Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1754 POSTS 0 COMMENTS

Norra: DSB uus riiklik andmeportaal aitab tugevdada ennetust ja riskijuhtimist

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Norra ühiskonnaohutuse ja hädaolukordade amet (DSB) on avanud uuendatud riikliku andmeportaali (Kunnskapsbanken), mis koondab ajakohastatud andmeid loodusohtude, haavatavuse ja ühiskondlike riskide kohta. Tegemist on tööriistaga, mis aitab paremini hinnata võimalikke ohte ning teha targemaid otsuseid nii avalikus sektoris, ettevõtetes kui ka kogukondades.

Uus andmeportaal (kart.dsb.no/kunnskapsbankkart) ühendab erinevatest allikatest pärinevad andmed, sealhulgas kindlustussektori kahjuinfo, ning seda uuendatakse iga kuu. See tähendab, et kasutajatel on võimalik saada senisest täpsem ülevaade sellest, millised riskid eri piirkondi ähvardavad ja kuidas neid ennetada.

Finans Norge kindlustuse ja pensioni valdkonna direktor Stefi Kierulf Prytz rõhutas, et tegemist on olulise ja kauaoodatud sammuga. Tema sõnul vajavad omavalitsused paremini kättesaadavat ja kvaliteetset teavet, et koostada sihipärasemaid riski- ja haavatavusanalüüse.

Miks see on oluline?

Riskide ennetamine muutub järjest tähtsamaks, sest äärmuslikud ilmastikuolud, loodusõnnetused ja muud hädaolukorrad mõjutavad nii inimeste igapäevaelu kui ka ettevõtete tegevust. Mida parem on teadmine ohtudest ja haavatavatest kohtadest, seda lihtsam on kahjusid ennetada või nende mõju vähendada.

Teadmuspank annab tugevama aluse näiteks ruumiplaneerimiseks, taristu arendamiseks, kriisivalmiduse parandamiseks ja kohalike riskianalüüside tegemiseks. See aitab otsustada, kuhu võib ohutult ehitada, milliseid piirkondi tuleb paremini kaitsta ning kus tuleks valmisolekut suurendada.

Mida saab sellest tavainimene?

Kuigi andmeportaal on eelkõige töövahend ametiasutustele ja spetsialistidele, on selle laiem mõju oluline ka tavainimese jaoks. Kui kohalikud omavalitsused ja asutused kasutavad paremaid andmeid, võivad selle tulemused olla väga praktilised:
parem ülevaade üleujutus-, maalihete või teiste loodusohtude riskist, turvalisem elukeskkond, targem planeerimine ning vähem kahjusid tulevikus.

Ka koduomanikele ja elanikele tähendab see kaudselt suuremat kindlustunnet. Kui riske hinnatakse täpsemalt, on võimalik võtta õigel ajal kasutusele ennetusmeetmeid, mis aitavad kaitsta kodusid, vara ja inimeste turvalisust.

Mida võidavad ettevõtted?

Ettevõtete jaoks tähendab parem riskiteave võimalust hinnata oma tegevuskeskkonda täpsemalt ja teha teadlikumaid otsuseid. See võib puudutada nii uute asukohtade valikut, varade kaitset, tarneahelate planeerimist kui ka ärikatkestuste riski vähendamist.

Eriti oluline on see ettevõtetele, kelle tegevus sõltub hoonetest, logistikast või ilmastikutingimustest. Kui riskid on paremini kaardistatud, on võimalik investeerida ennetusse enne, kui probleemid tekivad. See aitab vähendada kulusid ja parandada toimepidevust.

Tõhus ennetus on odavam kui tagajärgede likvideerimine

Teadmuspanga üks suuremaid eeliseid on võimalus liikuda reageerimiselt ennetamisele. Kahjude parandamine pärast õnnetust või loodusjuhtumit on enamasti kallim kui varajane tegutsemine. Täpsemad andmed võimaldavad suunata ressursse sinna, kus neist on kõige rohkem kasu.

Seetõttu võib uus riiklik teadmuspank tuua aja jooksul märkimisväärset kasu kogu ühiskonnale: vähem kahjusid, parem valmisolek, targem planeerimine ja väiksem majanduslik koormus.

Edu sõltub kasutamisest

Selleks et teadmuspank oma eesmärki täidaks, peab see olema hästi tuntud ja aktiivses kasutuses. Oluline on, et omavalitsused, ettevõtted ja teised kasutajad teaksid selle olemasolust ning oskaksid andmeid oma töös rakendada.

Kui uus tööriist leiab laialdast kasutust, võib sellest kujuneda oluline tugi turvalisema ja paremini ette valmistatud ühiskonna kujundamisel.

Norra: Naised finantssektoris on üha kõrgema kvalifikatsiooniga, kuid palgalõhe püsib

Norra: Naised finantssektoris on üha kõrgema kvalifikatsiooniga, kuid palgalõhe püsib

NordenBladet – 2025. aastal teenisid naised finantssektoris keskmiselt 84,5 protsenti meeste palgast, mis on sama tase kui aasta varem. Samal ajal on naiste osakaal juhtivatel ametikohtadel küll kasvanud, kuid muutus toimub endiselt aeglaselt. Seda näitavad Finans Norge ja Finansforbundet’i avaldatud võrdõiguslikkuse näitajad.

Viimaste aastate üks selgemaid arenguid on naiste haridustaseme tõus finantssektoris. Kui 2020. aastal oli kõrgkooli- või ülikooliharidus veidi alla 62 protsendil naistest, siis 2025. aastaks oli see näitaja tõusnud üle 70 protsendi. Meeste üldine haridustase on endiselt mõnevõrra kõrgem, kuid vahe on oluliselt vähenenud.

Samas on naised jätkuvalt vähemuses tehnoloogia- ja IT-valdkondades, kuigi nende osakaal on ka seal kasvanud. Just see aitab selgitada, miks palgaerinevused püsivad. Finantsvaldkonna esindajate hinnangul muutuvad tehnoloogia ja tehisintellektiga seotud oskused tulevikus järjest olulisemaks ning seetõttu on murettekitav, et liiga vähesed naised valivad nendega seotud õpiteed.

Pikemas vaates on naiste ja meeste palgaerinevus finantssektoris küll vähenenud. Kui 2020. aastal moodustas naiste palk ligikaudu 82 protsenti meeste palgast, siis nüüdseks on see tõusnud 84,5 protsendini. Viimase kahe-kolme aasta jooksul on areng siiski aeglustunud, mis viitab sellele, et palgavõrdsus ei parane iseenesest, vaid vajab jätkuvat teadlikku ja süsteemset tegutsemist.

Palgalõhe on tihedalt seotud ka ametikohtade ja vastutusvaldkondade jaotusega. Mehed on endiselt üleesindatud nii juhtivatel ametikohtadel kui ka kõrgemalt tasustatud erialadel, eriti tehnoloogia ja IT valdkonnas. Seetõttu peetakse oluliseks suurendada naiste osakaalu nii juhtimises kui ka strateegiliselt olulistes spetsialistiametites.

Naiste osakaal juhtide seas on viimase viie aasta jooksul tasapisi tõusnud. 2025. aastal oli finantssektori juhtidest 35,5 protsenti naised, võrreldes umbes 32–33 protsendiga viis aastat tagasi. Positiivse arenguna tuuakse esile ka seda, et naiste osalise tööajaga töötamine on vähenenud, mis toetab pikemas perspektiivis nii karjäärivõimalusi kui ka palgakasvu.

Finantssektori organisatsioonid rõhutavad, et sooline võrdõiguslikkus ei sõltu ühest meetmest, vaid eeldab terviklikku lähenemist. Olulised on värbamine, oskuste arendamine, karjäärivalikud, juhtide järelkasv ja õiglane palgakujundus. Nende hinnangul on sektoril head eeldused edasiseks arenguks, kuid senisest kiiremate muutuste saavutamiseks tuleb tegutseda sihipärasemalt.

Allikas: Finans Norge

Norra: Vesterålen Havbruk sulgeb Bø tapamaja ja saadab töötajad sundpuhkusele

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet -Põhja-Norras tegutsev kalakasvatusettevõte Vesterålen Havbruk teatas reedel, et kohalike kasvanduskohtade nappus sunnib ettevõtet sulgema Bøs asuva tapamaja ning saatma töötajad sundpuhkusele. Ettevõtte teatel oli viimane tootmispäev 6. märtsil, mille järel tegevus peatatakse, kirjutab Bladet Vesterålen.

Ettevõtte sõnul on peamine probleem uute tootmisalade ja paiknemiskohtade vähene kättesaadavus ning ametkondlike menetluste pikk ja ettearvamatu kulg. Tegevjuht Brynjar Kværnstueni hinnangul muudab olukorra eriti keeruliseks see, et uute paikade selgumine võtab aastaid, mistõttu ei ole võimalik kavandada piisavat tootmismahtu ega tagada stabiilset tegevust.

Vesterålen Havbruk on Myres tegutsev Põhja-Norra mereandide ja vesiviljeluse ettevõte, mis ühendab oma tegevuses loodusest püütud kala vastuvõtu ning oma kalakasvatuse. Ettevõtte enda andmetel on selle üheks oluliseks kasvusuunaks tursa kasvatamine ning rajatised paiknevad põhja pool polaarjoont.

Bø tapamaja on olnud ettevõtte jaoks strateegilise tähtsusega rajatis. Vesterålen Havbruk on varem kirjeldanud seda kui 2022. aasta oktoobris rajatud spetsialiseeritud kasvandustursa tapamaja, mis loodi selleks, et tugevdada ettevõtte väärtusahelat alates kasvatamisest kuni töötlemiseni. Seetõttu tähendab tegevuse seiskumine mitte ainult ajutist tootmiskatkestust, vaid ka tagasilööki ettevõtte laiemale eesmärgile kasvatada Põhja-Norras stabiilset ja aastaringset tursatootmist.

Kärbe näitab ühtlasi, kui tugevasti sõltub vesiviljelussektor lubadest, tootmisaladest ja haldusotsuste ajastusest. Vesterålen Havbruk on oma ametlikes materjalides rõhutanud, et soovib arendada skaleeritavat ja majanduslikult jätkusuutlikku tursakasvatust, kuid praegune otsus viitab sellele, et ilma uute paikade ja suurema regulatiivse selguseta on selle eesmärgi saavutamine märgatavalt raskendatud.

Lofoodid võõrustavad 2027. aastal Norra meistrivõistlusi maastiku-ultrajooksus

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

Nordenbladet – Norra Kergejõustikuliit on ametlikult teatanud, et 2027. aasta Norra meistrivõistlused (NM) maastiku-ultrajooksus (terreng-ultra) toimuvad Lofootide saarestikus. Korraldusõigus usaldati ühendusele The Arctic Triple ja spordiklubile Lofoten Løpeklubb.

„Ootame seda sündmust suure põnevusega,” sõnas Lofoten Løpeklubbi juht Jan Håkon Juul. Tema sõnul on tegemist olulise tunnustusega kohalikule spordikogukonnale ja piirkonna võimekusele korraldada kõrgetasemelisi spordisündmusi.

Võistlusest: 88 kilomeetrit puhast loodust

Meistrivõistluste keskseks distantsiks on valitud Lofoten Ultra-Trail 50 miles, mis on ligikaudu 88 kilomeetri pikkune trass. Jooks saab alguse Leknesest ja kulmineerub Svolværis.

Korraldajate sõnul on tegemist rajaga, mis pakub jooksjatele kõike:

  • Kiired lõigud tempokasvatamiseks.

  • Tehnilised harjad, mis nõuavad ülimat keskendumist.

  • „Voolavad” metsarajad (flowstier) ja rasked tõusud.

  • Lummavad laskumised, mis avanevad otse ookeanile.

„Lubame professionaalset korraldust, head atmosfääri ja unustamatuid elamusi maailma kauneimas saarestikus,” seisab korraldajate ametlikus pöördumises.

Mis on “The Arctic Triple”?

Norra meistrivõistluste korraldamine on loogiline jätk The Arctic Triple kontseptsioonile, mis on aastatega võitnud tuhandete seiklussportlaste südamed.

Kolm katsumust, üks saarestik

The Arctic Triple koosneb kolmest suurest spordisündmusest, mis toimuvad eri aastaaegadel ja panevad proovile sportlaste vastupidavuse Lofootide ekstreemsetes tingimustes:

  1. Lofoten Skimo (märts): Suusa-alpinismi võistlus, kus tõustakse ja laskutakse järskudelt mäenõlvadelt, nautides samal ajal vaadet polaarpäeva valgusele.

  2. Lofoten Ultra-Trail (juuni): Maastikujooksu festival, mille raames toimub ka mainitud 88 km meistrivõistluste distants. Jooks toimub südaöise päikese valguses, mis tähendab, et võistlejad ei pea kasutama pealampe.

  3. Lofoten Triathlon (august): Peetakse üheks maailma kaunimaks ja samas karmimaks triatloniks, kus ujumine toimub karges fjordivees ja rattasõit kulgeb mööda saarestiku ainsat peateed (E10).

Jätkusuutlikkus ja loodus

Lofootide loodus on habras, mistõttu on The Arctic Triple’i korraldajad seadnud esikohale keskkonnasäästlikkuse. Võistluste reeglid on karmid: prügi mahaviskamine on rangelt keelatud ja rajad on tähistatud viisil, mis ei kahjusta pinnast ega kohalikku floorat.

See on spordipidu, kus inimvõimete piirid kohtuvad puutumatu looduse majesteetlikkusega. 2027. aasta meistrivõistlused toovad siia Norra eliitjooksjad, pakkudes neile tõenäoliselt karjääri ühe mälestusväärseima stardi.

Norra: Ajalooline samm kalakasvatuses – Kasutusele võeti maailma esimene ringmajanduslikul põhimõttel loodud kalavõrk

Ajalooline samm kalakasvatuses: Kasutusele võeti maailma esimene ringmajanduslikul põhimõttel loodud kalavõrk

NordenBladet – Norra kalakasvatusettevõte Selsøyvik Havbruk on kirjutanud end ajalukku, saades esimeseks kommertsasutuseks maailmas, mis on võtnud kasutusele täielikult taaskasutatud materjalidest valmistatud kalavõrgu (oppdrettsnot). See, mis veel mõne aasta eest tundus võimatuna, on saanud tegelikkuseks tänu innovatsioonile ja koostööle.

Vanadest kalavõrkudest uueks tehnoloogiaks

Võrk on valmistanud regenereeritud nailonist, mille toormaterjal pärineb muuhulgas Norra enda kalandussektorist kõrvale heidetud püügivahenditest. Projekti realiseerisid koostöös Bodø ettevõte Nofir ja Handelens Miljøfond.

“Mõne aasta eest oli mõeldamatu valmistada vanadest võrkudest uusi, kuid nüüd on see reaalsus,” lausus Nofiri tegevjuht Øistein Aleksandersen.

Märkimisväärne keskkonnavõit

Taaskasutatud plasti ja nailoni kasutamine kalavõrkude tootmisel ei ole pelgalt sümboolne samm, vaid omab reaalset ja mõõdetavat mõju planeedile:

  • Süsinikuemissiooni vähenemine: Võrreldes uue nailoni tootmisega vähendab regenereeritud materjali kasutamine kasvuhoonegaaside heitkoguseid koguni 90%.

  • Mõju võrdlusena: Üheainsa sellise võrgu kasutuselevõtt säästab keskkonda heitmete eest, mis on võrdväärsed 95 000 kilomeetri läbimisega sõiduautoga.

Selsøyvik Havbruki tegevjuht Martin Sæterstad Kulseng kinnitas iLaksile antud usutluses, et tegemist on esimese korraga, mil selline ringmajanduslik võrk on ametlikult turustatud ja kommertskasutusse jõudnud.

Miks on see läbimurre oluline?

Kalakasvatus on Norra üks olulisemaid ekspordiharusid, kuid see seisab silmitsi kasvava survega vähendada oma keskkonnajalajälge. Plastprahist ja vanadest kalavõrkudest on saanud globaalne probleem, mis reostab ookeane.

Näitaja Tavaline nailonvõrk Ringmajanduslik võrk
Tooraine Naftapõhine uusplast Taaskasutatud kalastusvarustus
Kliimamõju 100% (baastase) ~10% (90% vähenemine)
Jäätmekäitlus Sageli põletamine või prügila Suletud ringlus

See tehnoloogia näitab, et “sinine majandus” on võimeline end ise varustama, puhastades samal ajal merd sealsetest jäätmetest. See ei ole enam pelgalt tulevikuvisioon, vaid töötav ärimudel.

Avafoto on illustreeriv: NordenBladet