Advertisement:

Jüri Ratas: Tänavu tuleb seada teaduses uusi sihte – Eesti kui nutikas digiriik ja PISA liider võiks võtta siin juhtrolli, teha panused rohetehnoloogiate arendamiseks uute tehnoloogiate ja teaduse abil

NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas andis 15. jaanuaril riigikogule iga-aastase ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning rõhutas, et 2020. aasta on uute sihtide seadmise aasta. „Lõppemas on paljud arengukavad ja ettevalmistamisel on uued pikaajalised plaanid. Nende eesseisvate valikutega kirjutame me Eesti järgmise kümnendi eduloo,“ sõnas Ratas oma kõnes.

Peaministri kinnitusel on ilmselge, et teadustulemuste saavutamiseks peab riik tagama teaduse ja innovatsiooni piisava rahastamise ning efektiivse korralduse. „Teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine on valitsuse teadlik eesmärk ja absoluutsummas me seda jätkuvalt täidame. Sellel aastal tõusis teadus- ja arendustegevuse maht riigieelarves enam kui 219 miljoni euroni mulluse 207,6 miljoni euro pealt. Kusjuures täiendav rahastus leiti üldise kokkuhoiusurve tingimustes. Kasvanud on ka teaduskulutuste osakaal – aastal 2018. aastal kasvasid avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,79 protsendini sisekoguproduktist ehk SKPst. Veel aasta varem oli see vaid 0,66 protsenti. Muutus oli seotud nii Euroopa Liidu vahendite aktiivsema kasutuse kui ka riigieelarvelise rahastamise kasvuga,“ märkis peaminister Ratas.

Ratas kõneles, et Eesti teadus on kõigi näitajate järgi maailma tipptasemel ning see mängib üliolulist rolli meie tuleviku kujundamisel. „Euroopal on realistlik saavutada maailmas liidripositsioon keskkonnasõbralike digitehnoloogiate vallas. Eesti kui nutikas digiriik ja PISA liider võiks võtta siin juhtrolli, teha panused rohetehnoloogiate arendamiseks ning otsida võimalusi riigi ja ühiskonna suurte murede lahendamiseks uute tehnoloogiate ja teaduse abil.“

„Tehnoloogia areng toob tulu nii avalikus kui ka erasektoris. Mulle meeldib näide PRIA kaugseirekratist SATIKAS, mille ülesanne on eurotoetuste kontroll. SATIKAS kasutab satelliidi andmeid ning kontrollib, kui pikk kõrs põllul või rannakarjamaal parasjagu on – kas talumees on toetusraha õigesti kasutanud ning oma kohustused õigeaegselt täitnud? See lahendus säästab riigile 650 000 eurot aastas valekasutuse ennetamise tulemusel,“ rääkis peaminister.

Riigi teadus- ja arendustegevuse investeeringutest kõneledes osutas Ratas, et üksi on valitsusel siin keeruline edu saavutada. „Lisaks riigi panusele on esmatähtis, et innovatsioonile ja erasektori uurimis- ning arendustegevusele annavad uue hingamise ka ettevõtjad ise.“

Peaminister tõi välja fakti, et üle-eelmisel aastal märkis kulutusi teadus ja arendustegevusele vaid 238 ettevõtet. „Usun, et siin on järelemõtlemise koht, sest tegutsevaid ettevõtteid on Eestis ju ligikaudu sada tuhat või enam. Seetõttu peaks teadus- ja arendustegevusse panustavaid ettevõtteid olema mitme suurusjärgu võrra rohkem. Tootlikkust saame kasvatada ainult siis, kui ettevõtjad ka ise investeerivad teadus- ja arendustegevusse.“

Kõne täistekst: https://www.valitsus.ee/et/uudised/peaminister-juri-ratase-ettekanne-rii…

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2020 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service