NordenBladet – Norras Kvamskogenis asuv Eikedaleni suusakeskus sulges 27.märtsil selleks suusahooajaks uksed.
Peadirektor Fredrik Tønjum kinnitab, et otsus oli vältimatu, kuna ilmastikuolud ei võimaldanud edasist tegevust.
Hoolimata lühikesest hooajast pakub suusakeskus püsiklientidele allahindlusi ja planeerib tulevasi üritusi. “Samuti on plaanis, et kõik hooajapileti omanikud (24/25) saavad järgmiseks talveks soodushinnad. Täpsem info selle kohta tuleb maikuus,” seisab suusakeskuse kodulehel.
NordenBladet – Rootsi ajaleht Aftonbladet koostas statistika Rootsi algkoolide kohta. Taasulisest artiklist on võimalik näha, kuidas teie lapse koolil läheb näiteks keskmiste hinnete, riiklike testide tulemuste ja õpetajakoolituse osas.
LOETELU:
Otsige 3241 kooli hulgast kogu Rootsis:
Keskmine punktisumma
Kvalifitseeritud õpetajate osakaal
Riigieksamite tulemused
Õpilaste klasside areng – aasta-aastalt
Artiklit saate lugeda SIIT
NordenBladet – Volvo Cars AB plaan suurendada tootmist Ameerika Ühendriikides tuli Rootsi ametiühingule ootamatult, kuid see ei tekita neis praegu tõsist muret Rootsi töökohtade säilimise osas.
Volvo Carsi (VOLCAR-B.ST) juhatuse esimees Håkan Samuelsson teatas hiljuti, et ettevõte kavatseb laiendada tootmist USAs. Teade tuli ootamatult töötajaid esindavale ametiühingule IF Metall, kes polnud plaanidest varem teavitatud.
„Me polnud saanud selle kohta mingit infot. See ei olnud ideaalne olukord, sellest ma ei tee saladust,“ ütles IF Metalli ametiühingujuht Adrian Avdullahu.
Pärast teisipäeval toimunud kohtumisi ettevõttega kinnitas Avdullahu, et pole hetkel mures Rootsis töötavate inimeste töökohtade pärast. „Minule on öeldud, et praegu ei ole juttu olemasoleva tootmise üleviimisest,“ lisas ta.
Samas tunnistab ta, et ametiühinguliikmete seas valitseb siiski teatav mure. „Ma pean usaldama, mida ettevõte ütleb. Aga loomulikult – kui vaadata, mis kõik maailmas toimub, siis see ei tekita suurt kindlustunnet,“ sõnas Avdullahu.
Volvo on üks tuntumaid Rootsi ettevõtteid, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse 1927, mil ettevõte asutati Göteborgis. Algusest peale on Volvo silma paistnud oma rõhuasetusega turvalisusele, innovatsioonile ja vastupidavusele.
Volvo Cars toodab peamiselt sõiduautosid ja on tegutsenud sõltumatult alates 2010. aastast, kui selle ostis Hiina autotootja Geely. Volvo kaubamärgi all tegutseb ka eraldi ettevõte Volvo Group, mis keskendub veokite, busside, tööstusmasinate ja mereajamite tootmisele.
Volvo on tuntud kui üks esimesi autotootjaid, kes arendas ja juurutas turvavöö, ning on tänaseni autoturvalisuse alal maailmas juhtpositsioonil. Viimastel aastatel on ettevõte tugevalt panustanud elektriautode arendamisse ning on seadnud eesmärgiks muutuda tulevikus täielikult süsinikuneutraalseks.
Volvol on tootmistehased mitmel pool maailmas, sh Rootsis, Belgias, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Ettevõtte globaalne laienemine on osa strateegiast, mille eesmärk on olla konkurentsivõimeline kõigil suurematel turgudel.
Volvo Cars (Volvo Car AB) läks börsile 29. oktoobril 2021, noteerides oma aktsiad Stockholmi börsil (Nasdaq Stockholm). See oli üks Rootsi suurimaid börsidebüüte alates Telia IPO-st 2000. aastal.
Volvo aktsia (VOLCAR-B.ST) on aastaga kukkunud üle 62%, olles 09.04.2025 turupäeva alguse seisuga 16.87 rootsi krooni juures. Väljavõte Finance.Yahoo.com
Emissioonihind oli 53 Rootsi krooni aktsia kohta.
Turuväärtus IPO hetkel oli umbes 163 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 16 miljardit USD).
Eesmärk oli koguda kapitali elektriautode arendamiseks ja digitaliseerimise kiirendamiseks.
Volvo aktsia sümbol börsil: VOLCAR B
Volvo aktsia teekond on olnud üsna kõikuv:
2021 lõpus pärast IPO-d liikus hind mõnevõrra ülespoole ja investorid olid optimistlikud tänu Volvo ambitsioonikatele elektriautode plaanidele.
2022. aastal algas langustrend – mõjutajateks olid:
tarneahela probleemid (globaalne kiibikriis),
toorainehindade tõus,
inflatsioonisurve ja majanduse jahtumine,
konkurents elektriautode turul.
2023–2024 oli aktsiahind volatiilne, ent Volvo suutis hoida kasumlikkust ja kasvatada elektriautode müüki.
2025. aasta alguseks on Volvo Carsi aktsia taastunud osaliselt ja liikunud ülespoole, kuid ei ole veel jõudnud IPO tasemele (53 SEK). Turu reaktsioon on siiski olnud positiivsem võrreldes paljude teiste autotootjatega.
Börsile minek oli Volvole oluline samm rahvusvahelise kasvu rahastamiseks. Aktsia on näinud tõuse ja langusi, kuid ettevõte on suutnud hoida tugevat positsiooni tänu oma elektrifitseerimisstrateegiale ja brändi usaldusväärsusele. Investorite jaoks on Volvo Cars olnud mõõdukalt edukas investeering, eriti võrreldes mõne elektriautode start-upiga, mis on pärast börsile minekut palju kaotanud.
Avafoto: Unsplash
NordenBladet – Oslo koolis varises täna (09.aprill 2025) pärastlõunal sisse katus, kirjutab Norra väljaanne Dagbladet.
Ajalehe andmetel arvatakse, et klassiruumis varises sisse lagi.
Politsei on teel sündmuskohale ja üks inimene sai vigastada. Kahju suurus on hetkel teadmata.
NordenBladet – ICA sõnul on oht, et krevetid sisaldavad vibriobaktereid, mis võivad tervisele ohtlikud olla.
Tagasikutsumine kehtib ilma kooreta külmutatud “Ica Vannameiräkor” krevettidele, mille paki suurus on 400 grammi ja mille kõlblikkusaeg on 17.07.2026.
“Võtame juhtumit tõsiselt ja uurime nüüd koos tarnijaga, kuidas see juhtuda võis ja kuidas tagame, et see ei korduks,” ütleb ICA Rootsi kvaliteedijuht Lena Sparring pressiteates.
Vibriobakteritega saastunud toore kala või karploomade söömine võib Rootsi rahvatervise agentuuri andmetel põhjustada mao- ja sooleinfektsioone.
Vibrio-bakter on bakterite perekond, kuhu kuuluvad mitmed liigid, millest osa võivad põhjustada inimestel tõsiseid haigusi. Neid baktereid leidub looduslikult soolases või riimveelises vees, ning need võivad saastada mereande, sealhulgas krevette, austreid, rannakarpe ja muid koorikloomi.
Levimine: Vibrio bakterid paljunevad eriti hästi soojas vees, mistõttu nende esinemine suureneb suvekuudel ja soojemates piirkondades.
Ohtlikud liigid:
Vibrio vulnificus – võib põhjustada rasket nahainfektsiooni ja veremürgitust, eriti nõrga immuunsusega inimestel. Seda seostatakse sageli saastunud mereandide söömisega või avatud haava kaudu nakatumisega merevees.
Vibrio parahaemolyticus – põhjustab kõhulahtisust, oksendamist ja kõhuvalu pärast toore või alaküpsetatud mereandide, näiteks krevettide söömist.
Vibrio cholerae – põhjustab koolerat, kuid see on seotud eelkõige saastunud joogiveega, mitte krevettidega.
Iiveldus
Kõhulahtisus
Kõhukrambid
Palavik ja külmavärinad
Mõnel juhul haavade kaudu nakatumisel – nahapõletik, haavade halvenemine
Küpseta mereannid põhjalikult – Vibrio bakterid hävivad kuumutamisel.
Väldi tooreid mereande, eriti kui sul on nõrk immuunsüsteem.
Pese käed ja tööpinnad pärast töötlemata mereandidega kokkupuutumist.
Väldi ujumist saastunud vetes avatud haavadega.
Vibrio-nakkused on haruldased, aga võivad olla tõsised, eriti teatud riskigruppide puhul. Krevettide puhul on oluline teada, kust need pärinevad ja kas need on korralikult kuumtöödeldud.
Avafoto: Unsplash
