õpetajatele tänu. Eestis on tavaks, et viimase klassi õpilased annavad tunde, lubades õpetajatele puhkuse – see on üks erilisemaid ja tuntumaid tähistamise viise regioonis.

Kuigi tähistamine on olemas, ei ole 5. oktoober Põhjamaades (v.a osades erandjuhtudel) riigipüha, vaid pigem teadlikkuse tõstmise ja tunnustamise päev. Eesmärk on meelde tuletada õpetaja elukutse tähtsust ning propageerida õpetajate staatuse parandamiseks vajalikke meetmeid.

Õpetajatepäev Eestis

Eestis tähistatakse õpetajate päeva 5. oktoobril. Paljudes koolides võtavad abituriendid ja vanemate klasside õpilased sel päeval sümboolselt õpetajatöö üle, viivad läbi tunde ning toetavad kooli juhtimist – see on meie koolikultuuri armastatud traditsioon.

Üleriiklikult on kesksel kohal „Eestimaa õpib ja tänab“ – Aasta Õpetaja gala, kus tunnustatakse silmapaistvaid õpetajaid, tugispetsialiste, juhte ning haridustegusid. Gala on kasvanud Eesti haridusvaldkonna suurimaks iga-aastaseks tunnustussündmuseks.

Mida õpetajatepäev tavaliselt kaasa toob?

Tunnustused ja autasustamised (koolis, omavalitsuses, riiklikul tasandil).

Õpilaste ja õpetajate rollivahetused, pidulikum meeleolu koolipäevas.

Arutelud hariduspoliitikast – töökoormus, järelkasv, toetavad tugisüsteemid ja koostöö koolides.

Tore traditsioon on õpetajatepäeval õpetajaid tänada ning õpetajatele lilli viia!

Head õpetajate päeva, armsad õpetajad! 🌷🌷🌷

Avafoto: Unsplash

OpenAI tõusis 500 miljardi dollariga maailma väärtuslikemaks idufirmaks

Sam Altman

NordenBladet – ChatGPT looja OpenAI on lõpule viinud tehingu, mis tõstab ettevõtte väärtuse 500 miljardi dollarini, tehes sellest maailma kõige väärtuslikuma idufirma. Sellega möödus ettevõte senisest liidrist, Elon Muski kosmosefirmast SpaceX, mille väärtuseks hinnatakse 400 miljardit dollarit.

Tehing võimaldas OpenAI praegustel ja endistel töötajatel müüa investoritele nagu Thrive Capital, SoftBank ja MGX ligikaudu 6,6 miljardi dollari väärtuses osalust. See on märkimisväärne hüpe võrreldes aasta alguses toimunud rahastusringiga, mil ettevõtte väärtuseks hinnati 300 miljardit dollarit.

Ettevõtte väärtuse kiire kasv peegeldab laiemat investeerimisbuumi tehisintellekti valdkonnas – tehnoloogias, millel on potentsiaali muuta terveid majandusharusid. Sam Altmani juhitav OpenAI on üks pioneere, kes veab eest triljoneid dollareid nõudvat tehisintellekti arendust ja andmekeskuste rajamist.

Tehing leiab aset OpenAI jaoks pöördelisel ajal, mil ettevõte on läbirääkimistes Microsoftiga, et muuta oma struktuur traditsioonilisemaks kasumit taotlevaks ettevõtteks. Sellele plaanile on aga vastu seisnud kaasasutaja Elon Musk, kes süüdistab firmat oma algse mittetulundusliku missiooni reetmises.

Samal ajal seisab OpenAI silmitsi tiheda konkurentsiga talentide pärast, kuna tehnoloogiahiiud nagu Meta meelitavad tippspetsialiste sadadesse miljonitesse ulatuvate palgapakettidega. Hiljutine aktsiamüük ongi üks viis, kuidas hoida ja motiveerida oma töötajaid, pakkudes neile võimalust ettevõtte edust rahaliselt osa saada. Huvitava detailina ei müüdud kõiki müügiks pakutud aktsiaid, mis võib viidata töötajate usule ettevõtte pikaajalisse potentsiaali.

Tulevikku vaadates peab OpenAI aga jätkuvalt rinda pistma rivaalidega nagu Google ja Anthropic, vastates konkurentsile uute toodetega, näiteks hiljuti välja tulnud võimsama mudeliga GPT-5.

Avafoto: OpenAI juht Sam Altman

Vaata ka:
Elon Musk kaotas esimese kohtulahingu OpenAI vastu, kuid kiire kohtuprotsess on veel ees

Teine Tartu Illustratsioonifestival seab fookuse raamatuillustratsioonile

Tartu Illustratsioonifestival

NordenBladet – Laupäeval, 4. oktoobril toimub Tartus taas Tartu Illustratsioonifestival (TIF) – ühepäevane sündmus, mis koondab illustratsiooni, kirjanduse, disaini ja kujutava kunsti huvilisi Eestist ja lähiriikidest. Teist aastat aset leidev festival toob kokku nii loojad kui ka publiku.

Sel aastal on TIF pühendatud raamatuillustratsioonile ning teeb koostööd Eesti Raamatu Aasta ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega.

Raamatukultuur on mitmekesine ja illustratsioonidel on selles keskne roll. Seetõttu on tänavune TIF pühendatud just raamatuillustratsioonile. Koostöös raamatuaastaga sünnivad mitmed erisündmused: kirjanike ja illustraatorite “kiirkohting”, mitu vestlusringi ning rändnäitus, mis toob esile märgilised eesti luuleraamatud. Nii rõhutab ka raamatuaasta peakorraldaja ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevjuht Marja Unt festivali fookuse olulisust.

Lisaks raamatutele käsitleb programm mitmeid trükikunsti ja illustratsiooni ühendavaid teemasid: karakteriloome, zine-kultuur, kirjanike ja illustraatorite koostöö ning rahvusvaheline Bologna Lasteraamatute mess.

Päeva jooksul toimuvad töötoad, ettekanded ja vestlusringid ning avatakse turg, kus esitleb oma loomingut ligi 40 illustraatorit Eestist ja naaberriikidest. Külalised saavad kuulata ka ühe Eesti tuntuma illustraatori ja animaatori Heiki Ernitsa vestlust tema loometeekonnast, tööprotsessidest ja armastatud tegelaste sünnist.

 

Eesti loobus Saksa börsiettevõtte Rheinmetall pakkumisest ja liigub oma laskemoonatootmise kokkulepeteni

Eesti ei võtnud vastu Rheinmetalli pakkumist, pidades seda riigile liiga kohustavaks, ning valis moonatootja leidmiseks avaliku konkursi

NordenBladet – Eesti ei võtnud vastu Rheinmetalli pakkumist, pidades seda riigile ebasoodsaks, ning valis moonatootja leidmiseks avaliku konkursi.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on läbirääkimised edenenud niikaugele, et lähinädalatel jõutakse esialgsete allkirjadeni; pakutud mudelites ei lasu riigil nii suuri rahalisi ja ostukohustusi. Plaanis on tuua Eestisse nii 155 mm suurekaliibrilise suurtükimoonaga kui ka muude lõhkelaengutega seotud tootmist.

Samal ajal kritiseerib Riigikogu liige Leo Kunnas Eesti tempos mahajäämist Lätist ja Leedust, ent Kaitsetööstusliidu juht Taavi Veskimägi rõhutab, et Eesti fookus on kõrgema lisandväärtusega oma tehnoloogiatel ning ekspordisuunitlusel.

Eesti rõhuasetus kõrgema lisandväärtusega omatehnoloogiale tuleneb eelkõige turu ja mahu loogikast

Eesti kaitsevägi on väike ning „mahuäri“ nagu standardne laskemoon või toorsõlmed eeldab hiigelinvesteeringuid ja madalamaid marginaale. Kui aga arendada enda intellektuaalomandit – sensorid, drooniplatvormid, tark- ja küberturbelahendused, tulejuhtimis- ja autonoomikamoodulid, uued materjalid – tekib ekspordipotentsiaal, kõrgem hinnastamisjõud ja võimalus müüa terviklahendusi, mitte pelgalt komponenti. IP ehk intellektuaalse omandi omamine tähendab ka paremat läbirääkimispositsiooni tarneahelates ning väiksemat sõltuvust üksikute suurtootjate tsüklitest.

Teiseks sobitub see Eesti tugevustega. Eestil on insener- ja IT-kompetents, kiire prototüüpimise kultuur ning tsiviil–sõjaliste (dual-use) rakenduste loomise oskus. Selline fookus toob rohkem kõrgepalgalisi töökohti ja investeeringuid, aitab hoida oskusteavet riigis ning kasvatab koostööd ülikoolide ja idufirmadega. NATO ja partnerite tänased vajadused – nutikas laskemoon, droonivastased lahendused, lahinguvälja digitaalsed „närvisüsteemid“ – annavad Eestile võimaluse olla nišisüsteemide tarnija, mis suurendab nii liitlasriikide varustuskindlust kui ka Eesti majanduse pikaajalist vastupidavust.

Avafoto: Hanno Pevkur (Riigikogu fotoarhiiv/Erik Peinar)

Rheinmetall rajab Lätti 275 miljoni eest suurtükimoonatehase

NordenBladet – Läti sõlmis Saksa relvatootja Rheinmetalliga raamlepingu, et rajada riiki 275 miljoni euro suurune suurtükiväe laskemoonatehas. Loodav ühisettevõte jaguneb osalustega 51% Rheinmetallile ja 49% Läti kaitsekorporatsioonile.

Tootmise käivitamine on sihitud ülejärgmise aasta kevadesse, kümne aasta perspektiivis sihitakse kuni 3 miljardi euro suurust aastast ekspordimahtu. Projektile pakutakse riiklikke garantiisid ja programme, kuid riigieelarvest investeeringut ei tehta. Tehas peaks looma umbes 150 töökohta ning siduma kohalikke ettevõtteid rahvusvahelisse tarneahelasse.

Rheinmetall AG on Saksamaa börsiettevõte (noteeritud Frankfurdi börsil ja kuulub DAX-indeksisse) peakontoriga Düsseldorfis. Kontsern on üks Euroopa juhtivaid kaitsetööstuse tegijaid: portfellis on 155 mm suurtükimoon ja sütikud, püssirohud ja lõhkeained, õhutõrje- ja tulejuhtimissüsteemid ning soomukid ja nende elutsensteenused. Viimastel aastatel on Rheinmetall keskendunud üha enam kaitsesektorile, laiendades tootmismahtu, et katta NATO riikide kasvavaid vajadusi ja tugevdada Euroopa varustuskindlust — Lätti planeeritav tehas on selle strateegia loogiline jätk.