Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1666 POSTS 0 COMMENTS

Minister Sirið Stenberg: Fääri saarte käsipallikoondis on ühendanud terve rahva

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladetLaupäeval, 17. jaanuaril 2026, pidas Fääri saarte sotsiaal- ja kultuuriminister Sirið Stenberg Oslos laeva Norrøna pardal piduliku kõne, kus ta tervitas rahvuskoondist, treenereid ja tuhandeid kohale sõitnud poolehoidjaid.

Minister alustas oma sõnavõttu ajaloolise tagasivaatega, tõmmates paralleele viikingiajaga. Ta märkis, et kui enam kui tuhat aastat tagasi saabusid norra viikingid Fääri saartele, siis nüüd on fäärlased teinud “rahumeelse sissetungi” Norrasse, saabudes oma lipulaeva Norrønaga ja tuues kaasa oma parimad pojad – rahvuskoondise.

Rahvuslik ühtekuuluvustunne

Stenberg tõstis esile erakordset toetust, mis koondisele osaks on saanud. Hinnanguliselt on Oslosse reisinud üle 10% Fääri saarte elanikkonnast. Minister tõi võrdluseks, et kui Šveits teeks midagi sarnast, peaks nendega kaasas olema ligi miljon fänni.

“Käsipallipalavik on haaranud terve riigi,” sõnas minister, kirjeldades, kuidas kodusaartel on liiklus hõrenenud ja igapäevased vestlused keerlevad vaid eelseisvate mängude ümber. Ta rõhutas, et käsipall on enamat kui sport – see on kogukond (felagsskapur), mis seob üksikisikud ühtseks tervikuks.

Eeskujud tulevastele põlvedele

Oma kõnes tänas minister mängijaid selle eest, et nad on võtnud aega laste ja koolide külastamiseks. Stenbergi sõnul on see hindamatu väärtusega, sest erinevalt varasematest aegadest, mil Fääri lastel nappis kohalikke eeskujusid, on praegune põlvkond tõestanud, et ka väikerahvas suudab maailma tipptasemel konkureerida.

“Te õpetate lastele, et unistused võivad täituda, kui nende nimel sihikindlalt töötada. Te annate rahvale eneseusku ja uhkust,” lisas Stenberg.

Ajalooline side ja tulevik

Kõne lõpetuseks viitas minister Fääri saarte ja Norra ühisele ajaloole, meenutades Fääri saartel üles kasvanud kuningas Sverret, kes valitses Norrat 12. sajandil. “Tookord andsime neile ühe kuninga, kuid nüüd oleme toonud terve meeskonna jagu kuningaid koos fännide armeega,” ütles minister.

Stenberg soovis koondisele edu jätkuval turniiril, märkides, et olenemata tulemustest on nad juba teinud ajalugu ja võitnud rahva südamed.
_____________________
Põhjamaade ühine suurturniir
2026. aasta meeste käsipalli Euroopa meistrivõistlused (Men’s EHF Euro 2026) on märgiline suursündmus, mida korraldavad ühiselt kolm käsipallikantsi: Norra, Taani ja Rootsi. Turniiri alagrupimängud jagunesid korraldajariikide vahel, kusjuures Fääri saarte koondis võistles Norra pealinnas Oslos asuval Unity Arenal. Võistluste järgmine etapp ehk vahegrupimängud viiakse läbi Taanis Herningis ja Rootsis Malmös, kuhu minister Stenberg oma kõnes ka koondist edasi pürgimas nägi. Tšempionaadi otsustavad medalimängud ja finaal toimuvad turniiri lõppfaasis Taanis, kuulsal Jyske Bank Boxen areenil. See Põhjamaade ühine korraldusformaat on loonud unikaalse atmosfääri, võimaldades tuhandetel Fääri saarte poolehoidjatel naaberriigis oma rahvuskangelasi vahetult toetada.

Fääri saared: Ressursi- ja kaubandusminister külastas vesiviljelusettevõtet Hiddenfjord

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Fääri saarte ressursi- ja kaubandusminister Eirikur í Jákupsstovu tegi täna ennelõunal ametliku visiidi Sørváguris asuvasse ettevõttesse Hiddenfjord. Visiidi käigus tutvuti nii kalakasvatuse kui ka tootmisprotsessidega.

Teel Sørvágurisse tehti vahepeatus Bugi kalakasvanduses, kus minister kohtus Hiddenfjordi tegevjuhi Atli Gregerseniga, kes andis ülevaate kasvanduse tööst ja rajatistest.

Sørváguris toimunud kohtumisel tutvustati ministrile ettevõtte tegevust ja põhiväärtusi. Keskse teemana oli arutluse all Hiddenfjordi järjepidev töö jätkusuutlike kalakasvatuslahenduste väljatöötamisel, mille üheks heaks näiteks ongi uus kasvandus Bugis.

Lisaks tootmisprotsessidele anti ülevaade ettevõtte eksporditurgudest ning strateegiatest, mida Hiddenfjord rakendab transpordist tuleneva süsinikuheite vähendamiseks. Kohtumisel arutati avameelselt ka sektori ees seisvaid väljakutseid ja võimalikke lahendusi tulevikuks.

Ministril oli võimalus esitada küsimusi ning arutada juhtkonnaga valdkonda puudutavaid aktuaalseid teemasid. Visiit lõppes ringkäiguga tehases ja vabas õhkkonnas vestlusega.

Hiddenfjord

Hiddenfjord on Fääri saarte üks juhtivaid lõhekasvatusettevõtteid, mille juured ulatuvad 1929. aastasse. Tegemist ei ole börsiettevõttega. Hiddenfjord on 100% Gregerseni perekonnale kuuluv eraettevõte, mis võimaldab neil teha pikaajalisi strateegilisi otsuseid välistest aktsionäridest sõltumata.

Ettevõte on pälvinud laialdast rahvusvahelist tähelepanu oma radikaalse keskkonnapoliitikaga – 2020. aastal sai neist esimene suur lõhetootja maailmas, kes lõpetas täielikult lennutranspordi kasutamise, vähendades seeläbi transpordist tulenevat CO2 heidet 94% võrra. Ettevõte on tuntud ka selle poolest, et kasvatab lõhesid avameres oluliselt kauem kui tööstuses tavaks, et tagada parem loomade heaolu ja liha kvaliteet.

Gröönimaa ja Taani arutasid koostöö tugevdamist toiduvaldkonnas

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet -Taani toiduminister Jacob Jensen ja Gröönimaa kalanduse, jahinduse, põllumajanduse ja isevarustatuse minister (Naalakkersuisoq) Peter Borg kohtusid 14. jaanuaril Kopenhaagenis, et arutada Gröönimaa–Taani koostöö tihendamist toidu-, kalandus- ja ekspordiküsimustes.

Kohtumisel käsitleti mitmeid igapäevases koostöös olulisi teemasid, sealhulgas võimalusi, kuidas parandada Gröönimaa tingimusi otseseks ekspordiks maailma turgudele, ning arutati ka kohaliku kohaloleku tugevnemist toiduohutuse valdkonnas.

Taani toiduminister Jacob Jensen sõnas, et Taani ja Gröönimaa on teineteisele lähedased nii välispoliitikas kui ka toidu-, kalandus- ja ekspordivaldkonnas. Ta rõhutas, et tihe dialoog ja ühised sammud aitavad saavutada parimaid tulemusi kogu Kuningriigi jaoks.

Peter Borg tõi esile, et kalandus on Gröönimaa ekspordi keskne tugisammas, kuna üle 95% kogu ekspordist pärineb kalandusest. Tema sõnul on see olnud võimalik tänu tihedale koostööle riiklike asutustega, kes kujundavad muu hulgas regulatsioone ning tehnilisi ja toidunõudeid, mis avavad ettevõtlusele ligipääsu rahvusvahelistele turgudele. Ta lisas, et ka jahindus on Gröönimaal oluline tegevusala ning hülgetoodete ekspordivõimaluste laiendamiseks tehakse samuti tihedat koostööd Taani ametiasutustega. Peter Borg märkis, et kohtumine andis hea võimaluse arutada, kuidas koostööd edasi arendada Gröönimaa ühiskonna ja kogu Kuningriigi huvides.

Taani Toiduameti (Fødevarestyrelsen) kontor Nuukis

Kontor töötab nüüd täismahus.

202. aastal tehti Nuukist lähtudes põhitöö Gröönimaa toiduvaldkonna ettevõtete ning kalatööstuslaevade järelevalves.

Töörühm on hinnanud kasulikuks tihedamat kontakti ettevõtjate ja kohalike ametiasutustega ning paremat arusaama kohalikest oludest ja vajadustest.

Analüüs Gröönimaa otsese ekspordi võimaluste kohta

    • 2026. aasta eelarves on eraldatud 1,5 miljonit Taani krooni Põhja-Atlandi piirkonna rahastusallikast, et analüüsida võimalusi Gröönimaalt otse välisriikidesse eksportimiseks.

    • Analüüsis selgitatakse, millised nõuded kehtivad ekspordilubade andmisele, et võimaldada kala ja kalatoodete otsest eksporti.

    • Tööd tehakse koostöös Gröönimaa omavalitsuse ning kohalike ettevõtjatega.

Gröönimaa uudised ja info eesti keeles

Eesti: Idapiiri väljaehitamine läheneb lõpule, fookus nihkub veepiirile

NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Eesti ja Venemaa vahelise kontrolljoone väljaehitamine on jõudnud otsustavasse faasi. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmetel on 135 kilomeetri pikkusest maismaapiirist valmis ehitatud 110 kilomeetrit, millest suur osa on kaetud kaasaegse seiretehnikaga. Kogu taristu plaanitakse praegusel kujul valmis saada järgmise aasta lõpuks, samal ajal alustatakse katsetusi ka veepiiri kindlustamiseks.

Maismaataristu ja seirevõimekus

Eelmise aasta lõpu seisuga on suurem osa maismaapiirist saanud uue ilme. PPA piirivalve juhi Veiko Kommusaare sõnul ei piirdu ehitus vaid füüsilise tõkkega, vaid rõhk on nutikal valvel. “Suur osa kilomeetreid on juba kaetud uue modernse seirelahendusega ning ülejäänud taristul jätkub seadmete paigaldamine ka järgnevatel aastatel,” kinnitas Kommusaar.

Lisaks maismaale uuendatakse radaripositsioone kogu Narva jõe piiri ulatuses, et tagada parem olukorrateadlikkus ja kiirem reageerimisvõime ohtudele.

Strateegilised ehitustööd Saatse piirkonnas

Hetkel käivad aktiivsed ehitustööd strateegiliselt olulises Saatse piirkonnas. Tööd toimuvad mitmes etapis eesmärgiga muuta piir täies ulatuses läbisõidetavaks ja kiiresti ligipääsetavaks.

  • Uued ühendusteed: Rajamisel on patrullteed ümber Saatse saapa ning täiesti uus tee Krabilova soole, mis hakkab ühendama Saatse kordonit piiripunktiga.

  • Sillad ja ligipääs: Üle Piusa jõe ehitatakse uut silda. Saatse kordoni juhi Renet Merdikese sõnul võimaldab uus sild piirivalvuritel liikuda otse mööda piiri, vältides varasemaid ajakulukaid ringisõite.

  • Saatse saabas: Piirkonna maanteele on paigaldatud viivitusaiad. Märkimisväärne on asjaolu, et taristu ehitatakse välja ka aladel, mis esialgsete plaanide (piirileppe ratifitseerimise korral) pidanuks minema vahetusse Venemaaga.

Maksumus ja veepiiri tulevik

Kogu idapiiri väljaehitamise kogumaksumuseks on planeeritud 185,1 miljonit eurot. Maismaapiiri viimane etapp, mis hõlmab valdavalt soiseid alasid, ootab veel rahastamisotsust, kuid eesmärk on projekt lõpetada järgmise aasta lõpuks.

PPA vaatab aga juba kaugemale. Käesoleval aastal alustatakse katsetusi piiritaristu paigaldamiseks veepiirile. Kommusaare sõnul ei ole plaanis katta taristuga kogu enam kui 200-kilomeetrist veepiiri, vaid keskendutakse kriitilistele lõikudele, kus vahemaad on väikesed ja reageerimisaeg peab olema minimaalne.

Soome: Peaminister Petteri Orpo soovib keelustada sotsiaalmeedia alla 15-aastastele

soome plaanib sotsiaalmeediakeeldu alaealistele

NordenBladet – Soome peaminister Petteri Orpo väljendas selget toetust sotsiaalmeedia keelustamisele alla 15-aastastele lastele, viidates vajadusele parandada noorte füüsilist ja vaimset tervist. Valitsus ootab teemakohast analüüsi jaanuari lõpuks.

Ajalehe Helsingin Sanomat andmetel valmistab peaministri büroo ette taustamemorandumit, et hinnata võimalikke piiranguid ja nende mõju. Dokument peaks valmima jaanuari lõpuks, misjärel otsustab valitsus edasised konkreetsed sammud.

Mure laste tervise ja liikumisharjumuste pärast

Peaminister Orpo rõhutas tervise- ja liikuvuse teemalisel konverentsil esinedes, et ekraaniaeg on otseses korrelatsioonis laste ja noorte vähese füüsilise aktiivsusega.

“Olen selle kohapealt väga tõsine. Olen laste ja noorte vähese liikumise pärast väga mures,” sõnas Orpo.

Peaministri sõnul on eesmärk muuta ühiskondlikke struktuure nii, et liikumine muutuks inimeste jaoks loomulikuks osaks päevast. See hõlmab spordirajatiste ja kergliiklusteede arendamist, loodusturismi edendamist ning füüsilise aktiivsuse suurendamist haridussüsteemis.

Majanduslik mõõde: vähene liikumine maksab miljardeid

Lisaks rahvatervise aspektile tõi peaminister välja probleemi majandusliku poole. Viidates UKK Instituudi uuringule, põhjustab vähene liikumine Soome ühiskonnale kulusid hinnanguliselt kuni kolm miljardit eurot aastas.

Orpo kutsus üles nägema selles summas võimalust: “Kas me ei peaks sellest kolmest miljardist ühiselt kinni haarama? Mis võiks olla parem kui säästa ühiskonna ja riigi kulusid, pannes inimesed liikuma ning muutes nad tervemaks ja tugevamaks?”

Riiklikud meetmed ja investeeringud

Vaatamata üldisele kärpepoliitikale on Soome valitsus suurendanud rahastust liikumise edendamiseks. Valitsuse spordipoliitika lipulaevaks on programm “Soome liikuma”, millele lisati kärpeajal 20 miljonit eurot aastas, tõstes programmi kogumahu 80 miljoni euroni.

Rahvusvaheline kontekst

Soome ei ole oma plaanidega üksi, vaid jälgib teiste riikide eeskuju:

  • Austraalia: Jõustas möödunud aasta lõpus sotsiaalmeediakeelu alla 16-aastastele.

  • Euroopa: Taani, Prantsusmaa ja Norra teevad ettevalmistusi või kaaluvad sarnaseid piiranguid.

  • Euroopa Parlament: On kutsunud liikmesriike üles keelama sotsiaalmeedia alla 16-aastastele.

Võrdlusena toodi välja, et Eestil hetkel sarnast sotsiaalmeedia keelustamise plaani ei ole.

Avafoto: NordenBladet