NordenBladet – “Nüüd on kroonprintsess lossi pealik. Kroonprintsess Victoria astub sel nädalal oma isa asemele,” kirjutab Aftonbladet.
Kuningas ja kuninganna on end ametlikult töölt vabaks võtnud, et päikest ja soojust nautida.
“Kuningas ja kuninganna on erapuhkusel,” kinnitab õukonna infojuht Margareta Thorgren.
Alates 1. märtsist on kroonprintsess Victoria riigipea asetäitja ehk oma isa asetäitja.
Kuningas ja kuninganna lahkusid Rootsist nädalaks puhkuseks Ida-Aafrikasse Keeniasse. Nad asuvad pealinnas Nairobis, selgub maade marssali dokumendist valitsusele.
See tähendab, et Victoria võtab formaalselt üle kuninga kohustused, kuni too 8. märtsil taas Rootsi pinnale maandub.
Neljapäeval kohtub ta kuningapalees Maailmapanga presidendi Ajay Bangaga. Samal ajal toimub muidugi ka töö, mis pole kuninglikus kalendris registreeritud. Nii Victorial kui Danielil on kuninglikus palees kontorid, kus nad töötavad koos oma töötajatega.
Prints Daniel kohtub sel nädalal Järvaveckans tegevjuhi Ahmed Abdirahmani ja kahe tema kolleegiga, et rääkida raportist “Ebavõrdne tervis”.
Kui kuningas laupäeval tööle naaseb, sõidab kroonprintsess Victoria koos abikaasaga Trondheimi suusatamise maailmameistrivõistlustel rootslasi toetama.
NordenBladet – Rootsis Gotlandil uuritakse võimalikku sabotaaži pumbajaamas, mis oleks võinud kogu Gotlandi veeta jätta. Eile avastati, et keegi oli katkestanud elektri ühele veepumbale, avades elektrikapi ja eemaldades kaabli. Õnneks suutsid tehnikud süsteemi kiiresti taastada, vältides suuremat veekriisi.
„Tehnikud sõitsid kohale ja konstateerisid, et keegi on avanud elektrikapi, tõmmanud välja kaabli ja sellega katkestanud elektrivoolu pumbale. Tehnik ühendas kaabli uuesti ja taaskäivitas pumbajaamas alarmsüsteemi kell 21.30. Pump töötab jälle,“ teatas politsei esindaja Mats Eriksson.
Juhtum on klassifitseeritud sabotaažiks, kuid seni pole kahtlusaluseid. Rootsi julgeolekupolitsei Säpo kinnitas, et on intsidendist teadlik. Gotlandi vee- ja kanalisatsioonisüsteemi esindajad ei avaldanud, kui paljusid inimesi see oleks mõjutanud, kuid kinnitasid, et sabotaaž võinuks häirida suurt osa saarest.
Üks kohalik ütles Aftonbladetile, et sabotaaž leidis aset pumbajaamas, mis ammutab vett Põhja-Gotlandil Tingstäde rabast.
NordenBladet – Peale kaheaastast tehnoloogiahiiglaste pidurdamatuna näivat rallit näitavad optsioonikauplejad väsimuse märke. Suurimad tehnoloogiaettevõtted, tuntud kui Magnificent 7, on hakanud mahajääma laiemast turust, sest jätkuvalt kasvavad mured USA tehisintellekti domineerimise ja majanduse väljavaadete üle. See on pööre hiljutisest trendist, kus just need vähesed firmad vedasid S&P 500 ja Nasdaq 100 indekseid kõrgemale.
Mis on Magnificent 7?
Magnificent 7 on seitsmest USA suurimast tehnoloogiaettevõttest koosnev grupp, mille hulka kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Amazon (AMZN), Alphabet (GOOGL), Meta (META), Nvidia (NVDA) ja Tesla (TSLA). Need firmad on viimastel aastatel olnud USA aktsiaturgude kasvu peamised mootorid.
Optsioonidega kauplemine: kuidas see toimib?
Optsioonid on finantsinstrumendid, mis annavad investoritele õiguse (kuid mitte kohustuse) osta või müüa aktsiaid kindla hinnaga tulevikus. On kahte põhitüüpi optsioone:
Call optsioonid annavad ostuõiguse, mis on kasulik, kui investor arvab, et aktsia hind tõuseb.
Put optsioonid annavad müügiõiguse, mida kasutatakse kaitseks hinnalanguse vastu või langusele panustamiseks.
Hiljuti on kasvanud huvi put optsioonide vastu tehnoloogiaaktsiate puhul, näidates, et investorid soovivad end hinnalanguse vastu kindlustada.
Miks optsioonide hind tõuseb?
Viimastel nädalatel on tehnoloogiafirmade aktsiate volatiilsus suurenenud. Näiteks Apple’i optsioonide hinnanguline volatiilsus tõusis kõrgeimale tasemele alates septembrist ning investorid ostavad aina enam put optsioone, et vähendada oma kahjusid võimaliku languse korral.
Varasemalt olid turuosalised nii kindlad tehnoloogiafirmade tõusus, et nad maksid rohkem call optsioonide eest, lootes tõusule panustada. Nüüd on tasakaal muutunud, kuna turg on ebakindlam ning riskide maandamine muutub olulisemaks.
Mida tähendab, et kauplejad on tavaliselt nõus negatiivse kaitse eest rohkem maksma?
Optsiooniturul maksavad investorid reeglina rohkem put optsioonide ehk kaitsepositsioonide eest kui call optsioonide eest, kuna hirm languse ees on suurem kui lootus kiirele tõusule. Viimastel aastatel oli tehnoloogiasektor erand, kus inimesed panustasid pigem tõusule. Nüüd, kui riskid on kasvanud, on turu loogika taastunud ning put optsioonid muutunud kallimaks.
Mida see aktsiaturgudele ja majandusele tähendab?
Kasvanud ebakindlus: Investorid kardavad tehnoloogiasektori edasist langust ja otsivad kaitset.
Volatiilsuse kasv: Kui put optsioone ostetakse palju, peavad turutegijad oma positsioone korrigeerima, mis võib väärtpaberihindu veelgi kõigutada.
Mõju majandusele: Tõusvad intressid ja majanduse aeglustumine võivad nõrgestada senist tehnoloogiafirmade juhtivat rolli turul.
Järgnevatel nädalatel jälgivad investorid hoolikalt majandusandmeid ja keskpanga intressipoliitikat, et määrata aktsiaturgude edasine suund.
NordenBladet — Soome abielupaar soetas endale Lapimaal 155 000 euro eest 125-ruutmeetrise korteri. Tehinguid vahendas Rovaniemis asuv kinnisvaravahendusfirma, kirjutab Iltalehti.
Korterit ostes teadis paar, et ees ootab katuseremont ja kanalisatsiooni hooldus, kuid muid remonditöid polnud maja dokumentides kirjas. Tegelikkuses oli 1973. aastal ehitatud kolmekorteriline maja pikka aega alarahastatud ning ühistul puudus professionaalne haldur ja hooldusplaan.
2017. aastal oli ühistu rahaliselt kehvas seisus – laene polnud, kuid kontol oli vähe raha. 2019. aastal selgus, et hoone vajab ulatuslikku remonti: katuse, torustike, elektrisüsteemi ja vihmaveerennide uuendamist ning välisseinte katmist. Kulud oleksid ulatunud 200 000 euroni, millest 80 000 oleks läinud välisseintele, kuna niiskus oli konstruktsioone kahjustanud.
Pettunud ostjad kolisid mujale ja kaebasid müüjad kohtusse, saavutades 65 000 euro suuruse hinnaalanduse. 2020. aastal püüdis ühistu remondiks laenu saada, kuid kinnisvara madal väärtus takistas seda. Omanikel puudus soov või võimalus remondikulud ise katta, mistõttu otsustati 2022. aastal ühistu lammutamisele suunata.
Ostjad süüdistasid kinnisvarabürood olulise teabe varjamises ja esitasid kohtusse 90 000 euro suuruse kahjunõude. Kinnisvarafirma väitis, et kõik vajalikud dokumendid olid õigeaegselt ostjateni jõudnud ning ühistu remondivõlg oli müügibrošüüris märgitud.
Lapimaa kohus lükkas nõude tagasi, kuid kritiseeris kinnisvarabürood dokumentide hilise esitamise eest. Kohus leidis, et maakler oli olnud hooletu, kuid mitte ulatuslikult. Ostjad pidid tasuma kinnisvarabüroo 15 487-eurosed õigusabikulud ning enda 5199-eurosed kulud. Ringkonnakohus keeldus edasikaebust menetlemast, mistõttu otsus jõustus.
NordenBladet – Võlakirjade tootlused tõusevad ülespoole, kuna Euroopa liidrid kogunesid arutama Ukraina toetamist ning mandri julgeolekumeetmete parandamist. See on suurendanud investorite ootusi kaitsekulutuste järskuks kasvuks.
Saksa 10-aastaste võlakirjade intressitootlus kasvas kaks baaspunkti, jõudes 2,43%-ni, samas kui kaitsetööstuse aktsiad tõstsid Euroopa indekseid ja euro tugevnes. Liikumine turgudel on suurendanud globaalselt riskijanu, mis on olnud tõusuteel juba reede õhtust alates USA aktsiate tõusu ja krüptovaluutade nädalavahetuse kasvu toel. Tõusule järgnes ka USA võlakirjade tootluse kasv.
Viimased arengud tulenevad teadetest, et Saksamaa võimalik uus valitsus kaalub kahe eraldi fondi loomist kaitse- ja taristuinvesteeringuteks, mis võivad ulatuda sadadesse miljarditesse eurodesse, teatas Reuters.
Mis on fiskaalrežiimi nihe ja mida see tähendab?
Deutsche Bank AG Saksamaa peaökonomist Robin Winkler kirjutas oma klientidele, et selline samm oleks “ajaloolise mõjuga fiskaalrežiimi nihe”.
Fiskaalrežiimi nihe tähendab põhjalikku muutust riikide eelarvepoliitikas, kus varem kehtinud konservatiivsed kulutuste ja võla piirangud läbi vaadatakse ning suunatakse rohkem ressursse konkreetsetele valdkondadele, nagu antud juhul kaitsekulutused ja infrastruktuur. Kui selline nihe toimub, võib see kaasa tuua nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid:
Positiivsed mõjud: Võib stimuleerida majanduskasvu, parandada julgeolekut ning luua uusi töökohti, eriti kaitsetööstuses ja taristuprojektides.
Negatiivsed mõjud: Suurenev võlakoormus, mis võib tõsta riikide laenamise kulusid ja vähendada pikaajalist finantsstabiilsust.
Võlakirjade tootluste tõusu mõjud
Turuosalised jälgivad pingsalt Saksamaa võlakirjade pakkumise kasvu. Selle tagajärjel langes Bundi swap’i vahe rekordmadalale, mis näitab, et investorid on mures võlakirjade suurema pakkumise neelamise pärast.
Täpsemalt tähendab see seda, et turule tuleb müügiks palju uusi võlakirju, mis võib mõjutada nende hinda ja tootlust. Kui pakkumine suureneb järsult, võivad tekkida järgmised tagajärjed:
Võlakirjade hinnalangus: Kui turul on palju uusi võlakirju, peavad investorid nende ostmiseks olema nõus raha paigutama suuremas mahus. Kui nõudlus ei kasva samaväärselt pakkumisega, võivad võlakirjade hinnad langeda.
Tootluste tõus: Kuna võlakirja hind ja tootlus liiguvad vastassuunaliselt, siis kui hinnad langevad, tõuseb tootlus. See võib muuta riikide ja ettevõtete laenamise kallimaks, sest nad peavad investoritele kõrgemat intressi pakkuma.
Riskipreemia suurenemine: Kui turul on ootamatult palju võlakirju, võivad investorid nõuda kõrgemat riskipreemiat (ehk täiendavat tootlust), et kompenseerida võimalikke riske, näiteks majanduslikku ebakindlust või inflatsiooni.
Kapitali suunamine mujale: Kui investorid leiavad, et võlakirjaturg muutub liiga riskantseks või tootluse tõus ei ole piisav, võivad nad suunata oma raha mujale, näiteks aktsiatesse või alternatiivsetesse varadesse.
Kuna Euroopa riigid plaanivad võlakirjade müüki suurendada, et rahastada kasvavaid kaitsekulutusi, tekib küsimus, kas investorid suudavad selle suurema pakkumise tõhusalt ära kasutada, ilma et see põhjustaks järske hinnaliikumisi ja turu volatiilsust.
Danske Banki peaanalüütik Jens Peter Sorenson kommenteeris, et “kaitsekulutuste kasv toimub nii riiklikul kui ka ELi tasandil – kuid pole kahtlust, et kaitsekulutused suurenevad oluliselt”, vahendab Finance.Yahoo.com Bloombergi artiklit: Bond Yields Rise Globally as European Nations Prepare to Rearm. Selle tulemusel suureneb võlakirjade emissioon pikaajaliste võlakirjade segmendis, mis tõstab investorite soovitud riskipreemiat.
Kui võlakirjade tootlused tõusevad, võib see kaasa tuua järgmisi mõjusid:
Positiivsed mõjud: Tugevamad majandussignaalid, kuna kõrgemad tootlused võivad näidata investorite suuremat usaldust majanduse vastu. Pangad võivad saada suuremat tulu, kuna nad teenivad rohkem laenude pealt.
Negatiivsed mõjud: Kõrgemad laenukulud nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võivad aeglustada investeeringuid ja tarbimist, samas võib see ka sõltuvalt intressikeskkonnast viia aktsiaturgude languseni.
Euro ja aktsiaturud reageerivad
Euro tõusis 0,3% dollari suhtes, jõudes 1,0403 dollarini, samal ajal kui USA dollari indeks langes kahe nädala kõrgeimast tasemest. Saksamaa DAX-indeks tõusis kuni 0,9%, vedades kaasa kaitsetööstuse aktsiad, mis edestasid euroala konkurente.
Kuidas võlakirjade tootluste tõus ja fiskaalrežiimi nihe Euroopa majandust ja finantsturge mõjutavad?
Võlakirjade tootluste tõus muudab laenamise kallimaks nii valitsustele kui ka ettevõtetele, mis võib aeglustada investeeringuid ja tarbimist. Samas võib see tõsta pankade ja investorite tulusid. Aktsiaturgudel võib tekkida volatiilsus, kuna kõrgemad intressimäärad vähendavad odava rahaga finantseeritud kasvu.
Fiskaalrežiimi nihe suurendab valitsuste kulutusi (eriti kaitse- ja infrastruktuuriprojektides), mis võib ajutiselt ergutada majandust ja luua töökohti. Samas võib see tõsta riikide võlakoormust ja inflatsioonisurvet, mis võib viia täiendavate intressimäärade tõusuni.
Üldiselt on mõju lühiajaliselt majandust toetav, kuid pikaajaliselt suureneva võla ja kõrgemate laenukulude tõttu riskantne.
