Helena-Reet Aari

Helena-Reet Aari
1754 POSTS 0 COMMENTS

Eesti: Air Balticu strateegiline ülevaade – fookuses erakapitali kaasamine ja Tallinna baasi arendamine

By
Helena-Reet Aari
-
Tallinna Lennujaam

NordenBladet – Air Balticu eelmise aasta majandusaruanne näitab positiivseid arenguid: ettevõtte tulu kasvas 780 miljoni euroni ning kahjum vähenes 44 miljoni euroni. Ettevõtte nõukogu aseesimehe Jurgis Sedlenieksi hinnangul on uus tegevjuht Erno Hilden oma esimese saja tööpäeva jooksul ootusi õigustanud, seades peamiseks eesmärgiks lennufirma kasumlikkuse saavutamise.

Finantsstrateegia ja kapitali kaasamine

Aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) ei ole lennufirma jaoks enam esmane eelistus. Ettevõtte eelarveliste vajaduste katmiseks otsitakse käesoleva aasta jooksul aktiivselt lisarahastust erakapitali turgudelt. See protsess järgneb möödunud aasta teises pooles lõpule viidud Lufthansa osaluse vormistamisele. Erakapitali kaasamiseks tehakse reaalset tööd, kuigi lennundusturu olukord on viimaste nädalate jooksul märkimisväärselt muutunud.

Poliitiline olukord ja koostöö Balti riikidega

Lätis tekitab lennufirma tulevik poliitilisi vaidlusi, mis päädisid transpordiminister Atis Švinka vastu suunatud (kuid ebaõnnestunud) umbusaldusavaldusega. Opositsioon tunneb muret, et ettevõte võib aasta lõpus vajada täiendavat riigipoolset rahasüsti. Samuti ei toimu hetkel aktiivseid läbirääkimisi Eesti ja Leedu valitsustega lennufirmas osaluse omandamiseks. Varasemalt on Eesti osaluspakkumisest kindlalt keeldunud ning Leedu praegune valitsus antud teemaga ei tegele.

Tegevusmahud Eestis

Tallinna lennujaam säilitab Air Balticu jaoks strateegiliselt olulise kodubaasi staatuse. Olles möödunud aastal Tallinna suurim lennufirma, teenindab ettevõte praegu Eestist nelja lennukiga 20 erinevat sihtkohta, sealhulgas hooajalisi liine. Käesoleva aasta eesmärgiks on avada Tallinnast veel neli uut lennusuunda.

Väljakutsed kütuseturul

Lennufirma seisab silmitsi märkimisväärse kulude kasvuga, kuna lennukikütuse hind on lühikese ajaga kahekordistunud, tõustes 720 dollarilt 1520 dollarini tonni kohta. Piletihindade edasine kujundamine on hetkel veel lahtine, kuna otsuste langetamisel tuleb arvestada ka konkurentide sammudega turul.

__________________________
* Air Baltic on aastate jooksul kujunenud Baltikumi domineerivaimaks lennufirmaks, täites pärast kohalike konkurentide (nagu Estonian Air ja mitmed Leedu lennufirmad) kadumist sisuliselt rahvusliku lennukompanii rolli kõigis kolmes Balti riigis. Ettevõtte praegune vajadus lisakapitali järele on osaliselt tingitud lähimineviku kriisidest – eelkõige koroonapandeemiast –, mille üleelamiseks süstis Läti riik lennufirmasse sadu miljoneid eurosid riigiabi. Praegune eesmärk kaasata erakapitali ja leida strateegilisi partnereid (nagu Lufthansa) on otseselt seotud vajadusega vähendada Läti riigi osalust ning tagada vahendid varasemate laenude ja riigiabi tagasimaksmiseks.

Lisaks mineviku kohustuste klaarimisele on lisarahastus kriitilise tähtsusega ettevõtte ambitsioonikate laienemisplaanide elluviimiseks. Air Baltic opereerib üht Euroopa noorimat lennukiparki ning on teinud suuri tellimusi uute lennukite soetamiseks, et pakkuda lende laiemale turule. Uute investorite leidmine aitab finantseerida laevastiku kasvu ja kindlustada ettevõtte pikaajalist konkurentsivõimet olukorras, kus lennundusturgu survestavad pidevalt kõikuvad kütusehinnad ja tihenev konkurents.

Air Baltic kuulub suures osas Läti riigile, kuid ettevõttel on ka teisi aktsionäre. 2025. aasta teises pooles toimunud muudatuste järel jaguneb lennufirma omandistruktuur järgmiselt:

  • Läti riik (esindab Läti transpordiministeerium) – 88,37% (enamusosalus)

  • Lufthansa Grupp (Deutsche Lufthansa AG) – 10% (vähemusosalus, mille nad omandasid 2025. aastal strateegilise investeeringuna)

  • Erainvestorid – 1,63% (sellest suurima osa moodustab Taani ärimehele Lars Thuesenile kuuluv ettevõte Aircraft Leasing 1)

Air Baltic on valdavalt riiklik lennufirma, kuhu on nüüdseks kaasatud ka suur rahvusvaheline lennunduskontsern (Lufthansa) ja väiksemal määral erakapitali.

Eesti: Jõhvi filmilinnak elavdab Ida-Virumaa majandust ja meelitab ligi uusi investeeringuid

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Eesti esimene filmilinnak, mis asub Tallinna-Narva maantee vahetus läheduses Kotinuka külas, on kavandatud eesmärgiga anda tugev tõuge kohalikule majanduskeskkonnale. Euroopa Liidu toel valmiva 16 miljonit eurot maksva suurprojekti positiivne mõju on piirkonnas juba praegu tajutav.

Erasektori huvi ja tugiteenuste areng

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri algatatud arendus on loonud soodsa pinnase erainvesteeringute kasvuks. Filmitööstuse spetsiifiliste vajaduste rahuldamiseks peetakse aktiivseid läbirääkimisi mitmete teenusepakkujatega. Põhilised valdkonnad, kus nähakse koostöökohti, on:

  • Eriefektide loomine ja tootmine.

  • Spetsiifilise tehnika ja seadmete rentimine.

  • Uute majutuslahenduste arendamine.

Majutussektori laiendamine on Jõhvi filmilinnaku sujuva toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega. Arendajad otsivad partnereid, et rajada filmitöötajatele optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega kohapealseid ööbimisvõimalusi. Lisaks linnaku sisestele plaanidele toetab piirkonna teenindusvõimekuse kasvu ka Jõhvi linna ehitatav uus 70 toaga kolmetärnihotell.

Ehitustööde hetkeseis püsib graafikus

Jõhvi filmilinnaku rajamine on jaotatud kolme peamisesse etappi, mis hõlmavad taristu, stuudiokompleksi ja inkubatsioonikeskuse büroohoone ehitust. Tänaseks on kõige suuremad edusammud tehtud just infrastruktuuri väljaarendamisel:

  • Lõpetatud tööd: Täielikult on valminud teedevõrgustik ning toimivad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

  • Käimasolevad tööd: Plaanipäraselt toimub digimultimeedia inkubaatori juures asuva alajaama ehitus ja põhikaablite paigaldamine.

Tulevikuplaanid ja kõrge nõudlus

Suve lõpus avatavad kaks filmistuudiohoonet on juba pälvinud märkimisväärset tähelepanu. Arendajad peavad praegu läbirääkimisi viie potentsiaalse filmiprojektiga, mille võtted on planeeritud käesoleva aasta viimastesse kuudesse – vahetult pärast linnaku ametlikku avamist. Suur nõudlus uute stuudiopindade järele kinnitab suurprojekti asjakohasust ja potentsiaali Eesti filmitööstuse edendamisel.

Vaata ka:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada

Eesti: Eluaseme hinnaindeks kasvas 2025. aastal stabiilses tempos 5,2 protsenti

By
Helena-Reet Aari
-
Eesti, Tallinn - Eluaseme hinnaindeks

NordenBladet – Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Kuigi turg ei näita ülikõrget aktiivsust, kasvas nii uute kui ka olemasolevate eluasemete tehingute rahaline maht ning kinnisvarahinnad püsivad kindlalt.

Hinnakasv on stabiliseerunud

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja hinnangul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta tormilist kasvu jätkanud stabiilset tõusu. Viimasel kolmel aastal on aastane hinnakasv rahunenud, püsides mõõdukas vahemikus 5,2–6,1 protsenti.

2025. aasta lõikes (nelja kvartali keskmisena) kallinesid majad 5,9% ja korterid 5,0%.

Korterite hinnakasv oli piirkonniti erinev:

  • Tallinn: +5,0%

  • Tallinna lähiümbrus, Tartu ja Pärnu: +4,1%

  • Ülejäänud Eesti: +6,9%

Tehingute aktiivsus ja turu dünaamika

2025. aastal ületas tehingute rahaline maht varasema aasta taseme nii järelturu kui ka uute eluasemete sektoris. Aasta teises pooles elavnes märgatavalt just olemasoleva kinnisvara ostmine, edestades tehingumahtudelt nii sama aasta esimest poolt kui ka 2024. aasta teist poolaastat.

„Võib öelda, et turg ei ole väga aktiivne, aga kinnisvara hinnad sellest hoolimata püsivad,“ nentis Umbleja.

Neljanda kvartali arengud

Aasta viimases kvartalis kasvas eluaseme hinnaindeks 2024. aasta sama perioodiga võrreldes 5,5%. Korterite hinnad tõusid seejuures 7,2% ja majade hinnad 2,3%.

Kvartalivõrdluses (võrreldes 2025. aasta III kvartaliga) joonistusid välja aga teistsugused trendid:

  • Korterite hinnad on püsinud peaaegu muutumatuna juba kaks järjestikust kvartalit.

  • Majade hinnad on teist kvartalit järjest kerges languses.

Neljanda kvartali tehingute rahaline maht jäi alla nii eelnevale kvartalile kui ka 2024. aasta viimasele veerandile. Aastavõrdluses kasvas kvartali lõikes järelturu objektide rahaline maht, samas kui uute eluasemete oma langes. Kvartalivõrdluses oli olukord aga vastupidine, mis Umbleja sõnul viitab taas tärkavale huvile uute korterite ja majade vastu.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks

Sarnaselt üldisele eluasemeturgu kajastavale indeksile kasvas mõõdukalt ka omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks, tõustes 2025. aastal keskmiselt 3,6%. Neljandas kvartalis oli aastane kasv 3,8%, kuid eelmise kvartaliga võrreldes registreeriti 1,2% suurune langus.

Mõisted:
Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul korterite ja majade ruutmeetrihinnad ajas muutunud.
Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste (eluaseme ost, seotud teenused, kapitaalremont ja kindlustus) hindade muutust.

Avafoto: Tallinn (NordenBladet)

Vaata ka:
Tehisintellekti (AI) abiga saaks Eesti SKP-d mitme miljardi võrra kasvatada

Norra: Kaks meest peeti Oslo sünagoogi juures kinni, uurimine käib raske relva- ja lõhkeainekuriteo kahtlustuse alusel

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet – Oslo politsei pidas reedel, 6. märtsil St. Hanshaugeni sünagoogi juures kinni kaks 40. eluaastates meest, keda kahtlustatakse Norra karistusseadustiku § 191 rikkumises. Tegemist on sättega, mis käsitleb tulirelvade, relvaosade, laskemoona, lõhkeainete või lõhkeainete lähteainete rasket ebaseaduslikku käitlemist. Aftenposteni andmetel on mõlemad mehed nüüd eelvangistuses, kuid võimud ei ole seni avaldanud, milles nende väidetav tegu täpsemalt seisnes.

Juhtum pälvis kohe suurt tähelepanu, kuna kinnipidamine toimus Oslo sünagoogi vahetus läheduses. Samas rõhutas Oslo politsei juba 6. märtsil, et nende esialgsel hinnangul ei olnud juhtum seotud sünagoogi, selle asukoha ega koguduse liikmetega. Politsei sõnul sai olukord alguse neile varem tuntud isiku kontrollimisest ning aeg ja koht näivad esialgse info põhjal olevat pigem juhuslikud. Samuti teatas politsei, et avalikkusele otsest ohtu ei tuvastatud.

Seda juhtumit jälgitakse siiski eriti tähelepanelikult laiemas julgeolekukontekstis. Norra valitsuse antisemitismivastase tegevuskava järgi on antisemitism riigis kasvanud pärast Hamasi 7. oktoobri 2023 rünnakut Iisraelile ja sellele järgnenud sõda Lähis-Idas ning ähvardused juudi institutsioonide vastu on sagenenud. Värske lisataustana teatas PST 8. märtsil 2026, et kuigi Norra üldine terrorioht püsib mõõdukal tasemel, on Ameerika, juudi ja Iisraeli sihtmärkide vastu suunatud oht endiselt kõrgendatud. Seetõttu on iga juudi pühakoja või kogukonnaga seotud turvaintsident praegu avalikkuse, politsei ja julgeolekuasutuste teravdatud tähelepanu all.

Trumpi sõnum sõja võimalikust laienemisest raputab aktsiaturge – börsilt on kadunud ligikaudu 6 TRILJONIT DOLLARIT turuväärtust

By
Helena-Reet Aari
-
Nafta järsk hinnatõus ja Lähis-Ida sõja eskaleerumine on põhjustanud globaalse aktsiaturu languse ja suure volatiilsuse

NordenBladet – Stagflatsioonihirm raputab turge pärast Trumpi sõnumit sõja võimalikust laienemisest. Finantsturgudel on kiiresti kadumas lootus, et Lähis-Ida konflikt laheneb peagi. Investorid arvestavad nüüd üha enam võimalusega, et ees seisab pikem ja sügavam energiatarnešokk, mis võib samal ajal pidurdada majanduskasvu ja kiirendada inflatsiooni. Praegu ei loeta enamikku suuri börse veel ametlikult karuturuks, kuid turud on tugeva surve all ja langustrendi risk on kasvanud.

Pärast Iraani sõja puhkemist on globaalsetelt aktsiaturgudelt kadunud ligikaudu 6 triljonit dollarit turuväärtust. Surve all on olnud ka võlakirjaturud, kuna investorid hindavad ümber intressimäärade väljavaadet. Kuigi langus mõnevõrra leevenes pärast teadet, et G7 riigid võivad arutada naftareservide ühisvabastamist, on turuliikumised siiski väga järsud.

Müügilaine tugevnes pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas, et Ühendriigid võivad kaaluda rünnakuid ka seni puutumata Iraani sihtmärkidele. Samal ajal lubas Teheran mitte taganeda. Trumpi sõnul oleks 100-dollariline nafta „väike hind” julgeoleku ja rahu eest, mis vähendas veelgi lootust, et konflikt jääb piiratud ulatusega.

Nafta hind kerkis päeva alguses 120 dollari lähedale barreli kohta. Brenti toornafta hind tõusis päevasiseselt kuni 29%, mis oli suurim kõikumine pea kuue aasta jooksul. Samal ajal kasvas aktsiaturgude volatiilsus ning kauplemismahud Aasias ületasid selgelt tavapärase taseme. See viitab pigem paanikale kui ettevaatlikkusele.

  • Nafta järsk hinnatõus ja Lähis-Ida sõja eskaleerumine on põhjustanud globaalse aktsiaturu languse ja suure volatiilsuse.
  • Mitmed Aasia ja Euroopa indeksid kukkusid ühe päevaga mitu protsenti (nt Nikkei üle 5%).
  • Analüütikute hinnangul on turg langus- või korrektsioonifaasis, kuid pikaajalist karuturgu ei peeta praegu veel kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks.

Turge survestab eelkõige hirm stagflatsiooni ees — olukorra ees, kus kõrge inflatsioon ja nõrk majanduskasv esinevad korraga. Edasised rünnakud energiataristule suurendavad kartust, et tarnehäired võivad osutuda pikaajaliseks. See on sundinud investoreid vähendama riski kogu turul: müüakse aktsiaid, võlakirju ja krediidituruga seotud varasid, samal ajal kui dollar ja energiasektori aktsiad tugevnevad.

Aasia turud said eriti tugeva löögi. Ühel hetkel langesid piirkonna aktsiad 5,6%, mis oli suurim kukkumine alates aprillist. Suurim surve tabas Lõuna-Koread ja Taiwani, kus tehnoloogia- ja pooljuhtettevõtete aktsiad olid varem tehisintellekti buumi toel kiiresti kallinenud. Välisinvestorid viisid eelmisel nädalal Aasia arenevatelt turgudelt (v.a Hiina) välja 14,2 miljardit dollarit — see oli suurim väljavool alates vähemalt 2009. aastast.

Ka võlakirjaturgudel süvenes langus. Intressimäärad tõusid järsult Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Koreas ja Euroopas. Eriti haavatavaks peetakse Euroopat, kus energiahindade tõus mõjutab majandust kiiresti. Samal ajal on suurenenud ka ettevõtete maksejõuetuse vastu kindlustamise hind, mis näitab kasvavat hirmu krediidiriskide ees.

Olukorda teeb Aasia jaoks eriti tundlikuks piirkonna sõltuvus Lähis-Ida energiast. Suur osa toornafta ja veeldatud maagaasi impordist liigub läbi Hormuzi väina, mis asub nüüd konflikti keskmes. Seetõttu on näiteks Hiina, India, Indoneesia, Lõuna-Korea ja Taiwan energiatarnehäirete suhtes eriti haavatavad.

Valitsused piirkonnas kaaluvad juba turge toetavaid meetmeid ning võimalusi kodumaiste kütusehindade piiramiseks. Samal ajal on investorid hakanud muutma ootusi keskpankade edasiste sammude suhtes. USAs on vähenenud usk, et Föderaalreserv langetab intresse lähikuudel, ning osa turuosalisi peab võimalikuks, et tänavu intressikärpeid ei tulegi.

Nafta hinnatõusust on saanud uus peamine makromajanduslik risk. Kui energiakulud jäävad kõrgeks ja majandus samal ajal aeglustub, võib stagflatsioon kujuneda turgude jaoks määravaks teemaks lähikuudel.

Avafoto: NordenBladet

1...111213...351Page 12 of 351