NordenBladet – Gröönimaa on maailma suurim saar (vt. Gröönimaa saar), mis ei ole manner, ning üks hõredamalt asustatud piirkondi planeedil. See on autonoomne territoorium Taani Kuningriigis, pakkudes külastajatele haruldast kombinatsiooni puutumatust arktilisest loodusest ja moodsast inuiidi elustiilist.
Kuna Gröönimaa (vt. üldinfo Gröönimaa kohta) on tohutu ja linnade vahel puuduvad teed (vt. Asfalt lõpeb linna piiril: Miks Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed?), nõuab reis sinna hoolikat planeerimist. Gröönimaa ei ole sihtkoht rannapuhkuseks, vaid seikluseks, mis paneb proovile ja avardab maailmapilti. See on reis maale, kus loodus dikteerib elurütmi ja kus vaikus on füüsiliselt tajutav. Alljärgnevalt toob NordenBladet välja peamised sihtkohad ja tegevused, millele oma reisikavas keskenduda.
1. Ilulissat – Jäämägede pealinn
Ilulissat (tõlkes “jäämäed”) on Gröönimaa populaarseim turismisihtkoht ja asub Disko lahe ääres läänerannikul. See on koht, kus külastaja saab kõige vahetuma kontakti Arktika suursugususega.
-
Ilulissat Icefjord (UNESCO): Linna peamine vaatamisväärsus on UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv jääfjord. Siia suubub põhjapoolkera kõige tootlikum liustik Sermeq Kujalleq, mis “poegib” iga päev tuhandeid tonne jääd.
-
Sermermiuti matkarada: See on ligipääsetav puitlaudtee, mis viib külastajad iidse asulakoha varemete juurde ja pakub hingematvaid vaateid jääfjordile. Rada on jõukohane enamikule reisijatest.
-
Paadireisid jäämägede vahel: Kohustuslik tegevus on laevasõit Disko lahel, eriti keskööpäikese ajal, kus saab manööverdada hiiglaslike, kohati pilvelõhkujate kõrguste jäämägede vahel.
2. Gröönimaa pealinn Nuuk
Nuuk on segu traditsioonist ja modernsusest. Siin elab ligi kolmandik kogu saare rahvastikust (stat.gl andmetel ca 20 000 inimest) ning see on Gröönimaa kultuuriline ja poliitiline süda, geograafiliselt maailma põhjapoolseim autonoomse territooriumi pealinn.
-
Gröönimaa Rahvusmuuseum: Siin asuvad kuulsad Qilakitsoqi muumiad – erakordselt hästi säilinud 15. sajandist pärit inuiitide surnukehad, mis leiti 1972. aastal. Muuseum annab põhjaliku ülevaate saare 4500-aastasest ajaloost.
-
Katuaq kultuurikeskus: Arhitektuuriliselt silmapaistev hoone, mis on inspireeritud virmaliste lainetusest ja jäämägedest. See on parim koht kohaliku kunsti ja kontsertide nautimiseks.
-
Koloniaalsadam: Nuuki vanim osa, kus asub Hans Egede kuju ja värvilised puitmajad, mis meenutavad Taani koloniaalperioodi algust.
3. Kangerlussuaq – Värav jääkilbile
Enamik rahvusvahelisi lende saabub Kangerlussuaqi. Erinevalt rannikulinnadest asub see sisemaal, pakkudes stabiilsemat kliimat ja unikaalset ligipääsu mandrijääle.
-
Point 660 ja Russelli liustik: Kangerlussuaq on ainus koht Gröönimaal, kus saab sõita mööda teed otse Gröönimaa jääkilbile (Ice Sheet). See on harukordne võimalus astuda pinnale, mis katab 80% saarest ja on kohati kuni 3 km paksune.
-
Elusloodus: Piirkond on tuntud oma suure muskusveiste ( Ovibos moschatus) populatsiooni poolest. Tõenäosus näha neid ürgseid loomi safaril on siin väga suur.
4. Lõuna-Gröönimaa – Viikingite ajalugu ja rohelus
Kui põhi on jäine, siis Lõuna-Gröönimaa (Qaqortoq, Narsarsuaq, Igaliku) õigustab saare nime (“Roheline maa”). Kliima on siin pehmem ja maastik lopsakam.
-
Viikingite varemed: Siin asusid Erik Punase ja teiste vanapõhjala asunike talud. Hvalsey kiriku varemed on kõige paremini säilinud norra viikingite ehitis Gröönimaal.
-
Qaqortoq: Sageli peetakse seda Gröönimaa kauneimaks linnaks tänu oma amfiteatrit meenutavale asukohale ja üle linna laiali paiknevale “Kivi ja Inimene” skulptuuriprojektile, kus kaljudesse on raiutud kunstiteosed.
| Tegevus | Parim aeg | Kirjeldus |
| Virmalised (Aurora Borealis) | September – Aprill | Talvekuudel on taevas pime ja selge, pakkudes üht maailma parimat virmaliste vaatemängu. |
| Keskööpäike | Mai – Juuli | Päike ei looju horisondi taha, võimaldades 24h päevavalgust matkamiseks ja paadisõitudeks. |
| Vaalavaatlus | Juuni – September | Disko laht ja Nuuki fjordid on suvel täis küürvaalasid, kääbusvaalasid ja finvaalasid. |
| Koerarakendisõit | Jaanuar – Aprill | Traditsiooniline transpordiviis, mis on Gröönimaa kultuuri lahutamatu osa (lubatud vaid polaarjooneist põhja pool ja idas). |
Praktiline info reisijale
Oluline teada: Gröönimaa linnade vahel puuduvad autoteed. Kogu transport toimub lennukite, helikopterite või laevadega (nt Sarfaq Ittuk rannikupraam).
-
Lennuühendused: Eestist reisides on lihtsaim lennata läbi Kopenhaageni (Air Greenland) või Reykjaviki (Icelandair).
-
Raha: Käibel on Taani kroon (DKK). Kaardimaksed on laialdaselt levinud, kuid sularaha on soovitatav väiksemates asulates.
-
Internet ja levi: Roamingutariifid võivad olla väga kõrged, kuna Gröönimaa ei kuulu Euroopa Liidu rändlustsooni. Soovitatav on osta kohalik ettemaksu kaart (Tusass).
-
Riietus: “Kihiline riietumine” on kohustuslik. Isegi suvel võib temperatuur langeda nulli lähedale ning tuul on sageli tugev.
Gröönimaa uudised ja info eesti keeles
