NordenBladet — Kes oskab kõiki maailma keeli? Millised uued käänded on eesti keeles? Mida teha, kui unenäod on võõrkeelsed? Kuidas kõlavad eesti vanasõnad ametnikukeeles? Mida tähendab pisuhänd? Kes on päkapiku lähisugulased Eestis?

Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti-uuringute Tippkeskuse koostöös valminud näitus „Vana, aga vigureid täis“.

Lõppevale eesti keele aastale pühendatud rändnäitus põhineb rahvaluule lühivormidel – vanasõnadel, kõnekäändudel-väljenditel, mõistatustel – ja keelemängudel mütoloogia ainetel. Vanemas kihis on talletunud meie esivanemate arusaamad maailmast, kuid vanad vormid võivad tänapäeva argisuhtluses edasi elada hoopis teistsuguses ja mõnikord vägagi lustakas kuues. Näitus tutvustabki rikkalikke võimalusi, kuidas eesti keelega mängides nautida vana ja luua uut.

Näitus avatakse 18. detsembril kl 10.00 algaval LXIII Kreutzwaldi päevade teaduskonverentsil “Kogudepõhine teadus”.

Näituse on koostanud folkloristid Piret Voolaid ja Mare Kõiva, kujundanud Sander Lillo. Näituse valmimist toetasid Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakond, Eesti Teadusagentuuri institutsionaalne uurimisprojekt IUT 22-5, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus – TK 145).