NordenBladet– Gröönimaa valitsuse (Naalakkersuisut) ja Taani Kaitseministeeriumi hinnangul jätkab Taani kaitsevägi (Illersornissaqarfik) aasta alguses tehtud otsuse kohaselt 2026. aastal Gröönimaal ning Gröönimaa lähistel ulatuslikke õppusi. Õppused toimuvad aasta jooksul mitme NATO liitlase osalusel.
Suurenenud kohalolek on kaasa toonud Taani kaitseväe personali koormuse kasvu, sealhulgas Arktika väejuhatuses (Issittumi Sakkutooqarfik / Joint Arctic Command), mis vastutab piirkonna koostöö koordineerimise ja õppuste läbiviimise eest, vahendab naalakkersuisut.gl.
Gröönimaa valitsuse liige Vivian Motzfeldt külastas täna Arktika väejuhatuse ülemat, kindralmajor Søren Anderseni, et arutada Taani kaitseväe tegevusi ning avaldada tänu tehtud töö eest.
„Gröönimaa on praegu ebakindlas ja keerulises ajajärgus ning minu jaoks on oluline tänada Arktika väejuhatust ja seal töötavaid inimesi nende märkimisväärse panuse eest Gröönimaa heaks. Taani kaitseväe kohalolek Gröönimaal on aja jooksul olnud kaalukas ning seetõttu on oluline rõhutada head ja vastastikusel lugupidamisel põhinevat koostööd Naalakkersuisut’ ja Taani kaitseväe vahel, mis on viimastel aastatel tugevnenud. Olen tänulik arvukate arutelude eest Arktika väejuhatuse juhtkonnaga selle üle, kuidas tugevdada turvalisust ja Gröönimaa elanike kindlustunnet. See on kõige keskmes,“ ütles minister Vivian Motzfeldt.
Kodanikel on võimalik kaitseväe tegevusega tutvuda juba homme õhtul. Arktika ühendväejuhatus osaleb laupäeval, 24. jaanuaril 2026 toimuval Kultuuriööl (Unnuk Kulturisiorfik), avades külastajatele ühe oma laevadest. Üritusel on võimalik kohtuda kaitseväe töötajatega ja saada parem ülevaade nende igapäevasest teenistusest.
NordenBladet – Kujutage ette riiki, mille pindala on üle 2 miljoni ruutkilomeetri (umbes 50 korda suurem kui Eesti), kuid kus ei ole võimalik sõita autoga ühest linnast teise. See on Gröönimaa, Taanile kuuluva autonoomse territooriumi, reaalsus. See on üks väheseid riike maailmas, kus puudub riiklik teedevõrk ja raudtee.
Gröönimaal on 17 linna (Nuuk, Sisimiut, Ilulissat, Qaqortoq, Aasiaat, Maniitsoq, Tasiilaq, Paamiut, Narsaq, Nanortalik, Uummannaq, Qasigiannguit, Upernavik, Qeqertarsuaq, Qaanaaq, Kangaatsiaq, Ittoqqortoormiit) ja umbes 53 asulat (küla). Peale nende on olemas veel üksikud talud ja uurimisjaamad, kuid need ei lähe ametlike asulate alla.
Turistile võib see tunduda üllatav – miks ei ole ehitatud teed isegi pealinna Nuuki ja suuruselt teise linna Sisimiuti vahele? Vastus peitub geograafia, kliima ja majandusliku otstarbekuse unikaalses kombinatsioonis.
1. Geograafiline takistusrada: Loodus ei luba
Peamine põhjus teede puudumiseks on Gröönimaa äärmuslik maastik. Rannikuala, kus inimesed elavad, ei ole tasane tundra, vaid üks maailma liigestatuim ja mägisem piirkond.
Sügavad fjordid: Linnad asuvad sageli sügavate fjordide ääres või poolsaartel, mida eraldavad üksteisest järsud mäed ja veesilmad. Tee ehitamine nõuaks sadu kilomeetreid tunneleid ja sildu, mis peaksid ületama fjorde, kus triivivad hiiglaslikud jäämäed.
Igikelts ja liustikud: Maapind on suures osas igikeltsa all (külmunud pinnas). Kui sellele ehitada asfalttee, hakkab maapind suvisel sulamisel “mängima”, muutes teekatte kiiresti kasutuskõlbmatuks. Lisaks ulatuvad paljudes kohtades liustikukeeled otse mereni, lõigates läbi potentsiaalsed maismaateed.
2. Majanduslik loogika: Kellele teed ehitada?
Gröönimaa rahvaarv on 2025. aasta seisuga umbes 56 800 inimest, kes on hajutatud tohutule territooriumile.
Kulud vs. kasu: Tee ehitamine Nuuki ja Sisimiuti vahele (ca 320 km) maksaks hinnanguliselt sadu miljoneid või isegi miljardeid eurosid. Kuna potentsiaalne liiklejate arv oleks vaid mõnikümmend autot päevas, ei tasuks selline investeering end kunagi ära.
Hooldus: Arktiline talv tähendab lumetorme ja jäiteolusid 8–9 kuud aastas. Teede lahtihoidmine sellistes tingimustes oleks logistiline õudusunenägu ja neelaks suure osa riigieelarvest.
3. “Sinised ja valged maanteed”: Kuidas transport tegelikult toimib?
Kuna autodega linnast välja ei saa, on Gröönimaa arendanud välja unikaalse transpordimudeli, mis tugineb merele ja õhule.
Õhutransport (Air Greenland)
Lennuk ja helikopter on Gröönimaal sama tavalised kui Eestis buss või rong.
Lennukid: Suuremate linnade vahel lendavad propellerlennukid (peamiselt Dash-8). Need on “õhubussid”, mis hüppavad ühelt lühikeselt lennurajalt teisele.
Helikopterid: Väiksematesse asulatesse (kus lennurada puudub) pääseb ainult helikopteriga. Riik doteerib neid lende, et tagada elutähtis ühendus.
Meretransport (Sarfaq Ittuk)
Kevadest sügiseni on peamine ühendustee meri.
Rannikupraam: Laev Sarfaq Ittuk sõidab Lõuna-Gröönimaa ja Disko lahe vahel, peatudes enamikus rannikulinnades. See on kohalike jaoks odavam alternatiiv lendamisele ja turistidele parim viis ranniku nägemiseks.
Talvine erisus: Koerad ja mootorsaanid
Põhja- ja Ida-Gröönimaal muutub meri ja maastik talvel tahkeks. Siin tekivad ajutised “teed”, mida mööda liigutakse koerarakendite ja mootorsaanidega. See on ainus aeg ja koht, kus “sõidukiga” naaberkülla minek on võimalik, kuigi ametlikku teed pole.
4. Erandid: Kus saab siiski sõita?
Kuigi linnadevahelisi teid pole, on linnade sees teedevõrk täiesti olemas ja asfalteeritud. Autod, taksod ja bussid on Nuukis, Sisimiutis ja Ilulissatis tavalised.
On olemas ka paar kuulsat erandit, mis pakuvad turistidele huvi:
Kangerlussuaq – Jääkilbi tee: See on Gröönimaa pikim tee (umbes 35–40 km), mis viib Nuuki lennujaamast (GOH) otse sisemaale, Point 660 juurde (mandrijää servale). Algselt ehitati see Volkswageni poolt autode testimiseks külmades oludes. Nüüd on see peamine turismimarsruut jääkilbile pääsemiseks.
Polaarjoone tee (Arctic Circle Road) projekt: Juba aastaid on arutatud kruusatee (või ATV-raja) ehitamist Kangerlussuaqi ja Sisimiuti vahele (ca 170 km). Esimene etapp on valmimas, võimaldades maastikusõidukitel (mitte tavaautodel) kahe asula vahel liikuda. See on esimene samm linnade ühendamise suunas.
Turisti meelespea
Autorent on vaid linnaekskursiooniks: Kui rendite Nuukis auto, saate sellega sõita vaid linna piires ja paar kilomeetrit linna serva (nt lennujaama või suusakeskusesse). “Road trip” klassikalises mõttes on võimatu. Saate sõita Nuuki sees (keskus ↔ linnaosad ↔ lennujaam), aga Nuukist ei saa autoga teise linna/asulasse – sest Gröönimaal ei ole teid, mis ühendaksid omavahel linnu.
Planeerige aega: Kuna transport sõltub ilmast (lennukid ja laevad ei välju tormiga), jätke oma reisikavasse alati puhvripäevi.
Nautige teekonda: Lend või laevasõit Gröönimaal ei ole lihtsalt transport, vaid elamus omaette – vaated on sageli lummavamad kui sihtkoht ise.
Transport lennujaamast Nooki – Lennujaam on linnast vaid mõne kilomeetri kaugusel: ametlikult ~2 km ning sõit ~10 min autoga.
Avafoto: Gröönimaal puuduvad linnadevahelised maanteed. Talvel sõidetakse Gröönimaal tihti mootorsaanide ja koerarakenditega (NordenBladet)
NordenBladet – Geograafiaviktoriinides on üks küsimus, mis tekitab sageli vaidlusi: “Mis on maailma põhjapoolseim pealinn?” Kooliõpikud ja teatmeteosed pakuvad tavaliselt vastuseks Islandi pealinna Reykjavíki. Kui aga võtta kätte GPS ja vaadata täpseid koordinaate, selgub, et tõde on keerulisem.
See on lugu millimeetrite mängust kaardil ja poliitilistest definitsioonidest, mis määravad võitja.
1. Mõõdulint välja: Mida ütlevad koordinaadid?
Kui jätame kõrvale poliitika ja vaatame puhtalt geograafilist asukohta (laiuskraade), on võitja selge, kuid edumaa on üllatavalt väike. Mõlemad linnad asuvad 64. põhjalaiuskraadil, vaid veidi lõuna pool põhjapolaarjoonest (66°33′).
Siin on ametlikud koordinaadid (linna keskpunkti järgi):
Linn
Riik/Territoorium
Laiuskraad (N)
Nuuk
Gröönimaa
64°10′ 53″ N
Reykjavík
Island
64°08′ 43″ N
Tulemus: Nuuk asub Reykjavíkist umbes 3-4 kilomeetrit põhja pool. Geograafiliselt on Nuuk vaieldamatult maailma põhjapoolseim pealinn.
2. Miks kuulub ametlik tiitel siiski Reykjavíkile?
Kui Nuuk on põhja pool, miks nimetab Guinnessi rekordite raamat ja enamik entsüklopeediaid tiitliomanikuks Reykjavíki? Vastus peitub sõna “riik” definitsioonis.
Reykjavík on iseseisva suveräänse riigi (Islandi Vabariik, ÜRO liige) pealinn.
Nuuk on autonoomse territooriumi (Gröönimaa, kuulub Taani Kuningriiki) pealinn.
Rahvusvahelises statistikas loetakse “pealinnadeks” tavaliselt vaid suveräänsete riikide administratiivkeskusi. Seetõttu kannab Reykjavík ametlikku tiitlit “Maailma põhjapoolseim suveräänse riigi pealinn“.
Kui aga definitsiooni laiendada “territooriumi või osariigi pealinnaks”, võtab Nuuk tiitli üle.
3. Kliima paradoks: Miks Nuuk tundub palju põhjapoolsemana?
Kuigi vahemaad laiuskraadidel on tühised (vaid mõni kilomeeter), on tegelik elukogemus kahes linnas drastiliselt erinev. See erinevus tuleneb ookeanivooludest, mitte laiuskraadist.
Reykjavík (Soe ja märg): Islandit uhub soe Golfi hoovus. See hoiab Reykjavíki talved üllatavalt pehmetena. Jaanuari keskmine temperatuur on seal umbes 0°C kuni -1°C, mis on võrreldav New Yorgi või Milanoga talvel. Meri ei jäätu seal kunagi.
Nuuk (Külm ja jäine): Gröönimaa läänerannikut mõjutavad külmad polaarmere voolused, mis toovad jääd Põhja-Jäämerest lõuna poole. Nuuki talvine keskmine on -8°C kuni -10°C ning sadam võib täituda ajujääga.
Järeldus: Kuigi kaardil on nad naabrid, on Nuuk “tõeline” Arktika pealinn, samas kui Reykjavík naudib subarktilist, ookeaniliselt pehmet kliimat.
4. Kas on veel keegi põhja pool?
Et pilt oleks täielik, peame mainima ka Longyearbyeni Teravmägedes (Svalbard, Norra).
Koordinaadid: 78°13′ N.
See asub Nuukist ja Reykjavíkist veel üle 1500 kilomeetri põhja pool.
Staatus: See on Svalbardi halduskeskus. Kuid kuna Svalbard ei ole autonoomne riik (vaid Norra osa) ja Longyearbyenit ei nimetata tavaliselt “pealinnaks” (vaid administratiivseks keskuseks), ei osale ta selles võistluses. Kui aga küsida “maailma põhjapoolseim asula, mis toimib regiooni keskusena”, võidaks Longyearbyen pika puuga.
Kumb on siis põhjapoolseim?
Sõltub sellest, kui täpne (või pedantne) te soovite olla:
Poliitiliselt korrektne vastus:Reykjavík (kõige põhjapoolsem iseseisva riigi pealinn).
Geograafiliselt täpne vastus:Nuuk (füüsiliselt kõige põhjapoolsem pealinn).
Nii et kui plaanite reisi ja tahate öelda, et olete käinud “maailma põhjapoolseimas pealinnas”, võite tehniliselt väita seda mõlema linna puhul – lihtsalt lisage juurde sobiv selgitus!
Avafoto: Nuuk versus Reykjavík (Väljavõte maps.google.com)
NordenBladet – Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna eest vastutav minister Margit Stórá ning Taani sise- ja tervishoiuminister Sophie Løhde on allkirjastanud kokkuleppe, mis käsitleb arstide erialase väljaõppe põhietapi (peaarstiks/spetsialistiks kvalifitseeruva residentuuri) ametikohti Fääri saartel. Kokkulepe on sõlmitud Taani Sise- ja Tervishoiuministeeriumi, Taani Regioonide ning Fääri saarte sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi vahel.
Kokkuleppega saab Fääri haiglavõrk võimaluse avada igal aastal kindlaksmääratud arv erialase põhiväljaõppe ametikohti, kusjuures märkimisväärne osa väljaõppest on võimalik läbida Fääri saartel. Need väljaõppe osad, mis eeldavad erioskusi või -kogemust, mida Fääri saartel ei ole võimalik omandada, viiakse läbi Taanis heakskiidetud õppehaiglates.
Haiglavõrk juhib eriarstide järelkasvu protsessi iseseisvalt
Üheks olulisemaks muutuseks kokkuleppega on see, et Fääri haiglavõrk saab õiguse pakkuda igal aastal kuni viit erialase põhiväljaõppe ametikohta just nendes erialades, mille järele Fääri tervishoiusüsteemil on suurim vajadus.
See loob eeldused sihipärasemaks tegutsemiseks ning pikaajalisteks plaanideks eriarstide vajaduse katmisel.
Paremad võimalused arstidele ja nende peredele
Kokkuleppel on oluline tähendus ka arstide endi jaoks. Võimalus läbida suur osa erialasest põhiväljaõppest Fääri saartel suurendab tõenäosust, et arstid otsustavad töötada Fääri saartel nii väljaõppe ajal kui ka pärast selle lõpetamist. See on eriti tähtis Fääri päritolu arstidele – ning neile, kel on Fääri saartega tugev side – kelle perekond elab Fääri saartel ja kes on seni pidanud väljaõppe tõttu sageli mitmeks aastaks riigist lahkuma.
Osa laiemast tervishoiupoliitilisest plaanist
Kokkulepe on kooskõlas Fääri saarte uue tervishoiupoliitikaga aastateks 2026–2035, mille keskmes on eesmärk võimaldada Fääri arstidel võimalikult suures ulatuses alustada ja läbida täiend- ja erialast väljaõpet kodumaal. Siht on suurendada eriarstide arvu ning tagada Fääri saartel kestlik, hästi korraldatud ja kõrge professionaalse tasemega tervishoiusüsteem.
Fääri haiglavõrk on kokkuleppe heaks kiitnud ning tervitab seda kui olulist sammu püsiva ja ametliku korralduse suunas, mis aitab tugevdada Fääri tervishoiusüsteemi ja tagada eriarstide järelkasvu.
NordenBladet – Gröönimaa on planeedi suurim saar, mis toimib sillana Vana ja Uue Maailma vahel. See on Arktika süda, mis on pindalalt hiiglaslik, kuid rahvastikult üks maailma väiksemaid riike (ca 56 836 elanikku). See on maa, kus geograafia dikteerib elutingimusi karmimalt kui kusagil mujal põhjapoolkeral.
Põhjala valge hiiglane: Faktid Gröönimaa, maailma suurima saare kohta
Maadeavastusloos ja geograafias tekitab Gröönimaa tihti aukartust ja segadust. Kaartidel näib ta sageli sama suur kui Aafrika, kuigi tegelikkuses on see “vaid” moonutus. Siiski on tegemist planeedi vaieldamatu rekordimehega.
Alljärgnevalt vaatleme faktidele tuginedes, miks Gröönimaa kannab maailma suurima saare tiitlit ja kuhu ta tegelikult kuulub.
1. Suurus: Saarte kuningas, mitte manner
Paljud küsivad, miks Austraalia (pindala ca 7,7 miljonit km²) ei ole maailma suurim saar. Vastus peitub geoloogilises klassifikatsioonis: Austraaliat loetakse omaenda kontinendiks (mandriks) tänu tema suurusele ja eraldiseisvale tektoonilisele plaadile. Gröönimaa on aga suurim maismaatükk, mis klassifitseerub saareks.
Saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km. Põhjapoolseim punkt on maailma põhjapoolseim maismaapunkt Morris Jesupi neem 730 km kaugusel põhjapoolusest (sellest põhja pool on väikesi saari (nt Kaffeklubben) ja vahel ka “ajutisi” kruusasaarekesi, mis võivad ulatuda veel põhjapoolsemale.). Lõunapoolseim punkt on Nunap Isua neem (varasema nimega Farveli neem), mis paikneb ligikaudu Tallinna laiuskraadil.
Statistiline ülevaade:
Pindala: 2 166 086 km²
Võrdlus Eestiga: Gröönimaa on Eestist (45 339 km²) ligikaudu 48 korda suurem.
Võrdlus lähima konkurendiga: Maailma suuruselt teine saar on Uus-Guinea (Indoneesia/Paapua Uus-Guinea). Gröönimaa on Uus-Guineast peaaegu kolm korda suurem.
Koht
Saar
Asukoht
Pindala (km²)
1.
Gröönimaa
Põhja-Ameerika / Arktika
2 166 086
2.
Uus-Guinea
Okeaania
785 753
3.
Borneo
Aasia
748 168
2. Jää domineerimine: Maa, mida pole näha
Gröönimaa suurus on petlik, sest suurem osa sellest on elamiskõlbmatu.
Jääkilp: Ligikaudu 81% saarest on kaetud jääga. See tähendab, et “jäävaba” ala on vaid umbes 410 000 km² (umbes Rootsi suurune ala).
Jää maht: Gröönimaa jääkilp sisaldab umbes 10% kogu maailma mageveevarudest. Kui see kõik sulaks, tõuseks maailmamere tase hinnanguliselt 7 meetrit.
Geoloogiline surve: Jää mass on nii tohutu, et see on surunud saare keskosa maapinna allapoole merepinda, moodustades hiiglasliku kausi.
3. Kas Gröönimaa on Skandinaavia, Põhjala või Arktika?
Gröönimaa asukoht ja poliitiline staatus tekitavad tihti terminoloogilist segadust. Teeme mõisted selgeks:
Kas Gröönimaa on Skandinaavia?
EI. Geograafiliselt ega kultuuriliselt ei ole Gröönimaa osa Skandinaaviast. Skandinaavia moodustavad vaid Rootsi, Norra ja Taani.
Kas Gröönimaa on Põhjamaa (Põhjala)?
JAH. Põhjamaad (Nordic countries) on laiem mõiste, mis hõlmab Skandinaaviat pluss Soomet, Islandit ja nende autonoomseid alasid (sealhulgas Gröönimaad ja Fääri saari). United Nations (un.org) nimetas Põhjamaade hulka ka Eesti, Läti ja Leedu. Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv autonoomne territoorium, mistõttu on ta poliitiliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud Põhjalaga.
Kas Gröönimaa on Antarktika?
EI. See on levinud eksitus nimede sarnasuse tõttu.
Arktika (kus asub Gröönimaa) on põhjapolaarala. See on ookean, mida ümbritseb maismaa.
Antarktika on lõunapolaarala. See on manner, mida ümbritseb ookean. Gröönimaa on Arktika pärl ja inimasustusega piirkond, samas kui Antarktika on asustamata manner lõunapoolusel.
Pealinn: Nuuk Manner: Põhja-Ameerika Ametlik keel: Grööni keel Elanikkond: 56 836 (2024, Maailmapank) Valuuta: Taani kroon Pindala: 2,166 miljonit km²
