NordenBladet – Tartu ettevõtlusnädala raames toimub 9. oktoobril 2025 kell 13 Aparaaditehases Elutuba Lava Taga saalis seminar: “Nutikas ettevõtlus ja kuidas seda rahastada”
Mis: Seminar “Nutikas ettevõtlus ja kuidas seda rahastada”
Kus: Aparaaditehas. Kastani tn 42, 50410 Tartu
Millal: 9. oktoober, 13:00 – 14:30
Sul on oma äri arendamiseks uudne idee, aga sa ei ole kindel kes seda ideed toetaks ja rahastaks? Millistele tingimustele peaks ettevõte vastama, et teaduspõhiste arendustoetuse saajate hulka kvalifitseeruda?
Eestis ja Euroopas loodud mitmeid rahastusmeetmeid – näiteks Euroopa Horisondi programm, RUP, inno- ja arendusosak ning SekMo. Eesmärk on, et uuenduslikud lahendused aitaksid Eesti ettevõtetel luua oma toodetes ja teenustes kõrgemat lisandväärtust. Kuid milline toetusmeede võiks olla just sinu ettevõtte jaoks kõige sobivam?
Küsimustele aitavad seminaril vastuse leida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Teadusagentuuri, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja KIKi eksperdid. Samuti saab kuulda CrystalSpace OÜ tegevjuhi Pätris Halapuu kogemustest, kuidas nende kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme arendav ettevõte on rakendanud teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid oma äri edendamiseks.
NordenBladet – Eesti, digitaalse innovatsiooni ja e-valitsemise sünonüüm, seisab uue tehnoloogilise murrangu lävel. Tehisintellekti (AI) laialdane rakendamine pakub erakordset võimalust riigi majanduskasvu kiirendamiseks.
2024. a kasutas umbes 14% Eesti ettevõtetest AI-d, mida rakendati peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks ning administratiivsete protsesside lihtsustamiseks. Tootmisprotsessides kasutab AI-d vaid 3% ettevõtetest ja logistikas 0,9%.
Teaduspoliitika eestvedajad usuvad, et AI laialdase kasutuselevõtu korral võiks Eesti SKP kasvada aastas täiendavalt 2,5–3 miljardi euro võrra. Usun, et see ligikaudu 8%-line kasv ei olekski pelgalt utoopia, vaid võiks olla reaalne siht, mille saavutamine sõltub strateegilistest sammudest, julgest visioonist ning tihedast koostööst avaliku ja erasektori vahel. Eesti järgmise suure eduloo kirjutamiseks on vaja fookustatud investeeringuid, tarka innovatsiooni ning tugevat sidet teaduse ja arengu vahel.
Investeeringud ja Innovatsioon kui majanduskasvu mootor
Tehisintellekti potentsiaali avamine nõuab märkimisväärset kapitali. Need investeeringud ei piirdu üksnes tehnoloogia soetamisega, vaid hõlmavad laiemat ökosüsteemi arendamist: andmeanalüüsi võimekuse suurendamist, töötajate oskuste täiendamist ja uute AI-põhiste ärimudelite loomist. Nii riiklikud kui ka erainvesteeringud peavad olema suunatud valdkondadesse, kus Eestil on juba olemas konkurentsieelis – näiteks küberturvalisus, finantstehnoloogia, e-tervis ja avalikud teenused.
Rahvusvahelised investorid jälgivad Eestit kui dünaamilist ja tehnoloogiliselt arenenud turgu. Meie senine digitaalne edulugu on loonud usaldusväärse vundamendi, kuid AI-revolutsioonis osalemiseks peame demonstreerima selget ja pikaajalist strateegiat. See hõlmab stabiilse regulatiivse keskkonna loomist, mis soodustab innovatsiooni, ning talentide ja tippspetsialistide riiki meelitamist. Edukad AI-ettevõtted, mis kaasavad rahvusvahelist kapitali, ei loo mitte ainult kõrgepalgalisi töökohti, vaid toovad Eestisse ka hindamatu väärtusega teadmisi ja kogemusi.
Kapitali kaasamise seisukohalt on oluline roll ka kodumaisel kapitaliturul. Kuigi riskikapital on idufirmade peamine rahastusallikas, pakub Tallinna aktsiabörs küpsetele tehnoloogiaettevõtetele võimalust kasvuks vajalikku kapitali kaasata. Tugev ja likviidne aktsiaturg muudab Eesti atraktiivsemaks sihtkohaks nii kodumaistele kui ka välisinvestoritele ning annab kohalikele AI-ettevõtetele võimaluse kasvada globaalseteks liidriteks.
Teadus ja Areng: Eesti kui Põhjamaade AI-Tippkeskus
Eesti pikaajaline eesmärk on kinnistada oma positsioon Põhjamaade seas mitte ainult geograafiliselt, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu poolest. Tehisintellekti valdkonnas on meil selleks kõik eeldused. Põhjamaad on tuntud oma kõrge tehnoloogilise taseme ja innovatsioonikultuuri poolest ning Eesti sobitub sellesse pilti ideaalselt. Meie väiksus ja paindlikkus võimaldavad meil kiiremini katsetada ja rakendada uusi lahendusi kui suurematel riikidel.
Selle visiooni elluviimiseks on oluline side teaduse ja praktilise arengu vahel. Ülikoolid, eriti Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, on maailmatasemel teaduskeskused, mis toodavad nii tipptasemel uuringuid kui ka tulevasi talente. Koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel võiks muutuda veelgi tihedamaks, et teaduslikud avastused jõuaksid kiiresti prototüüpide ja turukõlblike toodeteni. Riiklikud programmid ja toetusmeetmed peaksid soodustama teadmussiiret (knowledge transfer) ning julgustama ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Ka meediaväljaannetel on selle visiooni teostumisel kanda oluline roll.NordenBladetis oleme südameasjaks võtnud Põhjamaade eduloo ja elu-olu arendamise ning tutvustamise. Keskendudes Põhjala-Balti regioonile, valgustame teadlikult innovatsiooni, tehisintellekti arengu ja tehnoloogiliste läbimurretega seotud teemasid, mis kujundavad meie piirkonna tulevikku. Meie eesmärk on kasvatada ja levitada Eesti kui eduka Põhjamaa narratiivi, tuues kohalikud saavutused rahvusvahelise vaatajaskonna – sealhulgas potentsiaalsete investorite ja partnerite – ette. Nii anname oma panuse, et Eesti lugu saaks osaks laiemast Põhjamaade tehnoloogilisest eduloost.
Eesti AI strateegia on ja peab olema ambitsioonikas. Kindlasti ei tasuks aga piirduda vaid olemasolevate lahenduste rakendamisega, vaid püüdlema selle poole, et Eestist saaks riik, kus luuakse ja eksporditakse uusi, murrangulisi AI-tehnoloogiaid. See on tee, kuidas liikuda allhankemajandusest teadmusmahuka ja kõrge lisandväärtusega majanduse suunas, kindlustades seeläbi oma koha Põhjamaade innovatsiooniliidrite seas.
Visioon tuleviku Eestist
Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei ole enam kauge tulevik, vaid tänane reaalsus ja homne paratamatus. Potentsiaalne 2,5–3 miljardi euro suurune majanduskasv on käegakatsutav eesmärk, mis eeldab sihikindlat tegutsemist. Edu aluseks on sünergia hariduse, teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel. Panustades julgelt innovatsiooni, meelitades ligi tarku investeeringuid ning arendades kohalikku talendibaasi, saab Eestist mitte ainult tehisintellekti kasutaja, vaid ka selle arendaja ja suunanäitaja. See on võimalus kirjutada Eesti eduloole uus peatükk ja kindlustada meie koht arenenud ja jõuka Põhjamaana.
NordenBladet – Tortoise Media avaldatud Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks (Global AI Index) annab põhjaliku ülevaate riikide tehisintellekti (AI) alastest võimekustest, asetades Eesti pingereas 32. kohale. Indeks tõstab esile Ameerika Ühendriikide (1. koht) ja Hiina (2. koht) jätkuvat domineerimist, kuid tunnustab ka väiksemate ja paindlike riikide, sealhulgas Eesti, edusamme.
Mis on Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks?
Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks on seni kõige põhjalikum uuring, mis mõõdab ja võrdleb riikide investeeringuid, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamist praktikas. Indeksi eesmärk on pakkuda valitsustele, ettevõtetele ja avalikkusele selget pilti globaalsest AI maastikust.
Globaalse tehisintellekti indeksi eesmärk on mõista tehisintellekti olukorda 83 riigis, hinnates neid tehisintellekti suutlikkuse alusel 122 erineva näitaja põhjal, mis on rühmitatud kolme analüüsisamba alla:
Investeeringud: Mõõdetakse nii era- kui ka avaliku sektori rahastust, sealhulgas riskikapitali investeeringuid ja teadus- ja arendustegevuse kulutusi.
Innovatsioon: Hinnatakse talentide olemasolu, teaduspublikatsioonide arvu ja kvaliteeti ning AI-alaste patentide arendamist.
Rakendamine: Analüüsitakse, kui laialdaselt on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võetud riigi majanduses, avalikus sektoris ja igapäevaelus.
Eesti ja Põhjamaade kohad pingereas
Soome: 15. koht
Taani: 22. koht
Rootsi: 25. koht
Norra: 26. koht
Eesti: 32. koht
Island 40. koht
Indeksi tipus troonivad kindlalt Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kellele järgnevad Singapur, Ühendkuningriik ja Kanada. Eesti tulemus on märkimisväärne, arvestades riigi väiksust, kuid see näitab ka arenguruumi, eriti innovatsiooni ja suuremahuliste investeeringute kaasamisel. Analüütikute hinnangul on Eesti tugevuseks paindlik ja digitaalselt arenenud ühiskond, mis soodustab uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu.
Eesti kõrge koht Ülemaailmses Tehisintellekti Indeksis on enam kui lihtsalt statistiline näitaja; see on rahvusvaheliselt tunnustatud märk meie tehnoloogiasektori kvaliteedist. See annab potentsiaalsele investorile kindlustunde, et Eesti on riik, kus tehnoloogiline innovatsioon ja areng on stabiilsel ja kõrgel tasemel. Sellised edetabelid mõjutavad otseselt rahvusvahelist kapitali liikumist, julgustades tegema sihipärast investeerimist regioonidesse, mis näitavad üles tugevat potentsiaali ja usaldusväärsust. Eesti jaoks tähendab see avatud uksi ja paremaid võimalusi rahvusvahelisel areenil silma paista.
Iga investor, olgu tegemist riskikapitalifondi või eraisikuga, otsib turge, kus riskid on maandatud ja kasvuvõimalused suured. Eesti tehnoloogiasektori hea maine, mida indeks kinnitab, võib suurendada huvi ka siinsete börsi-ettevõtete vastu ning avada uksi uutele idufirmadele, kes otsivad rahastust oma ideede elluviimiseks. Seega pole kõrge koht edetabelis mitte ainult tunnustus senisele tööle, vaid ka oluline katalüsaator tulevase majanduskasvu kindlustamisel, tugevdades Eesti kui tipptasemel tehnoloogiariigi positsiooni maailmas.
NordenBladet – Täna, 8. oktoobril kell 10-16 toimub Riigikogu konverentsisaalis kaheteistkümnes teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.”.
Seekordne teaduspoliitika konverents keskendub tehisaru nutikale rakendamisele majanduses ja riigivalitsemises.
Tehisintellekti kiire areng pakub lahendusi suurtele väljakutsetele, kuid tekitab ka hirmu kontrolli kaotamise ees.
Konverentsi esimene osa käsitleb demokraatiat ja julgeolekut. Arutletakse, kuidas tehisaru saaks toetada, mitte ohustada meie riiki ja demokraatlikke protsesse ning kuidas vältida oluliste otsuste libisemist läbipaistmatutele algoritmidele.
Päeva teises pooles on fookuses majanduse konkurentsivõime ja haridus. Otsitakse viise, kuidas muuta tehisintellekt Eesti majanduse veduriks ja kuidas õpetada inimesi seda targalt kasutama. Päeva lõpetab arutelu Eesti võimaluste üle tehisaru rakendamisel majanduses ja hariduses.
KONVERENTSI KAVA
09.30 – 10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00 – 10.15 Konverentsi sissejuhatus – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.15 – 10.25 Konverentsi avamine – Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister
10.25 – 10.40 Eesti eesmärgid tehisaru arendamisel ja kasutamisel – Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister
I teemaplokk: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek
10.40 – 10.50 Teema sissejuhatus: mida tehismõistus muudab? – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.50 – 11.05 Kui tehisaru teab paremini: milleks meile veel demokraatia? – Tarmo Jüristo, sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja
11.05 – 11.20 Tehisintellekt – demokraatia oht või võimestaja? – Tõnis Saarts, TLÜ võrdleva poliitika dotsent
11.20 – 11.35 Tehisaru kui oht ja võimalus Eesti julgeolekule – Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor
11.35 – 11.50 Tehisaru vastutustundlik kasutamine relvasüsteemides – Mart Noorma, TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, DarkStar kaasasutaja
11.50 – 12.00 Sirutuspaus
12.00 – 12.50 I arutelu: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek
Mida tehismõistus muudab ja milleks peaksime valmis olema? Mida riigijuhtimises uuendada ja mida vältida? Kuidas optimeerida ja samas säilitada kontroll? Mis on uued ohud julgeolekule ja mida peaksime lähiaastatel kindlasti ette võtma? Tarmo Jüristo (sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja), Janar Pekarev (Kaitseväe Akadeemia nooremteadur), riigikogu liikmed Margit Sutrop, Andrei Korobeinik ja Tõnis Lukas
12.50 – 13.35 Lõuna
II teemaplokk: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus
13.35 – 13.45 Teema sissejuhatus: mis toimub ja mida ette võtta? Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
13.45 – 14.00 Tehisaru ja tööturg – Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja, TTÜ kaasatud professor
14.00 – 14.15 AI ja majanduse struktuursed muutused – Ats Albre, Nortal Eesti tegevjuht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president
14.15 – 14.30 AI mõju tööturule ja (kõrg)haridusele – Linnar Viik, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär
14.30 – 14.45 Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse – Jaak Vilo, TÜ professor ja Teaduste Akadeemia asepresident
14.45 – 14.55 Sirutuspaus
14.55 – 15.45 II arutelu: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus
Mis oleks Eesti supervõime? Mida saaks riik teha TI efektiivsemaks kasutamiseks majanduses? Mida teha TI-ga koolihariduses ja mis suunad võtta kõrg- ja kutsehariduses? Kas ja kes aitaks täiskasvanuid? Ats Albre (Nortal Eesti tegevjuht ja ITL-i president), Mari-Klara Stein (TTÜ juhtimise valdkonna professor), riigikogu liikmed Riina Sikkut ja Irja Lutsar
15.45 – 15.50 Kokkuvõte – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
Avafoto: “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.” (ETAG)
NordenBladet – NordenBladet ei ole Põhjala-Balti regioonis passiivne vaatleja, vaid üks oluliseim osaline Põhjamaade regiooni narratiivi loomisel. Põhjamaad ja Baltikum on maailmas unikaalne näide koostööst, innovatsioonist ja pühendumusest jätkusuutlikule tulevikule.
Meie igapäevaelu parendavad pidevalt suured ja strateegilised investeeringud – puhtam energia, kiirem internet, nutikamad linnad ja keskkonnasõbralikum tööstus. Kuid tihti jäävad nende muutuste taga olevad jõud avalikkuse jaoks nähtamatuks.
Tulevik on Põhjalas – NordenBladeti-i roll on näidata kuidas ja miks
Ühel pool on tegijad – Põhjala-Balti regiooni arengu vaiksed, kuid võimsad mootorid.
Nende kõigi ühine eesmärk on ellu viia ja finantseerida projekte, mis on meie ühiskonna selgroog: alustades kultuurist ja haridusest, jätkates tuuleparkidest, mis toovad rohelist elektrit meie kodudesse, kuni digitaalsete lahendusteni, mis muudavad meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks. Nende töö on tehniline, strateegiline ja pikaajalise mõjuga ning nende fookus on selge: jõukas, haritud ja jätkusuutlik Põhjala-Balti regioon.
Teisel pool on ühiskond – hooliv ja teadlik kodanik, keda huvitab, kuidas need suured muutused tema elu ja laste tulevikku päriselt mõjutavad ning kujundavad.
NordenBladet on mitmekeelne meediaplatvorm, mis ühendab need kaks poolt. Meie roll on tuua ja tõlgendada keerulised teemad arusaadavateks lugudeks ja selgitada, miks need on olulised. Oleme oluliseks partneriks ühiskonna arengus ning nagu audiitorid – vajalikud ausaks aruandluseks avalikkusele. NordenBladet näitab, kas ja kuidas firmad-ettevõtjad oma usaldust õigustavad.
Põhjala-Balti regioonis tegutsevad väga paljud võimsad ja tulevikku kujundavad institutsioonid. Alates Põhjamaade Ministrite Nõukogu strateegilistest algatustest ja Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) mahukatest investeeringutest kuni NEFCO roheprojektide ja regiooni tehnoloogialiidrite innovatsioonini – üheskoos loome vundamenti meie homsele heaolule.
NordenBladet-i lugeja on inimene, kes hoolib. Teda huvitab, kust tuleb elekter tema pistikupesas, kuidas areneb tema kodulinna infrastruktuur ja millised on need uuendused, mis tagavad meie lastele parema tuleviku puhtamas keskkonnas.
Isegi kõige võimsam tegu jääb pelgalt statistikaks, kui keegi ei ava selle sisu ja tähendust. NordenBladeti eesmärk on anda Põhjala-Balti regiooni olulistele sündmustele vääriline kaal ja kontekst, et need uudised päriselt inimesteni jõuaksid.
NordenBladeti geograafiline fookus on – Põhjamaad ja Baltikum.
NordenBladeti temaatiline fookus on: majandus, kultuur, innovatsioon, keskkond ja jätkusuutlik eluviis.
NordenBladeti missioon on hoida ja tugevdada Põhjamaade kultuuripärandit ning edasi kanda traditsioone ja väärtusi, luua koostöövõrke, kujundada paremat tulevikku Põhjamaade elanikele, jagada teavet ning pakkuda kvaliteetset infot.
Sünergia peitub ühises eesmärgis. Kui näiteks NIB-i töö on investeerida kapitali projektidesse, mis loovad paremat homset, siis NordenBladeti roll on investeerida intellektuaalset kapitali, et selgitada, miks need projektid on olulised. Meie ei finantseeri tuuleparke, aga me jutustame loo sellest, kuidas see tuulepark parandab Skandinaavia energiajulgeolekut ja vähendab meie kõigi ökoloogilist jalajälge.
NordenBladet-i toimetus usub, et Põhjala-Balti regiooni edulugu väärib rääkimist – süvitsi, targalt ja pühendunult. Sest ainult nii saavad nähtamatutest investeeringutest nähtavad ja mõistetavad muutused, mis inspireerivad meid kõiki.
Partnerlus edumeelsetega
Meie eesmärk NordenBladetis on olla platvormiks just sellistele lugudele. Usume, et regiooni arengu võti peitub avatud ja sisukas koostöös nende vahel, kes loovad reaalset väärtust – olgu nendeks siis innovaatilised iduettevõtted, vastutustundlikud suurtööstused või strateegilised finantsinstitutsioonid. Me valime ja võimendame partnereid, kes jagavad meie pühendumust Põhjamaade ja Baltikumi pikaajalisele edule. Meie jaoks on oluline teha koostööd regiooni parimate, innovatiivseimate ja edumeelseimatega, sest just meie oleme need, kes üheskoos saame kujundada meie ühist homset päeva. NordenBladet annab sellele visioonile tugeva hääle ja suure kõlapinna.
Kvaliteet kvantiteedi asemel
Selleks, et neid lugusid väärikalt jutustada, oleme teadlikult valinud tee, mis vastandub tänapäeva meedia pealiskaudsusele ja klikijanule. Meie jaoks ei ole usaldusväärsus pelgalt sõnakõlks, vaid tegevuse alustala. Me ei propageeri tühje pealkirju ega jookse iga lühiajalise trendiga kaasa. Selle asemel investeerime aega, et minna süvitsi, mõista keeruliste teemade tagamaid ja pakkuda oma lugejale analüüsi, mis loob selgust ja avardab silmaringi. Usume, et kvaliteetne ja põhjalik ajakirjandus on parim teenus, mida saame oma lugejatele ja partneritele pakkuda.
Seisame Põhjamaa inimese eest
Kõige selle taga on meie vankumatu sõltumatus. See võimaldab meil seista alati aususe, tõe ja läbipaistvuse eest. Lõppkokkuvõttes on kogu meie tegevus pühendatud ühele sihtgrupile – Põhjamaa inimesele. Meie missioon on anda talle tööriistad – teadmised, analüüsid ja laiem pilt –, et mõista maailma enda ümber ja teha paremaid otsuseid. Oleme sõna otseses mõttes Põhjamaade infokataloog ja Põhjamaade elu-olu kajastajad.
Üheks oluliseks tööriistaks peame seejuures ka rahateadlikkuse kasvatamist. Kahe Z-generatsiooni kuuluva lapse emana näen igapäevaselt, kui tähtis on tuua tihti keerulisena näiv finantsmaailm ja investeerimistarkus uue põlvkonna jaoks lihtsasse ja arusaadavasse keelde. Ka see on praktiline osa meie panusest tuleviku kindlustamisse.
Me usume, et informeeritud ja haritud kodanik on parim garantii meie regiooni heale käekäigule. Seistes tema huvide eest, seisame me tegelikult kogu meie ühise tuleviku eest.
Avafoto: NordenBladet lehtede peatoimetaja Helena-Reet Aari (NordenBladet)
