Esmaspäev, august 4, 2025

Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1395 POSTS 0 COMMENTS

Naftahinna langus survestas Norra turgu: Oslo börs langes üle 2%

Oslo börs langes

NordenBladet – Oslo börsil oli kolmapäeval (09.aprill 2025) järjekordne tormiline päev – börsiindeks langes 2,76%, jõudes tasemele 1362,8 punkti. Tegemist on ühe suurima langusega viimastel kuudel ning see peegeldab üleilmset rahutust finantsturgudel.

Naftahinna langus survestas Norra turgu

Languse peamisteks põhjusteks olid:

  • Nafta hinna kukkumine alla 60 dollari barreli kohta – esmakordselt alates veebruarist 2021.

  • USA ja Hiina vahelise tollisõja süvenemine, mis suurendab ebakindlust maailmamajanduses.

Norra naftaettevõtted said tugevalt pihta:

  • Equinor: –5,6%

  • Aker BP: –4,5%

  • Vår Energi: –5,6%

Muud suuremad langejad olid:

  • Norsk Hydro: –4,21%

  • Kongsberg Gruppen: –1,9%

  • DNB Bank: –1,8%

Tollisõda hoogustub: Hiina vastulöök Trumpile

Turumeeleolu halvenes märgatavalt pärast seda, kui Hiina teatas kolmapäeval oma vastusammudest USA president Donald Trumpi kehtestatud 104% tollimaksudele. Hiina lisas omalt poolt 50% tollimaksu, mis koos varasema 34%-ga tõstab maksukoormuse 84 protsendini.

Turgude reaktsioon Euroopas ja USAs

Ka teised Euroopa börsid langesid:

  • Londoni FTSE 100: –2,8%

  • Saksamaa DAX ja Prantsusmaa CAC 40: mõlemad –2,5%

USA börsidel oli reaktsioon segane:

  • Dow Jones alustas langusega

  • Nasdaq tõusis samal ajal üle 1,5%

Avafoto: NordenBladet

Rootsi Riksbank: USA võib jätkata Rootsi kulla ladustamist

NordenBladet – Mitmed riigid hoiavad osa oma kullavarudest Ameerika Ühendriikides, peamiselt New Yorgi Föderaalreservi Panga (New York Fed) kullahoidlas. Selle põhjused on seotud ajalooliste, turvalisuse ja likviidsusega seotud kaalutlustega.

Näiteks Sveriges Riksbanki kullavarudest on 13 protsenti USA-s. Saksamaal nõuavad poliitikud riigi kullavarude tagasitoomist USA-st. Rootsi Riksbank hoiab kulda samas pangas, kuid ei näe veel põhjust ülekandeid teha.

Millised riigid hoiavad oma kulda USA-s ja kui palju?

  • Saksamaa: Ligikaudu 37% Saksamaa kullavarudest (umbes 1236 tonni) asub New Yorgi Föderaalreservi hoidlas.

  • Itaalia: Banca d’Italia hoiab märkimisväärset osa oma kullast New Yorgi Föderaalreservis, hinnanguliselt üle 1000 tonni, vahendabBullionStar Singapore.

  • Holland: De Nederlandsche Bank vähendas oma kullahoiuseid New Yorgis 51%-lt 31%-le, tuues tagasi 122,5 tonni kulda.

  • Rootsi: Sveriges Riksbank hoiab osa oma kullavarudest New Yorgi Föderaalreservis.

  • Soome: Soome Pank hoiab samuti osa oma kullast New Yorgis.

  • Liibanon: Hinnanguliselt 40% Liibanoni kullavarudest asub New Yorgis, kirjutabNewsweek.

​Ka Eesti Pank hoiab oma kullavarusid Ameerika Ühendriikides.Eesti Pangal on kokku 256,6 kilogrammi kulda, mis vastab 8250 Troy untsile. See moodustab umbes 0,25 tonni, mis on üks väiksemaid kullareserve maailmas.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1990ndate alguses taotles Eesti Pank tagasi välismaal hoitud kullavarusid. 1992. ja 1993. aastal müüdi suurem osa sellest kullast, et investeerida arenenud riikide võlakirjadesse, mis pakkusid paremat likviidsust ja tootlust. Alles jäetud 256,6 kg kulda hoitakse ajaloolistel põhjustel.

Eesti kullareservid on märkimisväärselt väiksemad kui naabritel.

  • Läti: umbes 6,6 tonni kulda.

  • Leedu: umbes 5,8 tonni kulda.

Eesti Pank eelistab investeerida reserve võlakirjadesse, kuna kulla hind on ajalooliselt kõikuv ja ei teeni intressi.

Kus täpselt kulda hoitakse?

Peamine hoiukoht on New Yorgi Föderaalreservi Panga kullahoidla, mis asub Manhattani südames, 80 jalga (umbes 24 meetrit) tänavatasemest allpool, toetudes Manhattani kaljupinnasele, avaldabhirschsecure.com.

Miks hoiavad riigid oma kulda USA-s?

  1. Turvalisus: New Yorgi Föderaalreserv pakub kõrgetasemelist turvalisust, mis on eriti oluline rahvusvaheliste konfliktide või ebastabiilsuse korral.

  2. Likviidsus ja juurdepääs: Kulla hoidmine finantskeskuses nagu New York võimaldab kiiret juurdepääsu USA dollaritele ja hõlbustab rahvusvahelisi tehinguid.

  3. Ajaloolised põhjused: Teise maailmasõja ajal viisid paljud riigid oma kullavarud USA-sse, et kaitsta neid sõja eest.

Kas riigid on kaalunud kulla tagasitoomist?

Jah, mitmed riigid on viimastel aastatel otsustanud osa oma kullavarudest tagasi tuua:

  • Saksamaa:

    1. aastal alustas Saksamaa protsessi, et repatrieerida osa oma kullast New Yorgist ja Pariisist Frankfurti.

  • Holland:

    1. aastal tõi Holland tagasi 122,5 tonni kulda New Yorgist.
      Need sammud peegeldavad soovi omada suuremat kontrolli ja kindlustunnet oma riiklikes varudes.

Avafoto: Unsplash

KUIDAS alustada pensioniks säästmist Rootsis? Nõuanded igas vanuses inimestele

NordenBladet – Rootsi pension koosneb kolmest osast: riiklik pension, tööandja pension ja eraldi isiklik säästmine. Turbulentsed ajad aktsiaturul, nagu hiljutised tollisõjad, võivad mõjutada sinu tulevast pensionit – eriti kui osa rahast on investeeritud fondidesse.

1. Riiklik pension – baas, mis ei sõltu börsist
Suurim osa pensionist on sissetulekupension, mille suurus sõltub palgast ja tööaastatest. See osa ei ole seotud aktsiaturu kõikumistega.

2. Tööandjapension (tjänstepension) – kas kindel või paindlik
Kui töötad ettevõttes, millel on kollektiivleping, saad tõenäoliselt tööandjapensioni. Seda haldavad erinevad kindlustusettevõtted. On kahte tüüpi lahendusi:

Traditsiooniline kindlustus – väiksem risk, investeeringud hajutatud (sh kinnisvara, võlakirjad). Sobib neile, kes ei soovi ise investeeringuid juhtida.

Fondikindlustus – siin saad ise fonde valida. Võid valida aktsia-, võlakirja- või segafonde. Mida rohkem on pensionieani aega, seda rohkem võib riskida aktsiafondidega.

3.Lisatasu ehk Premiepension – väiksem osa, aga sinu valik loeb
See osa riiklikust pensionist võimaldab sul ise fonde valida. Paljud rootslased kasutavad siin riiklikku AP7 Såfa fondi, mille risk väheneb vanusega automaatselt.

Näiteks:
Alla 55-aastased – 100% aktsiad
70–74-aastased – 50% aktsiad, 50% võlakirjad
75+ – 33% aktsiad, 67% võlakirjad

4. Isiklik säästmine – paindlik, kuid väiksem osa
Eraviisiline säästmine moodustab enamasti väikese osa pensionist. Enamlevinud on investeerimiskontod (ISK) või kapitalikindlustus. Need on maksusõbralikud – aastamaks 2025. aastal on 0,888%.

Alternatiiviks on tavapärane väärtpaberikonto, kus maksad 30% tulumaksu kasumilt, kuid saad deklareerida ka kahjumid.

NELI PRAKTILIST nõuannet pensioniks säästmisel:
1. Kontrolli, kas sul on pensionifondides aktsiaid ja kui suures ulatuses.
2. Kui pensionini on palju aega, eelista suuremat aktsiafondide osakaalu.
3. Lühiajalised börsilangused ei tohiks sind noorena heidutada.
4. Mida lähemale pension, seda konservatiivsem peaks olema investeerimisstrateegia.

KONTROLLNIMEKIRI: Kuidas Rootsis pensioniks säästa

1. Vaata üle oma pensioniülevaade

  • Logi sisse minpension.se – siin näed kõiki oma pensioniallikaid: riiklik, tööandja ja isiklik säästmine.

  • Kontrolli, kas sul on tjänstepension (tööandja pension) – kui mitte, küsi tööandjalt.

2. Uuri, kuhu su pension on investeeritud

  • Kas sul on traditsiooniline kindlustus (madalam risk) või fondikindlustus (paindlikum, kõrgem risk)?

  • Kui kasutad fondikindlustust, kontrolli, millised fondid on valitud – vajadusel muuda neid.

3. Arvesta oma vanusega

  • Alla 55 a: suurem osakaal aktsiafondides annab tavaliselt parema pikaajalise tootluse.

  • Lähemal pensionile (60+): hakka suurendama võlakirjade osakaalu – väiksem kõikumine, kindlam väärtus.

  • Vaata, kuidas AP7 Såfa fond automaatselt riski vanuse järgi kohandab (see võib olla hea võrdlus või valik).

4. Hinda vajadust eraldi säästmiseks

  • Kui võimalik, ava investeerimiskonto (ISK) või kapitalikindlustus – madal maks ja lihtne kasutada.

  • Pane paika kuusäästu summa (nt 500–1000 SEK kuus).

  • Kui sa eelistad ise investeerida, vali madala tasuga indeksfondid või dividendifondid.

5. Tee aastas vähemalt üks kord “pensioniülevaatus”

  • Kontrolli, kas su olukord ja eesmärgid on muutunud.

  • Vajadusel korrigeeri fondide ja säästmise osakaalu.

  • Ära unusta kontrollida tööandjapensioni ja selle tingimusi uue töökoha puhul!

Avafoto: Unsplash

Norra: Märts 2025 oli Euroopas kõigi aegade kõige soojem

NordenBladet – Märts 2025 püstitas Euroopas uue kuumarekordi – keskmine õhutemperatuur oli kõrgeim, mida kunagi varem selles kuus mõõdetud on, teatas Euroopa Liidu kliimaseire teenistus Copernicus (C3S).

C3S andmetel oli Euroopa keskmine temperatuur märtsis 6,03 kraadi, mis on 2,41 kraadi kõrgem perioodi 1991–2020 tavapärasest keskmisest.

Kõige soojemad temperatuurid registreeriti Ida-Euroopas ja Lõuna-Venemaal, samal ajal kui Norras mõõdeti viiendat kõige soojemat märtsikuud alates mõõtmiste algusest.

C3S asejuht Samantha Burgess sõnas, et tegemist oli rekordilise märtsiga, millele lisandusid äärmuslikud sademete erinevused eri piirkondade vahel Euroopas.

Ka globaalne rekordilähedane kuu
Ülemaailmselt oli märts 2025 ajaloo teine kõige soojem märtsikuu, jäädes napilt maha senisest esikohast. Samuti täheldati rekordiliselt väikest merelise jää ulatust nii Arktikas kui Antarktikas.

Teadlaste sõnul on need tulemused selge märge kliimamuutuste kiirenemisest, mis mõjutab üha sagedamini ilmamustreid ja ekstreemseid ilmastikunähtusi üle kogu maailma.

Kolm inimest surnud haruldase närilistelt saadud viiruse tõttu

NordenBladet – Väikeses Ameerika linnas Mammoth Lakesis (California osariik) on puhkenud murettekitav haiguspuhang – viimase kuu jooksul on kolm inimest surnud haruldase hantaviiruse tõttu, mis arvatavasti nõudis ka näitleja Gene Hackmani abikaasa Betsy Arakawa elu käesoleva aasta veebruaris.

USA terviseametnike sõnul on tegemist ebatavalise juhtumite kontsentratsiooniga, kuna hantaviirust esineb piirkonnas küll igal aastal, ent juhtumid ilmnevad tavaliselt hiliskevadel või suvel – mitte juba aasta alguses.

Viimane ohver oli noor täiskasvanu. Kohalik terviseametnik Tom Boo kinnitas, et nakatunud ei olnud millegi erilisega kokku puutunud – võimalik, et nad puutusid viirusega kokku lihtsalt kodus või töö juures tavaliste tegevuste käigus.

Suurenenud hiirepopulatsioon võib olla põhjus

Terviseamet hoiatab, et piirkonnas on sel aastal tavapärasest rohkem hiiri, kes on hantaviiruse peamised kandjad. See suurendab ka ohtu, et inimesed viirusega nakatuvad.

Mammoth Lakesis elab umbes 7200 inimest. Alates 1993. aastast on samas piirkonnas registreeritud 27 hantaviiruse juhtumit – neist kolm just viimase kuu jooksul.

Mis on hantaviirus?

Hantaviirus on viirus, mis levib nakatunud näriliste kaudu, peamiselt nende uriini, väljaheidete või sülje kaudu. Inimesed võivad nakatuda, kui nad sisse hingavad viirusosakesi, mis satuvad õhku näiteks kuivanud hiirekaka või pesamaterjali koristamisel. Mõningatel juhtudel võib viirus levida ka näriliste hammustuse kaudu.

Olulised faktid hantaviiruse kohta:

  • Ei levi inimeselt inimesele, välja arvatud Andesi tüvi, mis võib harvadel juhtudel levida lähikontaktis.

  • Võib põhjustada tõsist haigust, näiteks hantaviiruse kopsusündroomi (HPS), mis võib olla eluohtlik.

  • HPS sümptomiteks on gripilaadsed nähud (palavik, lihasvalu, väsimus), millele järgneb kiiresti arenev hingamisraskus.

  • Viirus esineb ka Euroopas ja Norras, seal põhjustab see mõnevõrra teistsugust haigusevormi, ent võib samuti lõppeda surmaga.

Kuidas end kaitsta?

  • Väldi kokkupuudet metsikute näriliste ja nende elupaikadega.

  • Puhastamisel kasuta kummikindaid ja maski, eriti vanades kuurides, garaažides või suvilates.

  • Ventileeri ruume enne koristamist ja ära pühkimise asemel kasuta märgpuhastust, et viirusosakesi mitte õhku paisata.

Avafoto: Unsplash