NordenBladet — Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on energeetikas kavandatavad otsused ning Eesti positsioon ETSi aruteludes otseselt seotud nii inimeste toimetuleku kui ka ettevõtete konkurentsivõimega.
„Valitsuse kohustus on näidata, milliste otsuste ja millise hinnaga taagatakse varustuskindlus ning konkurentsivõimeline elektri hind. ETSi tulevikku puudutavates aruteludes on Eesti jaoks oluline, et hinnasignaal oleks prognoositav ja et lahendused ei seaks meie majandust ega leibkondi ebaproportsionaalse surve alla,” ütles Reinsalu.
Avalikule istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga, Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, riigikontrolör Janar Holm ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Jaak Aaviksoo.
Istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida ka veebiülekandes.
NordenBladet – Lofoteni vesinikupraamide projekti on esitletud kui Norra rohepöörde üht olulisemat sümbolit, kuid nüüd on selle tehnilise töökindluse kohta kerkinud tõsised küsimused – kavandatud vesinikutehnoloogia ei pruugi toimida nii, nagu on lubatud, ilmneb NRK ja SVT uurimusest. See seab tähelepanu alla nii projekti elluviija Torghatteni kui ka tehnoloogiatarnija PowerCelli rolli. Juhtum tõstatab laiema küsimuse, kui kindlale alusele saab rajada avaliku raha toel ellu viidavaid rohetehnoloogilisi suurprojekte.
NRK ja SVT uurimus keskendub Lofoteni ja Bodø vahel kavandatavale vesinikupraamide projektile, mida on esitletud kui Norra rohepöörde ja tulevikumerenduse üht olulisemat ettevõtmist. Projekt hõlmab Norra pikimat ja ilmastikule kõige enam avatud riiklikku parvlaevaühendust Bodø–Røst–Værøy–Moskenes ning lepingu kogumaksumus ulatub ligi 4,98 miljardi Norra kroonini. Kava järgi peaks liinile tulema kaks uut vesinikul töötavat parvlaeva, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt heitkoguseid.
Uurimus seab aga küsimärgi alla, kas projekti jaoks valitud vesinikutehnoloogia suudab täita sellele seatud ootusi ka pikaajaliselt. Loos viidatakse tehnilistele testidele ja PowerCelli sisemistele dokumentidele, mille järgi ei pruugi süsteem olla projekti vajaduste jaoks piisavalt küps ning selle töökindlus võib osutuda loodetust nõrgemaks. Samuti väidetakse, et sellist teavet ei olnud varem edastatud ei laevaoperaatorile Torghattenile ega Norra ametiasutustele.
Kahtlusi süvendavad viited PowerCelli teistele projektidele Austraalias, Rootsis ja Walesis, kus sama tehnoloogia kasutamisel on samuti ilmnenud probleeme. Nii tõstatab lugu laiema küsimuse, kas avaliku raha toel ellu viidav prestiižne rohetehnoloogiline suurprojekt toetub piisavalt töökindlale ja küpsele lahendusele.
PowerCell lükkab kriitika tagasi ja kinnitab, et ettevõtte tehnoloogia töötab nõuetekohaselt, vastab kokkulepitud tehnilistele nõuetele ning täidab klientide ootusi. Ettevõtte sõnul ei kajasta ajakirjanike käsutuses olnud sisemised andmed nende tänaseid tooteid ega anna õiget pilti süsteemi tegelikust võimekusest. Samuti märgitakse, et ühe olulise komponendi valmistamisse on kaasatud uus tööstuspartner.
Ettevõtete taust
Torghatten on üks Norra suuremaid meretranspordikontserne. Ettevõte opereerib 47 parvlaeva- ja kiirreisilaevaliini, annab tööd enam kui 1600 inimesele ning selle aastakäive on ligikaudu 4 miljardit Norra krooni. Torghatteni emaettevõtte all tegutsevad kolm piirkondlikku üksust, nende seas Torghatten Nord, mis vastutab Põhja-Norra ja osa lääneranniku ühenduste eest. Ettevõtte omanikud on EQT Infrastructure ja Nysnø Klimainvesteringer.
Lofoteni vesinikupraamide projektis on just Torghatten Nord operaator, kes sai Norra teedeametilt lepingu selle liini teenindamiseks. Ametlike kirjelduste järgi on projekt mõeldud olema suure mõjuga kliima- ja innovatsioonialgatus ning vesinik peaks katma vähemalt 85% kahe põhilaeva energiatarbest.
PowerCell Sweden AB on Rootsi vesinikkütuseelementide tootja, mis asutati 2008. aastal Volvo Groupi tööstusliku kõrvalharuna. Ettevõtte peakontor asub Göteborgis, tal on tegevus neljas riigis ning 2024. aasta aruande järgi 147 töötajat. PowerCell arendab ja toodab kütuseelemendi mooduleid ning süsteeme merenduse, lennunduse, energiatootmise ja maismaarakenduste jaoks. Alates 2023. aastast on ettevõtte aktsia noteeritud Nasdaq Stockholmil.
PowerCelli roll Lofoteni projektis seisneb kütuseelemendisüsteemide tarnimises. Ettevõtte enda teatel hõlmas 2023. aastal sõlmitud leping kahe laeva jaoks vesinikulahendusi, mille väärtus oli 19,2 miljonit eurot, ning seda esitleti kui üht maailma suurimat merenduse vesinikkütuseelemendi projekti.
NordenBladet – Natixise 2025. aasta ülemaailmse pensioniindeksi järgi on pensionäride vaates maailma tugevaim riik taas Norra, mis kogus 83 punkti sajast. Iirimaa järgneb 82 ja Šveits 81 punktiga.
Esikümnesse mahtus koguni üheksa Euroopa riiki, mistõttu võib edetabeli põhjal järeldada, et pensionikindluse vaates on Euroopa jätkuvalt kõige tugevamas seisus. Eriti silmatorkavalt kinnitab seda Skandinaavia, mille heaolumudel hoiab Norra ja Taani jätkuvalt maailma tipus.
Natixis ja CoreData hindasid tänavu 44 riiki 18 näitaja põhjal. Lõppjärjestus kujunes nelja suure valdkonna koondtulemusest: pensionipõlve rahaline kindlus, materiaalne heaolu, tervis ning elukvaliteet. Arvesse lähevad muu hulgas sissetulek, tööpuudus, inflatsioon, maksukoormus, tervishoiu kvaliteet ja kättesaadavus, oodatav eluiga ning keskkonnategurid.
Parimad riigid, kus pensionile minna:
Koht
Riik
Skoor
1
Norra
83%
2
Iirimaa
82%
3
Šveits
81%
4
Island
79%
5
Taani
79%
6
Holland
79%
7
Austraalia
77%
8
Saksamaa
76%
9
Luksemburg
75%
10
Sloveenia
75%
11
Tšehhi
74%
12
Uus-Meremaa
73%
13
Singapur
73%
14
Ühendkuningriik
72%
15
Austria
72%
16
Iisrael
72%
17
Belgia
71%
18
Rootsi
71%
19
Malta
70%
20
Kanada
70%
21
USA
70%
22
Lõuna-Korea
69%
23
Soome
66%
24
Slovakkia
66%
25
Küpros
66%
Norra edu ei põhine ainult jõukusel, vaid tugeval ja tasakaalustatud üldpildil. Riik oli tänavuses tabelis esimene materiaalse heaolu arvestuses, teine elukvaliteedi alamindeksis ja neljas tervise valdkonnas. See tähendab, et esikoha tõi Norrale mitte üksik tugev näitaja, vaid laiapõhjaline võime pakkuda pensionieas inimestele kindlat sissetulekut, head tervisekeskkonda ja kõrget elukvaliteeti.
Norra pensionisüsteem ise toetub kolmele põhiosale: riiklikule vanaduspensionile, tööandja pakutavale pensionile ja inimese enda pensionisäästudele. Norra valitsuse selgituse järgi on erasektoris töötajatel õigus kohustuslikule tööandjapensionile, avalikus sektoris kehtib eraldi ametipensioni kord. Süsteem arvestab pensioniõiguste kujunemisel ka tasustamata hooldustööd ning teatud juhtudel töövõimetusega seotud perioode. Lisaks on Norra mudelis tagatud minimaalne kaitse neile, kelle tööelu on olnud katkendlikum: täies mahus garantiipensioni aluseks on 40-aastane kindlustusstaaž.
Norra riiklikku pensioni makstakse üldreeglina alates 67. eluaastast, kuid piisavate kogunenud pensioniõiguste korral saab pensioni välja võtma hakata juba 62-aastaselt. Sellisel juhul on igakuine väljamakse väiksem, sest pension jaotub pikema perioodi peale. Samal ajal võimaldab süsteem jätkata töötamist ilma, et riiklik pension selle tõttu väheneks, ning soovi korral saab välja võtta ka osalist pensioni.
Norra pensionikeskkonna tugevust toetab ka riigi laiem finantsraamistik. Valitsuse pensionifondi eesmärk on aidata rahastada riikliku kindlustussüsteemi tulevasi pensionikulusid ning jaotada naftatulud pika aja peale viisil, mis toetab nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade heaolu. See annab Norrale lisakindluse, mida paljudel teistel riikidel samal määral ei ole.
Norra tänavune esikoht ei mõju seetõttu üllatusena, vaid pigem kinnitab pikemat trendi. Natixise andmetel on riik püsinud edetabeli esikolmikus alates 2012. aastast ning naasis nüüd taas esimeseks. Pensioni vaates näitab see, et tugev sotsiaalkaitse, kõrge materiaalne heaolu ja usaldusväärne riiklik raamistik võivad koos anda tulemuse, millele on keeruline vastast leida.
NordenBladet – Paavo Järvi valiti Londoni Filharmooniaorkestri uueks peadirigendiks ja loomenõukogu liikmeks alates 2028/29 hooajast. Ta võtab ameti üle Edward Gardnerilt, kelle leping lõpeb 2027/28 hooaja järel.
Järvi sõnul sai otsustavaks tema ja orkestri eriline koostöövaim, mis süvenes 2025. aasta Hiina uusaastaturneel, kirjutab väljaanne The Guardian. Ta kinnitas, et soovib tuua orkestri kavadesse rohkem eesti heliloojate loomingut, sealhulgas nii uusi tellimusteoseid kui ka varasemat muusikat. Samuti peab ta oluliseks Briti nüüdismuusika esiletõstmist.
Orkestri teatel sõlmiti Järviga esialgu viieaastane leping, mis märgib uut etappi enne kollektiivi 2032. aasta sajandijuubelit. Juba käesoleval hooajal juhatab ta orkestrit Londoni Kuninglikus Festivalihallis ning annab kontserte ka Budapestis ja Ateenas.
1932. aastal Sir Thomas Beechami asutatud Londoni Filharmooniaorkester on üks Ühendkuningriigi juhtivaid sümfooniaorkestreid ja Southbank Centre’i residentorkester.
Paavo Järvi on rahvusvaheliselt tunnustatud eesti dirigent, keda peetakse üheks oma põlvkonna olulisemaks orkestrijuhiks. Ta on sündinud Tallinnas, õppis siin löökpille ja dirigeerimist ning jätkas pärast perekonna kolimist 1980. aastal õpinguid Ameerika Ühendriikides. Järvi on teinud pika rahvusvahelise karjääri mitme tipporkestri ees ning pälvinud ka Grammy auhinna.
Praegu on ta Zürichi Tonhalle orkestri muusikajuht, Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni kunstiline juht ning Eesti Festivaliorkestri looja ja kunstiline juht. Eesti muusikaelus on ta tuntud ka Pärnu muusikafestivali kaudu ning rahvusvaheliselt selle poolest, et on järjekindlalt toonud maailma lavadele eesti heliloojate loomingut. Alates 2028/29 hooajast saab temast ka Londoni Filharmooniaorkestri peadirigent.
NordenBladet – Mitmed Euroopa riigid karmistavad varjupaiga- ja rändepoliitikat. Nii Ühendkuningriik kui ka Euroopa Liit võtavad kasutusele meetmeid, mis muudavad varjupaiga taotlemise keerulisemaks. Samal ajal kasvab mitmel pool kohalike elanike rahulolematus sisserände ulatuse ja mõjuga.
Ühendkuningriigis on avalikkuse muret suurendanud ebaseaduslike sisserändajate saabumine väikeste paatidega üle Inglise kanali. Paljud varjupaigataotlejad majutatakse ajutiselt hotellidesse, mis tekitab kulusid riigile ja on osa elanike seas tekitanud vastuseisu. Valitsuse andmetel elab riigi kulul hotellides umbes 100 000 varjupaigataotlejat.
Valitsus on nüüd teatanud uutest karmimatest reeglitest. Varjupaigataotlejate rahaline toetus ei ole enam automaatne ning seadust rikkunud isikud võivad sellest ilma jääda. Pagulase staatus muutub ajutiseks ja seda hakatakse regulaarselt üle vaatama. Samuti pikeneb aeg, mille järel on võimalik saada alaline elamisluba, ning karmistuvad perede taasühinemise tingimused. Mõne riigi kodanikele piiratakse ka võimalust kasutada üliõpilasviisat.
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et enamik britte peab sisserännet liiga suureks, kuigi tegelik rände kogumaht on viimase aasta jooksul vähenenud, vahendab YouGov. Euroopa riikide valitsused seisavad üha enam silmitsi tasakaalu leidmisega rände piiramise, majanduslike vajaduste ja humanitaarkohustuste vahel.
