NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.
Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.
Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.
Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.
Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.
NordenBladet – Eesti, Põhja-Euroopas asuv väikeriik, on kiiresti arenemas parimaks talviseks sihtkohaks neile, kes otsivad segu tehnoloogiast, loodusest ja kultuurist. Põhjamaise kliima ja metsamaastike rohkusega Eesti pakub kaunist talvist imedemaad külastajatele, kes soovivad põgeneda linnamelust.
Eesti üks tuntumaid vanasõnu on “Kus aeg läheb, seal puud ei kasva”. See ütlus tuletab meelde Eesti loodusvarade hoidmise tähtsust, mida riik võtab väga tõsiselt. Tegelikult on Eesti Euroopas oma metsa-määrade poolest üks kõrgemaid, üle 50% maa pindalast on kaetud puudega.
Tähelepanuväärne on ka Eesti suhe tehnoloogiaga. Maailma Majandusfoorumi (weforum.org) poolt “maailma arenenumaks digiühiskonnaks” tituleeritud Eestil on tugev IT-sektor ja valitsus, kes eelistab tehnoloogia kasutamist oma kodanike elu lihtsamaks muutmisel. Alates e-residentsusest kuni veebihääletuseni on Eesti tõeliselt tark riik.
Aga Eesti ei ole tuntud vaid oma kõrgelt arenenud tehnika ja puhta looduse poolest. Riigil on rikkalik ajalugu ja kultuur, eriti vanalinnades. Näiteks Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (unesco.org), mis on tuntud oma hästisäilinud keskaegse arhitektuuri poolest. Külastajatel on võimalik jalutada mööda munakivitänavaid, imetleda gooti stiilis hooneid ja sukelduda kohalikku kultuuri.
Kui plaanite talvereisi Eestisse, siis siin on mõned näpunäited, mis aitavad teil oma külastusest maksimumi võtta:
Külastage Lahemaa rahvusparki. See park on üks suuremaid (747 km²) ja populaarsemaid turismisihtkohti Eestis ja seda mõjuval põhjusel. See on ideaalne koht talvel matkamiseks või räätsamatkamiseks. Lahemaa on oma suurte metsaalade, jäätunud järvede ja maaliliste maastikega loodusesõprade paradiis.
Foto: Lahemaa National Park (Pexels)
Matkamine Eestis. Eesti on matkajate paradiis, mis pakub metsikuid ja kargeid põhjamaiseid metsi ning maastikke, mis sobivad suurepäraselt aktiivset eluviisi armastavatele inimestele. Eestimaa puhas ja rikkumata metsik loodus on ideaalne keskkond seikluslikeks.
Palivere matkarada on matkajatele kohustuslik sihtkoht. See on ilus umbes 10 km pikkune metsarada, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. See on hea rada algajatele, kuid pakub ka piisavalt väljakutseid kogenumatele matkajatele.
Siin on mõned parimad matkarajad, mida Eestis olles külastada:
Foto: Eesti on oma arvukate matkaradadega suurepärane ja turvaline sihtkoht neile, kes armastavad omal jalal looduses ringi uudistada. (Pexels) Foto: VisitEstonia/Arne Ader (CC BY-NC-SA 2.0) Fotod: Elamustuur ja peen õhtusöök koos haldjatega Viru rabas. 3 x VisitEstonia/Mariann Liimal (CC BY-NC-SA 2.0)
Kindlasti käi Eestis saunas. Saunaskäik on suur osa Eesti kultuurist ja külmal talvepäeval kuumas saunas kümblemine on asi, mida kogeda tasub. Tihti käib Eestimaa saunaskäigu juurde ka jääauku hüppamine.
Eestis köetakse sauna traditsiooniliselt puudega ning kuumust tõstab kuumadele kividele vee valamine. Levinud on ka kaseokste kasutamine õrnaks piitsutamiseks, mis parandab vereringet ja aitab lõõgastuda. Paljudel peredel on kodudes oma saun, samuti pole ebaharilik, et saunu leidub ka kortermajades. Saunakultuur on ka Eesti turismi oluline osa ning saunavõimalusi pakuvad paljud külalistemajad, puhkekeskused ja spaad.
Foto: Saun on olnud sajandeid Eesti elu keskne osa, olles mitte ainult puhastumis- ja lõõgastumispaik, vaid ka seltskondlik kooskäimispaik ning vaimsete ja tervendavate praktikate koht. (Pexels)
Tutvu Tallinna ja Tartu vanalinnaga. Nagu varem mainitud, kuulub Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse ja iga Eestit külastav turist võiks seda kindlasti näha. Jalutage mööda vanalinna tänavaid, imetlege arhitektuuri ja külastage mõnda kohalikku kohvikut, et nautida traditsioonilist Eesti sööki.
Külastage Eesti Rahva Muuseumi. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum on suurepärane koht Eestimaa ajaloo ja kultuuriga tutvumiseks. Muuseum pakub interaktiivseid eksponaate ja see on suurepärane võimalus veeta intelligentne talvine pärastlõuna.
Oma töid on muuseumis esitlenud paljud Eestis tuntud kunstnikud. Näiteks: Kaido Ole, Marko Mäetamm, Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marko Mäetamm, Reet Varblane, Andra Orn, Tõnis Saadoja ja paljud teised. Tegemist on väikese valikuga kunstnikest, kes on aastate jooksul Eesti Rahva Muuseumis (ERM) näitusi teinud. Nimekiri on palju pikem, sest ERM-is on Eesti ja rahvusvahelise kunstinäitusi korraldatud juba üle sajandi. Muuseumis on suur kogu Eesti kunsti ja näitusi vahetatakse regulaarselt, et tutvustada erinevaid kunstnikke ja ajastuid.
Fotod: Helena-Reet Aari (endise nimega Ennet) ja Ivanka Shoshana koostatud ja kureeritud kogupere kunstinäitus “Meie kodune nõiaköök” Eesti Rahva Muuseumis (erm.ee). (NordenBladet)
Proovige jääpüüki. Talvel külmuvad paljud Eesti järved ja jõed kinni, mistõttu sobivad need ideaalselt jääpüügiks. See on ainulaadne ja põnev viis kogeda siinset looduse ilu ning suurepärane võimalus ise omale õhtusöök püüda.
Mine Otepää suusakuurordis suusatama või lumelauaga sõitma. Lõuna-Eestis asuv suusakuurort pakub laia valikut lumiseid nõlvi iga tasemega suusatajatele ja lumelauduritele. Samuti on olemas murdmaasuusarajad neile, kes eelistavad rahulikumat tempot.
Eesti on tuntud oma kaunite metsade ja põhjamaise kliima poolest, mistõttu on see suurepärane sihtkoht vabaõhuhuvilistele. Välistest tegevustest ongi suusatamine Eestis tõenäoliselt üks populaarseim talvine spordiala. Eestlased on suusatamises teinud märkimisväärseid saavutusi. Näiteks Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Kelly Sildaru, on toonud Eestile suusavõistlustel mitmeid võite. Kelly Sildaru (21) on noor Eesti vabasuusataja, kes on võitnud juba mitmeid maailmameistritiitleid ja X-mängude kuldmedaleid.
Tee talvine jalutuskäik Pärnu rannapromenaadilt avanevas päikeseloojangus. Pärnu on võluv rannalinn, mis asub Eesti läänerannikul. Jalutage mööda randa ja nautige kauneid päikeseloojanguid ning külastage kindlasti kohalikku turgu traditsioonilise Eesti toidu nautimiseks.
Külasta jääskulptuure Tallinna jõuluturul. Talvel muutub Tallinna Vanalinna väljak jõuluturuks. Tallinna jõuluturg on iga-aastane üritus, mis algab novembri lõpus ja kestab jaanuari alguseni. See pakub mitmesuguseid traditsioonilisi käsitööesemeid ja kingitusi, samuti suurt jääskulptuuride väljapanekut. Külastajad saavad nautida ka elavaid etteasteid, pidulikke sööke ja jooke ning elavat atmosfääri. Tallinna jõuluturu tipphetkede hulka kuuluvad traditsioonilised jõulumaiustused, käsitööna valminud käsitöö ja kaunid jääskulptuurid.
Tallinna jõuluturu traditsioon ulatub keskaega, see on olnud Tallinna vanalinnas populaarne üritus sajandeid. Praegust traditsioonilisele käsitööle, suveniirkingituste müügile ning jääskulptuuridele keskendunud turu formaati on aga korraldatud juba vähemalt 1990. aastatest. Tallinna jõuluturg on muutunud populaarseks sihtkohaks nii kohalike kui turistide jaoks ning see meelitab igal aastal jätkuvalt tuhandeid inimesi.
Fotod: 2 x Jõuluturg Tallinna vanalinnas. VisitEstonia/Birgit Varblane (CC BY-NC-SA 2.0) Foto: Tallinna vanalinn (NordenBladet)
Foto: Tartu vanalinn (NordenBladet)
Foto: Jõuluturg on täis käsitööd. Pildil on kohaliku Eesti käsitöökosmeetika tootja “Elisheva & Shoshana” looduslikud hooldustooted (ElishevaShoshana.com)
Kogege traditsioonilist Eesti jõuluõhtut. Kui külastate Eestit jõuluajal, kogege kindlasti traditsioonilist Eesti jõuluõhtut, mida tuntakse “jõululaupäevana”. See on aeg, mil pered kogunevad, et laulda traditsioonilisi jõululaule, süüa maitsvaid toite ja vahetada kingitusi.
Külastage Kadrioru lossi. Tallinnas asuv Kadrioru loss ehitati 18. sajandi alguses. Palee ja seda ümbritsev park on külastajatele avatud aastaringselt ning pakub suurepärast võimalust kogeda tükikest Eesti kultuuripärandist.
Võta ette reis lähisaartele Hiiumaale või Saaremaale. Mõlemad saared on tuntud oma ainulaadsete maastike, võluvate väikelinnade ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Nendeni pääseb mandrilt parvlaevaga ja need sobivad suurepäraselt ühepäevareisideks või huvitavaks väljasõituks nädalavahetusel.
Fotod: Saaremaa, Kuressaare (NordenBladet)
Külastage Tartu mänguasjamuuseumi. See muuseum on pühendatud Eesti mänguasjade ajaloole ja kultuurile ning pakub huvitavat pilku riigi minevikku. See on suurepärane koht mida külastada koos lastega ning pakub lõbusat ja harivat kogemust.
Külastage Eesti Vabaõhumuuseumi. Vabaõhumuuseum asub Tallinnas ja pakub külastajatele võimalust kogeda traditsioonilist Eesti maaelu ja kultuuri. Sellel on palju rekonstrueeritud hooneid erinevatest ajalooperioodidest ja see on suurepärane viis riigi ajaloo tundmaõppimiseks.
Külastage Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi. Muuseum asub Tallinnas ning pakub suurepärast võimalust tutvuda riigi tarbekunsti ja disainiga. Siin on suur kollektsioon traditsioonilist ja kaasaegset Eesti käsitööd, sealhulgas tekstiili, keraamikat ja ehteid.
Eesti on kiiresti arenev riik, mis pakub ainulaadset segu kiirelt arenevatest tehnoloogiatest, loodusest ja kultuurist, mistõttu on see ideaalne talvine sihtkoht tehnikahuvilistele loodusesõpradele. Põhjamaise kliima, puhta õhu ja looduse, oma metsarohkuse ning rikkaliku ajaloo ja kultuuriga on Eesti ainulaadne ja turvaline koht mida külastada.
Tehnikahuvilise riigina pakub Eesti tehnikahuvilistele külastajatele erinevaid tegevusi ja üritusi. Üks populaarne üritus on Tallinn Digital Summit (digitalsummit.ee), iga-aastane konverents, mis toob kokku tehnoloogiavaldkonna liidrid, et arutada uusimate uuenduste ja trendide üle.
Külastajad saavad uudistada ka Eesti e-teenuseid ja digilahendusi tutvustavat digitaalse innovatsiooni keskust e-Estonia Showroom (e-estonia.com). See on suurepärane koht, kus saate teada, kuidas Eesti kasutab tehnoloogiat oma kodanike elujärje parandamiseks, ning võimaldab pilku heita ka tehnoloogia tulevikku.
Teine võimalus kogeda Eesti tehnikatundlikku kultuuri on registreeruda e-residentsuse programmi. E-residentsus (e-resident.gov.ee) on valitsuse väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti e-teenustele ja ajada äri veebis. See on ainulaadne võimalus ettevõtjatele ja diginomaadidele kogeda Eesti arenenud digiühiskonna eeliseid.
Olenemata sellest, kas olete loodusesõber, tehnikahuviline või lihtsalt otsite uut reisikogemust, on Eestil kõigile midagi pakkuda. Nii et pakkige oma kohvrid ja suunduge imelisele talvepuhkusele Eestisse!
NordenBladet — Soome valitsus uurib võimalusi pärandimaksu kaotamiseks ja selle asendamiseks kapitali müügitulu maksuga. Eesmärk oleks toetada Soome majandust ja tugevdada kodumaist omandit.
Kapitali müügitulu maksustamisel tasutakse maksu pärandina saadud vara väärtuse kasvult vara müügihetkel, vahendab Helsingin Sanomat.
Pärandimaksu kaotamist on aastaid nõutud, eriti huviorganisatsioon Pereettevõtete Liit. Parlamendi erakondadest on maksu kaotamist toetanud eelkõige koonderakond.
Pärandimaksu tasutakse 20 000 euro suuruse ja suurema pärandi pealt. Maks määratakse pärandiks saadud vara väärtuse ja suhte alusel, vastavalt pärandimaksu skaalale ja maksukategooriatele, kuid sisaldab ka erinevaid soodustusi.
Eelmisel, 2024. aastal oli pärandimaksust saadud tulu miljard eurot. Selle eemaldamine põhjustaks seega riigieelarves mõõdukalt suure augu, mida saaks tõenäoliselt vaid osaliselt katta kapitali müügitulu maksuga.
Helsingin Sanomat uuris kuuelt majandusteadlaselt, kas pärandimaksu kaotamine soodustaks majanduskasvu. Nad on kriitilised pärandimaksu kaotamise suhtes.
Soome Panga juhatuse nõunik Essi Eerola:
„Minu hinnangul ei saa uuringuandmetele tuginedes üheselt öelda, milline on seos pärandimaksu kaotamise ja majanduskasvu vahel. Pärandimaksu üksikasjad võivad nii pärandaja kui ka pärandi saaja käitumist mitmeti mõjutada. Mõned neist mõjudest võivad majanduskasvu nõrgendada.
Kokkuvõttes sõltuvad mõjud sellest, kas pärandimaksu kaotamise tõttu maksustamist vähendatakse või asendatakse pärandimaks mõne muu maksuga. Kui vaadata maksustamise struktuuri muutmist, siis ei tundu, et pärandimaks oleks halvem maks kui muud rikkuse või selle tulu maksustamise viisid.
Näiteks sissetuleku ja kapitalitulu maksustamise mõju käitumisele on tõenäoliselt suurem. Samuti on probleeme kapitali müügitulu maksustamisega. See julgustab ettevõtet mitte müüma, isegi kui teisel omanikul võivad olla paremad tingimused tegevuse jätkamiseks. Lisaks soodustaks pärandimaksu asendamine kapitali müügitulu maksuga omaniku kasutuses olevaid eluasemeid võrreldes muu varaga, kuna eluaseme omandist saadavat kapitalitulu tavaliselt ei maksustata.
Soome praeguse pärandimaksu probleemiks võib pidada seda, et pärandimaks sõltub sellest, millist rikkust ja kellele antakse. Lisaks kehtib pärandimaks sageli ka varadele, mida pole lihtne realiseerida. Nii et pärandimaksu tuleks vähemalt muuta.”
Riigi Konjunktuurikeskuse tegevjuht Tuulia Hakola-Uusitalo:
„Maksustamine on vajalik ühiste kulude rahastamiseks. Samas võib igasugune maksustamine aga moonutada majanduse toimimist ja aeglustada majanduskasvu. Pärandimaks on huvitav, sest üldiselt peetakse seda maksuks, mis tõenäoliselt kõige vähem moonutab majanduse struktuuri. Kuna päranduste saamist saab ennustada vaid piiratud ulatuses, ei suuna see inimeste äri- ega tööotsuseid ette.
Majanduskasv tuleneb tööhõivest ja tootlikkusest. Pärand võib võimaldada saajal tööd vähendada, seega ei vähenda pärandimaks vähemalt töötamise stiimuleid. Ehk siis pärandimaks ei paranda tööhõivet.
Suhe tootlikkusega on seevastu veidi keerulisem. Kui probleemiks oleks ettevõtluse finantseerimine või pärijate ettevõtlusoskused teistest paremad, võiks väita, et pärandimaksul on kasvuefekt. Uurimistulemused aga neid väiteid ei toeta – pigem vastupidi. Teisisõnu, puuduvad reaalsed tõendid selle kohta, et pärandimaksu kaotamine kiirendaks majanduskasvu.
Soome majandusel on suur defitsiit, mistõttu kõik maksusoodustused – ka pärandimaksusoodustused – süvendavad seda probleemi. Olemasolevad vastumürgid on tuttavad: kulutuste vähendamine või maksude tõstmine. Täpsemad valikud on suures osas poliitilised, kuid otsustamine on seotud paljude majanduslike ja praktiliste piirangutega.
Seoses pärandimaksuga räägime tavaliselt selle asendamisest kapitali müügitulu maksuga. Pärandimaks ja kapitali müügitulu maks on siiski rohkem teineteist täiendavad kui alternatiivid, kuna nende maksubaasid ei vasta üksteisele.
Pärandi- ja kinkemaksu tulu on umbes miljard eurot. See on sama summa, mis meil on eelarvesse planeeritud riigi vahenditest kutsehariduse või rakenduskõrgkoolide rahastamiseks. Või kui võrrelda maksutuludega, siis alkoholi või tubaka maksustamisest oodatakse vähem.”
Stockholmi Ülikooli majandusprofessor Markus Jäntti:
„Pärandimaksu kaotamine võiks soodustada majanduskasvu, kui maksu kaotamine suurendaks oluliselt investeeringuid. On mõeldav, et rikkust koguneks tarbimise asemel rohkem, kui omaenda pärijad saaksid pärandina suurema osa varandusest.
Pärandimaksu kaotamine võiks ehk muuta ettevõtete tegevuse efektiivsemaks, kui omanikuvahetuse puhul ei soovita firmat leebema maksukäsitluse lootuses sugulastele üle anda. Kui ettevõte läheb maksukaalutlustel üle pärijatele, mitte parimatele võimalikele ärijärglastele, võib see uuringu kohaselt nõrgendada üldist tootlikkust.
Teisest küljest võivad pärandused avaldada negatiivset mõju pärijate finantstegevusele. Miks investeerida oma intellektuaalsesse kapitali või säästa kõvasti, kui tulemas on märkimisväärne pärand? Pärandi maksustamine nõrgendab sellist potentsiaalset negatiivset stiimulit.
Pärandimaksu poolt- ja vastuargumente on palju. Minu arusaamist mööda ei peeta uuringutes pärandimaksu mõju majanduskasvule – olgu see positiivne või negatiivne – kuigi oluliseks. Teisisõnu ei pea ma uuringute põhjal tõenäoliseks, et pärandimaksu kaotamine soodustaks majanduskasvu.”
Tampere ülikooli majandusprofessor Kaisa Kotakorpi:
„Pärandusmaksu kaotamine majanduskasvu oluliselt ei soodustaks. Pärandi- ja kinkemaks on maksusüsteemi kui terviku lahutamatu osa ning selle kaotamine raskendaks oluliselt riigieelarve tasakaalustamist. Pärandi maksustamine kahjustab majandust suhteliselt vähe, seega saab pärandimaksu kasutada maksutulu tõhusaks kogumiseks.
Eraldi küsimus on see, kuidas tuleks kompenseerida pärandimaksu kaotamisest tingitud maksutulude vähenemist. Pärandimaksu peetakse üheks tõhusamaks maksuks, mistõttu selle asendamine teiste maksudega ei tundu mõistlik ja võib maksimaalselt kahjustada majanduse toimimist. Ma arvan, et praegu on mõttetu spekuleerida alternatiivide üle.”
Hankeni majandusprofessor Topi Miettinen:
„Kiiresti võlgu võtval riigil on hea hoolikalt kaaluda, kuidas tuleks maksustamist muuta, et tagada majanduskasv ja riigieelarve tasakaal. Kui jõuame maksude alandamiseni, oleks targem investeerida pärandimaksu asemel tulumaksu, kapitali müügitulu maksu või ettevõtte tulumaksu alandamisesse.
Avalikus debatis kuuleb sageli pärandimaksu vähendamise või ärajätmise põhjendusena populistlikku väidet juba korra maksustatud tulu kohta. Samas avalduses on aga ka pärandimaksu põhjendus.
Eespool mainitud kolm maksu võtavad palgasaajatelt, omanikelt ja ettevõtjatelt majandustegevuseks stiimuleid rohkem ära kui kasumi, kapitali ja töötulu maksustamine alles eluea lõpus pärandimaksuna.
Pärandimaksu säilitamine ning samal ajal sissetulekute, tulude ja kasumi maksustamise alandamine tugevdab ka järgmise põlvkonna stiimuleid majandustegevuseks ja innovatsiooniks ning oskusteabe omandamiseks tootlikumates sektorites.”
Aalto Ülikooli majanduse emeriitprofessor Matti Pohjola:
„Majandusuuringud ei näita, et pärandimaksuga riikides oleks majanduskasv aeglasem. Hoolimata pärandimaksust on USA ja Taani majanduskasvu juhtivad riigid. Võib arvata, et kõik maksud avaldavad negatiivset mõju, kuid pärandimaksu mõjud on väiksemad kui teistel maksudel.
Pärandi maksustamine ei mõjuta turul kujunevaid hindu ja sissetulekuid nagu seda teevad tarbimis- ja tulumaks, ning seeläbi ka majanduslikke otsuseid. Seetõttu on see parem viis riiklike kulutuste rahastamiseks kui need maksud. Pärandimaks on ka hea viis saavutada ühiskond, kus kõigil on võrdsed võimalused läbi lüüa olenemata päritolust.
Pärandimaksu saab vältida maksuplaneerimise abil, mida tavaliselt saavad endale lubada vaid rikkad. Samuti võib maks teha ettevõtte jaoks keeruliseks põlvkondade vahetuse. Need negatiivsed tegurid olid kakskümmend aastat tagasi Rootsis pärandimaksust loobumise peamised põhjused.
Pärandimaksu kaotamisest tingitud maksutulu vähenemist saaks kompenseerida ekspertide soovitatud ettevõtete dividendide maksustamise korrigeerimisega. Rahandusministeeriumi hinnangul on praeguse süsteemi maksutoetus suurusjärgus pool miljardit, mis muudatusega väheneks.”
NordenBladet — Laevafirma Tallink Silja on soetanud enesetapu kalduvustega reisijatele erivahendid, milleks on turvatekid ja -padjad. Laevafirma on tellinud ka kombinesoonid, mida kasutavad politsei ja kriminaalhoolduse amet. Selliste kombinesoonide ja voodipesuga ei saa inimene endale haiget teha, vahendab Yle.
Neid saab kasutada juhul, kui kinnipeetud enesetapu kalduvustega reisija võib oma riiete abil enesetapu sooritada.
Selliseid turvarõivaid ja voodipesu hangitakse, sest õiguskantsler on leidnud, et need peaksid olema kättesaadavad.
Õiguskantseler Petri Jääskeläinen tegi kaks aastat tagasi laeva Baltic Princess kontrolli.
Toona leiti, et meesturvatöötajad olid kinnipeetud naised kahel juhul enesetapu katse pärast alasti koorinud. Sel ajal ei leitud laevalt enesetapu kalduvustega reisijatele sobivaid rõivaid ega voodipesu.
Vähemalt üks naistest pidi mõnda aega täiesti alasti ja ilma tekita olema.
Õiguskantsler leidis, et sarnaste alandavate olukordade vältimine eeldab, et laevadel oleks ka naisturvatöötajad.
Laevafirma on õiguskantslerit teavitanud, et naisturvatöötajaid ei ole alati laevadele võimalik leida, kuid neid püütakse juurde palgata. Laevafirma teatel on nad leidnud veel ühe.
Siseministeeriumi määrus näeb ette, et turvakontrolli läbiviija peab olema kontrollitavaga samast soost, kui seljast tuleb võtta muu riietus peale ülerõivaste.
Laevafirma hinnangul on koolituste kaudu parandatud ka reisijate ohutust. Politsei käis laeval jaanuari lõpus, et korraldada koolitusi, kuidas enesetapule kalduva kliendiga toime tulla. Koolitus toimus turvatöötajatele ja laevaõdedele.
Õiguskantsler tegi laevafirmale ülesandeks teatada jaanuari lõpuks, milliseid meetmeid ta on kontrolli käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks rakendanud.
NordenBladet — Kanaari saartel Tenerifel asuva Teide vulkaani aktiivsus on viimasel ajal näinud murettekitavaid aktiivsuse märke ning praegu on vulkaan vaatluse all, edastab Canarian Weekly.
Teide on Hispaania kõrgeim tipp. Tenerife keskel enam kui 3700 meetri kõrgusele merepinnast tõusvas vulkaanis on 2016. aastast täheldatud seismilisi, geodeetilisi ja geokeemilisi anomaaliaid. Alates 2022. aastast on sündmused aga kiirenenud.
Kohalike võimude teatel vahetut purske ohtu ei ole, kuid täheldatud anomaaliad nõuavad siiski pidevat teaduslikku uurimist.
Samuti soovitatakse inimestel olla kursis võimude uudistega ja järgida ametiasutuste juhiseid, eriti piirkondades, kus seismilisus on suurenenud.
Üks selline piirkond on Canarian Weekly andmetel mäest lõunas asuv Vilaflori küla, mis registreeris selle nädala alguses 24 tunni jooksul kokku 14 maavärinat.
Kanaari saarte regionaalpoliitika eest vastutav nõunik Manuel Miranda palus elanikel hiljutiste seismiliste värinate põhjustatud mure tõttu jääda rahulikuks ja ettevaatlikuks.
Canarian Weekly andmetel on viimastel kuudel Tenerife lääneosas Santiago del Teide küla läheduses tuvastatud märkimisväärseid maavärinaparvesid. Teadusliku definitsiooni kohaselt viitab see termin „maavärinate jadale, mille hulgast ei saa eristada tugevamat peamist maavärinat”.
Maavärinaparvesid on saarel täheldatud ka varasematel aastatel. Santiago del Teide ümbruses oli ka 2023. aasta suvel 30 kilomeetri sügavusel maavärin ning samal aastal täheldati teist märkimisväärset sülemit otse Teide jalamil Las Cañadase all.
Lisaks maavärinaparvedele on Tenerifel tehtud ka teine märkimisväärne vaatlus. Saare maapind on alates 2023. aastast tõusnud ühe sentimeetri võrra.
Kanaari saarte riikliku geograafiainstituudi direktori Itahiza Domínguezi sõnul võib see tunduda väike, kuid tegelikult on see kõrgeim piir, mida praeguse süsteemiga mõõta saab.
Domíngueze sõnul ei viita maapinna kõrguse aeglased, millimeetritesse ulatuvad muutused veel peatsele purskele, kuid muutused on ajendanud ametivõime sellegipoolest oma seiret tõhustama.
