NordenBladet — Peamiste muudatusettepanekute hulka kuuluvad eelarve esitusviisi täpsustused, Riigikogu informeerituse suurendamine ja eelarve seaduse ning seletuskirja parem kooskõla.

„Kui me soovime Riigikogus sisulist debatti riigi rahakasutuse üle, siis peavad eelarve kulutused olema üheselt mõistetavalt ja süsteemselt selgitatud ning seotud selgete eesmärkidega,“ märkis rahanduskomisjoni liige Maris Lauri. „Oleme suurema ühisosa saavutamiseks aruteludesse kaasanud ka Riigikontrolöri ja Õiguskantsleri ning mitmed muudatused lähtuvad nende poolt välja toodud kitsaskohtadest. Töö riigieelarve kvaliteedi ja arusaadavuse parandamiseks peab jätkuma ka järgnevatel aastatel, kuna pikemat ettevalmistust nõudvaid muudatusi pole võimalik järgmisest aastast veel jõustada“.

Ettepanekute kohaselt kirjeldatakse 2026. aasta riigieelarves terviklikku tegevuspõhist ja majandusliku sisu, tuuakse senisest enam välja seadusest tulenevaid kulusid. Läbipaistvuse suurendamiseks sätestatakse kohustus informeerida rahanduskomisjoni eelneva aasta kasutamata jääkidest, ülekantavatest vahenditest ning aasta jooksul valitsuse ja ministrite poolt tehtavatest eelarvelistest muudatustest.

„Riigieelarve ei ole lihtsalt numbrite kogum – see on valikute peegel ja tööriist eesmärkide saavutamiseks. Selleks peab ta olema terviklik ja sisaldama infot, mis rahuldab erinevaid vajadusi,“ selgitas Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu. „Tasakaalu ja selguse leidmine on suurte andmemahtude puhul alati keeruline, kuid välja töötatud muudatused loovad selleks paremad eeldused,“ lisas ta.

Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt alustatakse riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõu koostamist, mis on kavas esitada Riigikogule septembri lõpus koos 2026. aasta riigieelarve eelnõuga.

NordenBladet — Valitsuse 5. mail algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE).

Eelnõuga täiustatakse Rahapesu Andmebüroo (RAB) järelevalvet ja tugevdatakse finantssüsteemi kaitset. Üheks olulisemaks muudatuseks on strateegilise analüüsi võimekuse lülitamine RABi andmekogu funktsioonidesse. See töötleb anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viib läbi profiilianalüüse ning kasutab teksti- ja andmekaevet. Need tööriistad aitavad paremini ennetada ja avastada rahapesu ning terrorismi rahastamise riske olukorras, kus finantskuritegevus on muutunud rahvusvahelise haardega äriks.

Selleks, et andmetöötlus oleks läbipaistev ja vastaks andmekaitse nõuetele, sätestatakse seaduses, millised andmed kogutakse, miks neid kasutatakse ning kuidas ja millises ulatuses neid töödeldakse. See tagab, et andmekogu kasutamine on läbipaistev ja õiguspärane. Protsessi järelevalvet teostab Andmekaitse Inspektsioon.

Lisaks ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi ülesehitust ning täpsustatakse valitsuskomisjoni ja nõuandvate komisjonide moodustamise ja tegutsemise korda.

Ühtlasi võetakse eelnõuga Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu uus vastav direktiiv, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid meetmeid. Sellega seoses täpsustatakse tegelike kasusaajate andmete koosseisu ja kättesaadavust ning tehakse väikeseid muudatusi RAB-i järelevalvekorra täpsustamiseks. Kõik muudatused on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega, sealhulgas FATF-i ja Euroopa Nõukogu MONEYVALi hinnangutega. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. mail algatatud Eesti Vabariigi ja Botswana Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (641 SE).

Lepingu eesmärk on vältida tulumaksude topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Leping määratleb, kuidas jaguneb maksustamisõigus riikide vahel, tagab võrdse kohtlemise ning paneb paika teabevahetuse kohustused tulude kohta. Kuigi leping tugineb OECD mudellepingule, on see kohandatud vastavalt Eesti ja Botswana vajadustele. Leping sõlmiti 2021. aastal ja sellele kirjutati alla 2024. aasta septembris New Yorgis.

Lepingu kohaselt tohib dividenditulu allikasriik maksustada kuni 5% dividendi brutosummast, intressitulu puhul on see piir 7,5%, kuid teatud asutustele ja fondidele jäävad intressid maksuvabaks. Litsentsitasude maksustamisel võib kinni pidada kuni 5% tehniliste seadmete kasutamise eest makstavalt summalt ja 7,5% muudelt tasudelt. Eesti kasutab topeltmaksustamise kõrvaldamiseks kas vabastus- või tasaarvestusmeetodit, sõltuvalt tulu liigist. 2025. aasta aprilli seisuga on Eestil sellised lepingud 63 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 5. mail algatatud jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE).

Eelnõu vastuvõtmisega taganeb Eesti jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist ehk Ottawa konventsioonist.

Taganemise põhjuseks on Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas ning seetõttu halvenenud julgeolekuolukord. Kujunenud julgeolekuolukorras on kaitseväele vajalik täiendav paindlikkus ja vabadus valida relvasüsteeme ning lahendusi, mis arvestavad meie vastu suunatud ohu iseloomu ja potentsiaalse vastase käitumist.

Eestiga paralleelselt on algatatud Ottawa konventsioonist taganemise menetlus ka Lätis, Leedus, Poolas ja Soomes. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.