Pühapäev, aprill 20, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1348 POSTS 0 COMMENTS

Elon Musk kaotas esimese kohtulahingu OpenAI vastu, kuid kiire kohtuprotsess on veel ees

Sam Altman

NordenBladet – USA föderaalkohtunik Yvonne Gonzalez Rogers lükkas tagasi Elon Muski taotluse takistada OpenAI-d muutumast kasumit taotlevaks ettevõtteks, kuid võimaldas protsessi kiirendatud korras edasi viia. Otsus tõstab esile OpenAI ja selle tegevjuhi Sam Altmanni ning Muski vahelise õigusliku vaidluse, mille keskmes on OpenAI algne mittetulunduslik eesmärk ning selle tänapäevane areng suletuma ja kasumile suunatud mudeli poole.

Muski süüdistused ja kohtuvaidluse taust

Elon Musk, kes oli OpenAI algne investor ja panustas 2015. aastal organisatsiooni loomisse ligikaudu 45 miljonit dollarit, on väitnud, et OpenAI ja Altman on reetnud algsed mittetulunduslikud põhimõtted. Musk esitas 2023. aastal hagi, milles ta süüdistab OpenAI-d tema panuse kuritarvitamises.

Musk suurendas õigusvaidlust eelmise aasta lõpus, lisades uusi nõudeid ja kostjaid, sealhulgas Microsofti (MSFT), ning paludes kohtumäärust, mis peataks OpenAI plaanid muuta end kasumit taotlevaks ettevõtteks. Musk väidab oma kaebuses, et OpenAI ja Microsoft tegutsevad koos viisil, mis kahjustab konkurentsi ning rikub OpenAI algseid mittetulunduslikke eesmärke. Microsoft on investeerinud OpenAI-sse miljardeid dollareid ning integreerinud OpenAI tehnoloogiaid oma toodetesse, näiteks Microsoft 365 ja Azure pilveteenustesse.

Musk lisas hagejaks ka oma tehisintellektiettevõtte xAI, väites, et OpenAI lämmatas ebaõiglaselt ärikonkurentsi.

xAI ja Muski motiivid

Musk asutas 2023. aastal oma tehisintellektiettevõtte xAI, mille eesmärgiks on arendada alternatiivset, vähem suletud AI-mudelit, mis oleks OpenAI konkurent. Ta on kohtuasjas kaasanud xAI hagejana, väites, et OpenAI ja Microsoft takistavad ausat konkurentsi ning rikuvad lepingulisi kokkuleppeid. OpenAI on omalt poolt väitnud, et Muski tegevus on seotud ärikonkurentsiga, mitte altruistlike eesmärkidega, ja viidanud e-kirjadele, mis näitavad, et Musk ise tahtis kunagi OpenAI-d liita Teslaga.

Kas Muskil on OpenAI-s veel osalus?

Tänaseks ei ole Muskil ametlikult osalust OpenAI-s. Ta lahkus organisatsioonist 2018. aastal, kui tema soov saada OpenAI tegevjuhiks ja omada suuremat kontrolli ettevõtte suuna üle lükati tagasi. Sellest ajast peale on OpenAI arenenud suletuma, kasumit taotleva mudeli poole, eriti peale Microsofti suurinvesteeringuid.

Kas OpenAI oli algusest peale tasuline?

OpenAI alustas mittetulundusliku organisatsioonina, kuid alates 2019. aastast loodi selle juurde tulu teeniv filiaal OpenAI LP, mis võimaldas kasumi teenimist investoritele. Tasulised teenused, nagu ChatGPT Plus ja API-põhised mudelid, on olnud osa OpenAI ärimudelist juba aastaid. Seega pole Muski vastasseis OpenAI kasumlikkusele niivõrd seotud sellega, kas teenused on tasulised, vaid pigem sellega, et organisatsiooni suund on tema hinnangul eemaldunud algsest avalikku huvi teenivast põhimõttest.

Kohtuasja tähendus ja järeldused

Muski juhtum toob esile laiemad küsimused AI arendamise eetika ja konkurentsi kohta tehnoloogiasektoris. Kohtunik Gonzalez Rogers on vihjanud, et juhtumit võib pidada “miljardärid v. miljardärid” ning on skeptiline Muski väidete suhtes, et ta on kannatanud “korvamatut kahju”, vahendab Yahoo Finance artiklis Judge denies Elon Musk’s request to block OpenAI for-profit conversion but welcomes trial. Samas, kui Musk suudab kohtuprotsessil tõestada, et OpenAI on tegelikult seadusi rikkunud või reetnud oma algsed põhimõtted, võib see kaasa tuua olulised muutused AI-sektori tulevikus.

Tulevik näitab, kas Muski õiguslik strateegia suudab peatada OpenAI kasumlikuks ettevõtteks muutumise või kas see jääb järjekordseks peatükiks tema ja tehnoloogiasektori teiste hiiglaste vahelises rivaliteedis. Muski esindab sellel kohtuteel Marc Toberoff. Toberoff on silmapaistev intellektuaalomandi advokaat, kes on spetsialiseerunud autoriõiguste ja meelelahutusega seotud kohtuvaidlustele.

Avafoto: OpenAI juht Sam Altman

Michael Bloomberg oli taaskord USA suurim annetaja

Michael Bloomberg

NordenBladet – Endine New Yorgi linnapea Michael Bloomberg* oli teist aastat järjest USA suurim heategevuslik annetaja, selgub Chronicle of Philanthropy’i koostatud Philanthropy 50 edetabelist.

2024. aastal annetas ta kokku 3,7 miljardit dollarit, toetades kunsti, haridust, keskkonda, rahvatervist ja linnavalitsuste arendamist. Suurim toetus oli 1 miljardi dollari suurune annetus Johns Hopkinsi Ülikoolile, et muuta meditsiiniõpe maksuvabaks ja pakkuda rahalist abi õenduse ning rahvatervise tudengitele.

Bloomberg on öelnud, et ei mõista, miks oodata surmani, et oma varandust ära anda: „Miks keelata endale seda rahulolu?”

Lisaks Bloombergile annetasid üle 1 miljardi dollari ka Reed Hastings, Michael Dell, Warren Buffett, Mark Zuckerberg ja Ruth Gottesman.

Kokku panustasid 50 suurimat annetajat 2024. aastal 16,2 miljardit dollarit. Suurimate toetuste seas oli Gottesmani 1 miljardi dollari annetus Albert Einsteini Meditsiinikolledžile, et muuta õpe maksuvabaks.

Samuti annetasid miljoneid maailma mõistes natuke vähem tuntud ärimehed ja filantroobid nagu Thomas Golisano (500 miljonit dollarit arengupuudega inimeste toetuseks) ja Hyatt Brown (150 miljonit muuseumile).

Filantroopias on tekkinud ka poliitilised pinged – näiteks on mõned suured annetajad, nagu Bill Ackman, kritiseerinud ülikoolide vastuseid rahvusvahelistele kriisidele ja ähvardanud toetusi peatada. Paljud annetajad eelistavad nüüd anonüümsust, et vältida võimalikku kriitikat või vastuolusid.

Viimase 25 aasta suurim heategija on olnud Warren Buffett, kes on annetanud kokku 49,4 miljardit dollarit. Talle järgnevad Bill ja Melinda French Gates (34 miljardit), Bloomberg, Jeff Bezos ja Elon Musk. Buffett tegi ka läbi aegade suurima üksikannetuse, kui ta 2006. aastal lubas anda 36,1 miljardit dollarit Gatesi Fondile.

______________________________
* Michael Bloomberg on Bloomberg L.P. asutaja ja omanik. Bloomberg L.P. on rahvusvaheline finantsuudiste ja andmeanalüüsi ettevõte, mille alla kuulub ka uudisteportaal Bloomberg.com.

Ta asutas selle ettevõtte 1981. aastal pärast seda, kui lahkus investeerimispangast Salomon Brothers. Tänapäeval on Bloomberg L.P. üks juhtivaid majandus- ja finantsuudiste pakkujaid, pakkudes teenuseid nagu Bloomberg Terminal, Bloomberg News ja Bloomberg Television.

Michael Bloomberg on endiselt ettevõtte suurim osanik, kuid ta ei juhi igapäevast tegevust, kuna on keskendunud filantroopiale ja poliitikale.

Avafoto: Michael Bloomberg

7 SOOJA KLIIMAGA luksuspiirkonda maailmas

Monaco

NordenBladet – Kui otsid elamiseks kõige luksuslikumat sooja piirkonda maailmas, sõltub valik sellest, kas eelistad mererannikut, suurlinna mugavusi, erakordset privaatsust või kultuurilist rikkust.

Kuhu asuvad elama maailma rikkad ja võimsad?

Superrikaste elukohavalik ei ole juhuslik – see põhineb maksueelistel, elustiilil, privaatsusel ja prestiižil. Miljardärid, kuulsused ja ärimagnaadid otsivad kodusid, mis pakuvad mitte ainult luksust, vaid ka turvalisust, investeerimisväärtust ja kõrget elukvaliteeti. Luksuslik elu tähendab enamat kui suurt maja – see on seotud eksklusiivsete naabrite, privaatsete jahtide, maailmatasemel teenuste ja unikaalse keskkonnaga.

Maksusoodustused on üks peamisi tegureid, miks rikkad eelistavad kohti nagu Monaco, Dubai või Šveits, kus puudub tulumaks või kehtivad madalad kinnisvaramaksud. Need piirkonnad pole mitte ainult finantsiliselt kasulikud, vaid ka ärisõbralikud ja stabiilsed. Samal ajal on sellised kohad nagu Malibu, Saint-Jean-Cap-Ferrat ja The Hamptons eelistatud nende kliima, ookeanivaadete ja Hollywoodi ning Wall Streeti eliidi läheduse tõttu.

Privaatsus ja turvalisus on samuti võtmetegurid. Mustique saar, Bora Bora ja Saint-Jean-Cap-Ferrat pakuvad eraklikku eluviisi, kuhu paparatsod ja turistid ligi ei pääse. Need on kohad, kus kuninglikud perekonnad, tehnoloogiamagnaadid ja superstaarid saavad elada rahulikult, eemal avalikkuse tähelepanust. Lisaks sellele mängivad rolli ka elustiil ja prestiiž, sest paljud miljardärid tahavad elada kohtades, kus nende sarnased inimesed juba elavad – olgu selleks Dubai Palm Jumeirah või Monte Carlo jahisadam.

Rikkad ei vali oma kodukohta lihtsalt ilu järgi – see on strateegiline otsus, mis kombineerib maksusoodustused, globaalse ligipääsu, turvalisuse ja ainulaadse elustiili. Mõned eelistavad modernset ja innovaatilist linnaelu Dubais või Singapuris, teised aga ajatut Vahemere luksust Monacos või Cap-Ferrat’s. Sõltumata valikust on neil kõigil midagi ühist – need on maailma kõige eksklusiivsemad ja ihaldatumad paigad elamiseks.

Siin on seitse maailma tipptasemel luksuselamispaika, mida miljardärid ja kuulsused eelistavad:

1. Palm Jumeirah, Dubai, Araabia Ühendemiraadid
⭐ Ultra-luksuslik kunstlik saar 💰 Hinnatase: $2M–$100M+

✅ Maailmakuulsad villad otse rannas
✅ Turvaline, maksuvaba ja ärisõbralik
✅ Luksushotellid nagu Burj Al Arab ja Atlantis
✅ Helikopteri- ja jahtide parkimiskohtade võimalus
❌ Suvel väga kuum (~45°C)


Palm Jumeirah, Dubai, Araabia Ühendemiraadid (Unsplash)

2. Malibu, California, USA
⭐ Hollywoodi staaride rannaäärne paradiis 💰 Hinnatase: $5M–$150M+

✅ Ookeaniäärsed villad otse rannas
✅ Ideaalne kliima (20–30°C aastaringselt)
✅ Privaatsus – paljud kodud on kõrgete müüride taga
✅ Hollywoodi ja meelelahutuse keskus lähedal
❌ Kinnisvara ja maksud on väga kallid

Malibu
Malibu, California (Unsplash)

3. Saint-Jean-Cap-Ferrat, Prantsusmaa
⭐ Prantsuse Riviera kõige eksklusiivsem koht 💰 Hinnatase: $10M–$500M+

✅ Vahemere üks eksklusiivsemaid piirkondi
✅ Suured privaatsed villad mere ääres
✅ Luksuslik jahisadam ja gurmeerestoranid
✅ Euroopa eliidi ja aristokraatia lemmikkoht
❌ Kõrged maksud ja kinnisvarahinnad

Saint-Jean-Cap-Ferrat, Prantsusmaa
Saint-Jean-Cap-Ferrat, Prantsusmaa (Unsplash)

4. The Hamptons, New York, USA
⭐ Ameerika ärimogulite ja staaride suvekodu 💰 Hinnatase: $3M–$200M+

✅ Tipptasemel luksus, mõisad ja villad
✅ Eksklusiivsed rannaklubid ja eliidi sotsiaalüritused
✅ Vaikne ja privaatne (suvel ülerahvastatud)
✅ Lähedal New York Cityle
❌ Kliima pole aastaringselt soe

 

5. Bora Bora, Prantsuse Polüneesia
⭐ Troopiline paradiis, kus elada privaatvillades 💰 Hinnatase: $2M–$50M+

✅ Maailma ilusaimad ookeanivaated
✅ Veepealsed villad
✅ Täielik eraldatus ja rahu
✅ Ideaalsed tingimused sukeldumiseks ja purjetamiseks
❌ Väga kaugel, ei sobi aktiivsetele ärimeestele

Bora Bora
Bora Bora, Prantsuse Polüneesia (Unsplash)

6. Monaco
⭐ Euroopa kõige eksklusiivsem, maksuvaba luksus 💰 Hinnatase: $10M–$700M+

✅ Ei ole tulumaksu, sobib superrikastele
✅ Maailmakuulus Monte Carlo ja Grand Prix
✅ Eksklusiivne jahisadam ja kasiinod
✅ Väga turvaline ja eliidi lemmikkoht
❌ Väga väike pindala ja kinnisvara on ülikallis

Monaco
Monaco (Unsplash)

7. Mustique saar, Kariibid
⭐ Privaatne saar ainult superrikastele 💰 Hinnatase: $10M–$100M+

✅ Saarel on ainult miljardäridele kuuluvad villad
✅ Privaatne ja rangelt kontrollitud kogukond
✅ Kariibi mere türkiissinine vesi
✅ Ei ole turistide ligipääsu
❌ Väga eksklusiivne ja sobib vaid eraklikule elule

 

Mis on kõige luksuslikum koht?
Kõik need kohad on maailma eliidi lemmikelupaigad, kuid sõltuvalt eelistustest võiks parim valik olla:

Kui tahad kõige eksklusiivsemat ja privaatsemat kohta → Mustique, Bora Bora või Saint-Jean-Cap-Ferrat
Kui tahad tipptasemel luksust ja maksusoodustusi → Monaco või Dubai
Kui tahad Hollywoodi ja USA eliidiga elada → Malibu või The Hamptons
Kui tahad Euroopa aristokraatide elu → Saint-Jean-Cap-Ferrat või Monaco

Lõplik valik sõltub elustiilist. Küsi endalt: kas sa eelistad täielikku privaatsust, rannaluksust või suurlinna mugavusi?

Avafoto: Monaco (Unsplash)

 

PÕHJUSED, miks Singapuri maailmakuulus avaliku eluaseme süsteem on täna pinge all

Tänapäeval elab umbes 80% Singapuri elanikest HDB korterites

NordenBladet – Väikese riigi kinnisvaraturu paradoks on linnaplaneerijaid lummanud aastakümneid. 1960. aastal kohutavast ülerahvastatuse kriisist sündinud valitsuse metsikult edukas eluaseme- ja arendusamet on saavutanud ühe maailma kõrgeima koduomanike määra. 

Singapuri maailmakuulus avaliku eluaseme süsteem põhineb Housing and Development Board (HDB) hallatavatel eluasemetel. See on valitsuse juhitud programm, mis loodi 1960. aastatel, et pakkuda taskukohaseid ja kvaliteetseid eluasemeid suurele osale rahvastikust. Tänapäeval elab umbes 80% Singapuri elanikest HDB korterites, kusjuures enamik neist on eraomandis, kuid rangete reeglite alusel edasi müüdavad.

Miks täna süsteem surve all on?

  1. Hinnatõus – Kuigi HDB korterid on traditsiooniliselt taskukohased, on viimastel aastatel hinnad kiiresti tõusnud, eriti järelturul. See teeb noortel peredel ja esimese kodu ostjatel keeruliseks kinnisvaraturule sisenemise.

  2. Pakkumise ja nõudluse tasakaal – Valitsus kontrollib rangelt uute korterite pakkumist, kuid rahvastiku kasv ja suurem nõudlus (nt noorte iseseisvumise soov) on tekitanud teatud piirkondades eluasemepuuduse.

  3. 99-aastane rendileping – Enamik HDB kortereid antakse välja 99-aastase rendilepinguga, mis tähendab, et vanemate korterite väärtus võib langeda, kui nende rendiperiood hakkab lõppema. See tekitab ebakindlust omanikele, kes soovivad oma kinnisvara väärtust säilitada.

  4. Vananev rahvastik – Paljud vanemad elanikud elavad suurtes korterites, kuid ei soovi neid maha müüa ega väiksemasse korterisse kolida. See vähendab saadaval olevate korterite hulka noorematele peredele.

  5. Poliitilised ja sotsiaalsed pinged – HDB süsteem on seotud ka rahvusliku identiteedi ja poliitikaga, kus valitsus peab tasakaalustama erinevate kogukondade vajadusi ning samal ajal hoidma eluaseme taskukohasena.

Valitsus on püüdnud neid probleeme leevendada uute toetuste, ehitusplaanide ja poliitiliste reformidega, kuid eluaseme surve jääb tõenäoliselt üheks suureks väljakutseks ka edaspidi.

Singapuris on Housing and Development Board (HDB) korteri saamiseks väga selged ja ranged tingimused. Eluaseme saamise õigus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas kodakondsusest, sissetulekust, pereseisust ja korteri tüübist.


Kellel on õigus HDB korterit osta?

  1. Kodakondsus

    • Singapuri kodanikud saavad taotleda kõiki HDB kortereid.
    • Püsielanikud (PR, Permanent Resident) saavad osta vaid järelturu (resale) HDB kortereid koos teise PR või kodanikust pereliikmega (nad ei saa uhiuut korterit otse valitsuselt).
  2. Vanus

    • Peab olema vähemalt 21-aastane, kui taotletakse korterit perena.
    • Peab olema vähemalt 35-aastane, kui soovitakse osta korter üksikisikuna (ainult juhul, kui on vallaline Singapuri kodanik).
  3. Pere- või leibkonnaseis

    • Enamik kortereid on mõeldud perekondadele.
    • Vallalised saavad osta väiksemaid kortereid (2-toalisi) ainult järelturult või uueks korteriks 35-aastaselt.
    • Abielupaarid ja lapsed saavad taotleda suuremaid kortereid (3-toalist või rohkem).
  4. Sissetulekupiirangud

    • Uute HDB korterite ostuks on sissetuleku piirang:
      • BTO (Build-To-Order) korterid: pere sissetulek kuni 14 000 SGD kuus (mõne korteritüübi puhul 21 000 SGD).
      • Executive korterid: piirang 16 000 SGD.
      • Järelturu (resale) korterid: tavaliselt pole sissetuleku ülempiiri.
  5. Varasema kinnisvara omamine

    • Taotleja ei tohi omada ühtegi teist kinnisvara Singapuris ega välismaal (välja arvatud juhul, kui nad on valmis selle müüma teatud aja jooksul).

Kuidas HDB korterit osta?

1. Uus korter (BTO – Build-To-Order)

  • BTO korterid on riigi poolt subsideeritud uued korterid, mille ehitamine võtab 3–5 aastat.
  • Taotlejad peavad osalema loteriis ja kui nad valitakse, saavad nad korteri broneerida.
  • Enne sissekolimist tuleb tasuda osa hinnast (5–10%) ja võtta vajadusel laen.
  • BTO korterid on odavamad kui järelturu korterid, kuid nende saadavus on piiratud ja nõudlus suur.

2. Järelturu korter (Resale HDB)

  • Ostjad saavad otsekokkuleppel osta korteri müüjalt.
  • Järelturu korterite eeliseks on kohene sissekolimine, kuid need on kallimad kui uued BTO korterid.
  • Järelturu kortereid saavad osta ka PR-id ja üksikisikud (teatud tingimustel).
  • Ostjad võivad saada valitsuselt toetusi (nt CPF Housing Grant).

    Milliseid toetusi on saadaval?

    HDB pakub erinevaid toetusi, et muuta eluasemed taskukohasemaks:

    1. CPF Housing Grant – kuni 80 000 SGD toetust esimese kodu ostjatele.
    2. Enhanced CPF Housing Grant (EHG) – sissetuleku alusel, kuni 80 000 SGD.
    3. Proximity Housing Grant – kuni 30 000 SGD, kui ostad kodu vanemate lähedale.

    Singapuris saavad HDB korterit osta peamiselt kodanikud ja püsielanikud, kellel on vastav perekondlik seis ja sissetulek. Noored pered saavad soodushinnaga uue BTO korteri, samas kui üksikisikud ja püsielanikud saavad osta kortereid ainult järelturult. HDB süsteem peaks olema taskukohane, kuid suure nõudluse ja kõrgete hindade tõttu võib korteri saamine olla keeruline.

Sentosa saarel asuv Sentosa Cove on ainus koht Singapuris, kus välismaalased saavad otse eraomandisse maad ja eramaju (landed property) osta. See teeb piirkonnast  välismaalaste meelispaiga.


Sentosa Cove, Singapore (Google)

Piirkond koosneb ainult eramutest, ridaelamutest ja luksuskorteritest (condominiums), mis on peamiselt vabakutselise turu kinnisvara – mitte osa valitsuse taskukohase eluaseme programmist.

Kes saab Sentosa Cove’is kinnisvara osta?
Singapuri kodanikud ja püsielanikud saavad osta nii kortereid kui ka eramuid.
Välismaalased saavad kergelt osta kortereid ja penthouse’e.
Välismaalased, kes tahavad osta eramaja (landed property), vajavad valitsuse eraldi luba.

Kui palju maksavad korterid Sentosa Cove’is?

  • Korterid (condominiums): 3–5 miljonit SGD+
  • Eramajad (bungalow’d, ridaelamud): 10–50+ miljonit SGD
  • Penthouse’id: 5–20 miljonit SGD+

Avafoto: Singapur (Unsplash)

Prada Group saavutas neljandat aastat järjest kahekohalise kasvu ja kaalub Versace ülevõtmist

Prada

NordenBladet – Prada Group teatas teisipäeval (04.märts. 2025) neljandat aastat järjest kahekohalisest kasvust, hoolimata luksussektori langusest. Samal ajal liiguvad spekulatsioonid võimaliku Versace omandamise ümber.

Prada ja Miu Miu moebrände ning Church’s jalatsifirmat omav Prada Group raporteeris 17% tõusu aastakäibes, ulatudes 5,4 miljardi euroni (5,7 miljardit dollarit) 2024. aastal, võrreldes 4,7 miljardi euroga 2023. aastal. Jaemüük kasvas samal perioodil 18%, jõudes 4,6 miljardi euroni.

Grupi peamine tuluallikas, Prada bränd, nägi müügi kasvu 4%, samas kui noorem Miu Miu kaubamärk saavutas pea kahekordse kasvu. Need tulemused on turutrendidega vastuolus, sest luksussektor kogenes eelmisel aastal esimest korda alates suures majanduskriisist langust.


Prada aktsia graafik
Prada S.p.A. (PRDSY) on börsifirma ja kaupleb hetkel 17.62 dollari juures. Aastaga on aktsia tõusnud 26,76%. Graafik: Finance.Yahoo.com seisuga 04.03.2025 kell 16:35

“See edu tõestab meie brändide püsivat asjakohasust, mis tuleneb vankumatust keskendumisest tooteinnovatsioonile, kvaliteedile, käsitööle ning võimest tajuda kaasaegsust,” sõnas Prada Groupi esimees Patrizio Bertelli.

Samal ajal on Prada huvitatud Versace brändi omandamisest, mis kuulub alates 2018. aastast USA kontsernile Capri Holding. Viimane omab ka Michael Korsi ja Jimmy Choo brände.

“Ma arvan, et see on kõigi laual,” ütles Miuccia Prada pärast Prada 2025-2026 sügis-talvise kollektsiooni esitlust.

Itaalia meedia andmetel hinnatakse Versace väärtuseks 1,5 miljardit eurot (1,6 miljardit dollarit), mis on märkimisväärne allahindlus Capri Holding’u poolt makstud 2 miljardist dollarist. Capri on vaeva näinud Versace positsioneerimisega moemaailmas, kus bränd on tegutsenud alates 1978. aastast ja olnud rohkem kui 20 aastat Donatella Versace loomingulise juhtimise all.

Luksuskauba analüütik Luca Solca Bernsteini uurimisfirmast märkas, et Prada võiks saada Versace “soodsalt”, sest tegemist on tugeva brändiga, mis täiendaks Prada olemasolevat portfelli, vahendab Finance.Yahoo.com artiklis: Prada posts double-digit growth in 2024 as it eyes Versace acquisition. Kuid ta hoiatas ka võimalike raskuste eest.

“Prada varasemad ülevõtmised pole olnud edukad,” ütles Solca. “Versace elustamine nõuab suurt rahalist panust, kompetentsi, juhtimise tähelepanu ning lühiajalisi ohvreid.”

Prada Groupi jätkusuutlik kasv ja potentsiaalne laienemine näitavad, et moemaailma suurtegijad otsivad ka rasketes turuoludes uusi võimalusi arenguks.

Avafoto: Prada.com