NordenBladet – Läti rahandusministeerium prognoosib 2025. aasta eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Varem prognoosis ministeerium, et eelarve jääb 2,9 protsendiga miinusesse.
Kui rahapoliitikat ei muudeta, siis keskpikas perspektiivis prognoosib ministeerium, et 2026. aastal kujuneb riigieelarve puudujäägiks kolm protsenti. 2027. aastal on see 3,2 protsenti, 2028. aastal 2,8 protsenti ja 2029. aastal 2,3 protsenti, vahendas LSM.
Geopoliitilisi ja riigisiseseid väljakutseid silmas pidades, eeldab ministeerium, et riigi rahanduse olukord jääb keskpikas perspektiivis pingeliseks ning tulude ja kulude tasakaalustamiseks tuleb tänavuse eelarvemenetluse käigus võtta vastu rida raskeid otsuseid.
Ministeerium prognoosib selle aasta hinnatõusuks 2,5 protsenti, mullu oli see 1,3 protsenti. Ministeerium võtab tänavuses prognoosis arvesse toiduainete kiiremat hinnatõusu, samuti osade energiaallikate hinnatõusu maailmaturul.
NordenBladet — USA presidendilt Donald Trumpilt tuli Soome suunas positiivseid signaale. President mainis pärast kohtumist Soome presidendi Alexander Stubbiga sotsiaalmeedias, et Soome ja USA koostöö tugevdamine hõlmab ka jäämurdjate hankeid.
Trump ütles jaanuaris, et USA plaanib tellida umbes 40 jäämurdjat. Trumpile vajalike jäämurdjate tootmise Soome tulekut on kõvasti spekuleeritud, vahendab Iltalehti.
USA sõlmis eelmise, 2024. aasta juulis Soome ja Kanadaga ICE pakti, mille eesmärk on tugevdada riikide koostööd Arktika piirkonnas ja jäämurdjate tootmises.
Kui USA telliks praegu Soomest hiiglaslikul hulgal jäämurdjaid, oleks mõju majandusele ja tööhõivele märkimisväärne.
Kuid ebakindlus tuleviku suhtes on kasvanud, kui Trump kehtestab EL-i riikidele 20-protsendilised tollimaksud. Kuidas see jäämurdjaid mõjutab, pole veel teada.
Praegu on veel liiga vara hinnata mõju tellimustele. Varasemad arutelud jäämurdjate ja ICE pakti lepingu üle on aga olnud head signaalid, et Soome vastu tuntakse tõelist huvi, kommenteeris laevaehitusfirma Helsingi laevatehase tegevjuht Kim Salmi.
Salmi sõnul on Helsingi laevatehase töötajad valmis tööd alustama, kui USA nii otsustab.
Kuigi tegeliku jäämurdja tellimiseni võib veel palju aega kuluda, oli see eelmisel 2024. aastal sõlmitud ICE pakti vaimus taas paljulubav, kommenteeris Salmi e-posti teel.
Jäämurdeteenuseid pakkuva Arctia ärijuht Paavo Kojonen on rahul Ameerika Ühendriikide jäämurdjate vajadusega.
Tõde on see, et Soome on ehk ainuke koht maailmas, kus sellises koguses uut jäämurdja varustust saaks ehitada, märkis ta.
Kuigi Soomet tajutakse tööstuses sageli väikese riigina, ollakse selles vallas maailma tipus. Oleks tõesti tore, kui saaksime tööd ja tellimusi Soome. Arctia muidugi toetab seda igal võimalikul viisil, ütles Kojonen.
Kojoeni hinnangul võib 40 jäämurdja võimalik tellimine tähendada Soome laevatehastele suurepärast tööd 10–20 aastaks.
Helsingi ja Rauma laevatehased saaksid ilmselt hakkama 1-2 jäämurdjaga aastas. Sellest lähtuvalt saab hakata arvutama, millise tööhõiveolukorra see kaasa tooks, lisas ta.
Potentsiaalsed tootmiskohad Soomes võiksid olla näiteks Helsingi ja Rauma laevatehased. Aastane toodang võiks olla kuni mitu murdjat.
Laevatehased teevad neid paralleelselt. Sa ei tee ühte algusest lõpuni ja siis järgmist algusest lõpuni. Ma saan aru, et selle tulemusel saab iga laevatehas toota vähemalt kaks laeva aastas, selgitas ta.
Salmi hinnangul võib ühe jäämurdja tellimus tuua Soome sadu miljoneid või isegi miljard eurot, kui arvestada laeva ehitust Soomes.
USA on eriti huvitatud rasketest polaarjäämurdjatest, mille maksumus on kõrgem kui Soome ja Läänemere jaoks ehitatud kergematel jäämurdjatel, ütles Salmi.
Salmi sõnul on väga väärtuslik, et Stubb edendab aktiivselt Soome laevaehituse oskuste tunnustamist maailmas.
Lisaks on Salmil hea meel, et Trump on ka Soome jäämurdjate ehituse oskuste vastu huvi avaldanud.
„Teeme aktiivselt head koostööd Soome valitsusega, et Soome laevaehituse ainulaadset asjatundlikkust Ameerika Ühendriikides teataks,” ütles Salmi.
Põhja-Ameerika tervikuna on meie jaoks oluline turg, kuna USA-l ja Kanadal on märkimisväärne vajadus oma jäälaevastiku uuendamiseks, lisas ta.
Tööhõive mõjusid Salmi veel hinnata ei oska enne, kui tegelik leping on sõlmitud. Küll aga saab Salmi sõnul eeskujuks võtta just Helsingi laevatehase poolt Kanada valitsusele laekunud tellimuse.
See on Soome esimene jäämurdja tellimus Põhja-Ameerikasse.
Raske jäämurdja Polar Max projekteerimise ja ehitamise etapis töötab Helsingi laevatehases vähemalt 850 inimest ning alltöövõtjaid kogu Soome laevaehituse sektoris, ütles Salmi.
Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tõsta ka oma ehitusvõimsust, märkis ta.
Helsingi laevatehases on ehitatud kuni pooled maailma jäämurdjatest. Jäämurdja ehitamine ja projekteerimine võtab aega 2–3 aastat.
„Näiteks raske jäämurdja saame tarnida kolme aastaga ja sarja järgmised laevad saame tarnida iga kaheksa kuu tagant,” räägib Salmi.
Meil on suurepärane raamistik, oskusteave ja testitud kontseptsioonid, mille põhjal saame kohe asuda USA-le jäämurdjat ehitama. Saame ehitada mitu laeva korraga. Oma tarneahela abil suudame tõsta ka oma ehitusvõimsust, märgib ta.
Salmi sõnul on Helsingi laevatehas ja selle omanik Kanada laevatehasefirma Davie Washingtonis aktiivselt kohal. Ettevõtted soovivad levitada infot Soome jäämurdjate-alaste teadmiste kohta.
Seda tööd tehakse heas koostöös Soome valitsusega, sõnab ta.
NordenBladet — Ligi pooltel Soome pensionäridel on arvel säästud, selgus pensionikindlustusseltsi Ilmarinen värskest uuringust. Nii oli see ka eelmisel, 2024. aastal.
Teiste vahendite populaarsus on seevastu langenud. Oma eluaseme soetamist varalise kindlustamise vahendina nimetavad 35 protsenti (2023. aastal 40%), fondi-, aktsia- või kinnisvarainvesteeringuid 30 protsenti (32%) ja lisapensioni 14 protsenti (15%) vastanutest, vahendab Iltalehti.
Enam kui iga neljas pole aga oma pensioniks rahaliselt kuidagi valmistunud.
Meie hiljutise uuringu järgi on pensionile jäämisele eelnev finantsettevalmistus kümne aastaga oluliselt nõrgenenud, ütleb Ilmarineni teadur Jouni Vatanen pressiteates.
Seetõttu ohustavad autoremont, ootamatud ravikulud või muud ootamatud väljaminekud veelgi enamate pensionäride rahaasju. Kuigi olukord on endiselt mõõdukalt hea, on suund murettekitav. Nüüd vajame laiemat arutelu ja konkreetseid lahendusi, mis aitavad inimestel õigel ajal valmistuda.
Finantsoskuste tugevdamine noores eas ja teadmine, kuidas pensionipõlves ots otsaga kokku tulla võib aidata rahaliselt tulevikku kindlustada, jätkab Vatanen.
Tööpensionikindlustuse Ilmarinen uurimus uuris pensioniks majandusliku ja rahalise ettevalmistumisega seotud küsimusi nagu pensionäride majanduslik olukord ning finants- ja digioskused. Küsitlusele vastas detsembris-jaanuaris 1069 pensionäri.
NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul toimus enne uudise avalikustamist aktsiatega märkimisväärne kauplemine, mis võib viidata võimalikule siseteabe kasutamisele või lekkele.
„Koostöös Finantsinspektsiooniga soovime välja selgitada, kas selline oht võis realiseeruda. Samuti ootame vastuseid küsimustele, kes kuulusid kitsasse ringi, kus kujunes tagasiostupakkumise hind, ning kas mõnel neist oli samal ajal isiklik finantshuvi aktsionärina. Näiteks aktsionäride nimekirjast leiab, et Enefit aktsiad on nii Eesti Energia juhatuse kui ka nõukogu liikmetel, aga ka peaminister Michalile kuuluval ettevõttel,“ ütles Kovalenko-Kõlvart.
Esimehe sõnul viitab kogu juhtum taas sellele, et riigiettevõtete juhtimises puudub strateegia ning valitsuse omanikupoliitika on vastuoluline ja kaootiline. „Kahjuks selle kaootilisuse maksab iga kord kinni maksumaksja. Lisaks tekitab valitsuse ettearvamatu tegutsemine ebakindlust kapitaliturul, mis võib kahjustada Eesti mainet rahvusvaheliste investorite silmis ja nõrgendada kogu majanduskeskkonda,“ lisas Kovalenko-Kõlvart.
Eesti Energia pakub taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni aktsionäridele vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus võimalust müüa Enefit Greeni aktsiad hinnaga 3,4 eurot aktsia kohta. Võrreldes 26. märtsi sulgemishinnaga oli 27. märtsi pakkumishind 47 protsenti kõrgem ja võrreldes viimase kolme kuu keskmise kauplemishinnaga 27 protsenti kõrgem. Enefit Green arendab ja toodab tuule- ja päikeseenergiat Baltimaades, Poolas ja Soomes.
Istungile on kutsutud Eesti Energia juhatuse liige Marlen Tamm ja jurist Kristjan Nõmmik, Nasdaq Tallinna juhatuse esimees Kaarel Ots, Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ning Riigikontrolli esindajad.
NordenBladet — Leedu siseministeerium teatas, et Leedule ja Eestile ei anta EL-i rahastust nende kavandatud droonimüüri projektile, mille eesmärk on kaitsta nende piire.
„Eesti ja Leedu piirivalveametnikud olid esitanud ühise taotluse Euroopa Liidu rahastuseks nn droonimüüri arendamiseks piiri ääres, kuid projektile raha ei antud,” teatas ministeerium BNS-ile antud kommentaaris.
„Eesti oli peamine taotleja ja Leedu oli partner,” lisati.
Leedu piirivalveteenistus (VSAT) teatas BNS-ile, et Brüssel lükkas märtsi alguses rahastamistaotluse tagasi.
Eelmise, 2024. aasta mais teatas toonane siseminister Agnė Bilotaitė, et piirkonna riigid leppisid kokku nn droonimüüri väljatöötamises.
Ta ütles toona BNS-ile, et algatus hõlmab droonide kasutamist piiri jälgimiseks ja droonivastaste süsteemide kasutuselevõttu. Ta ei öelnud, millal projekt võidakse ellu viia.
VSAT-i ülem Rustamas Liubajevas ütles, et otsitakse muid rahastamisallikaid.
„Ma ei pea seda suureks probleemiks, et projekti ei valitud rahastamiseks. Usun, et saame selle projekti rahastamiseks otsida muid allikaid,” ütles Liubajevas ajakirjanikele.
„Projekt võiks olla rohkem suunatud regionaalsele koostööle, regionaalse süsteemi loomisele,” lisas ta.
Liubajevas märkis, et EL rahastab muid mehitamata õhusõidukite ja droonitõrjesüsteemidega seotud oste.
Tema sõnul on EL eraldanud Leedule droonide ostmiseks 11 miljonit eurot, millest 3 miljonit on ette nähtud droonivastase varustuse soetamiseks.
VSAT-i ülem ütles, et „droonimüüri” projekt oli peamiselt mõeldud riikidevahelise teabevahetuse hõlbustamiseks.
„Tegemist on süsteemiga, mis võimaldaks ennekõike infovahetust, droonide avastamist ja nende neutraliseerimist. Samuti oli plaanis pilootprojektideks valida igas riigis konkreetsed piirilõigud,” ütles ta.
Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 12 miljonit eurot, millest Eesti taotles 4 miljonit eurot ja teised osalejad ligikaudu 2,5 miljonit eurot.
Leedu siseminister Vladislav Kondratovič ütles, et infovahetus on nüüd tagatud muude vahenditega, ehkki mitte nii kiiresti.
„Loomulikult muudaks lisarahastus teatud protsessid kiiremaks, aga minu teada on VSAT oste sooritamas üle 3 miljoni euro väärtuses [eraldatud droonitõrjesüsteemidele]. See tugevdab piiriturvalisust ning me eeldame, et igal üksusel on peagi droonikaitse,” ütles ta.
Kondratovitš ei välistanud „droonimüüri” projektile uuesti EL-i rahastuse taotlemist.
Minister kinnitas ajakirjanikele, et projekt „ei ole surnud”.
