NordenBladet — 71-aastane soome naine Tuula on juba 4 aastat müünud endist koolimaja kinnistut, mis on korda tehtud, aga millele ei leidu ostjat. Naine on laenulõksus, kuna kinnistu peale on võetud laen, mille maksmine muutub üha raskemaks.

Kokku on Lõuna-Pohjanmaal Kurikkas asuval kinnistul hooneid üle 600 ruutmeetri, enamus neist palkidest. Hinna sees on 2,7 hektari suurune kinnistu, sealhulgas mets. Hind on praegu 80 000 eurot, vahendab Taloussanomat.

Koolimaja kinnistu omaniku Tuula väitel saab selle peaaegu tasuta. Algul oli hind 180 000 eurot. Hind on pidevalt langenud, kuna ostjat pole leitud. Huvilisi on olnud, aga tehinguks pole asi läinud.

On olnud juhtumeid, kus pank pole kinnisvara ostuks laenu andnud ja sinnapaika on asi jäänud. Naine räägib, et on kogu oma hinge pannud endise koolimaja kinnistu kordategemisse. Ta ostis endise Metsäkylä koolimaja 2003. aastal ja 2005. aastaks oli remont tehtud. Remondi peale kulus ligi 150 000 eurot.


Kurikka, Soome

Naine tahtis kinnistule ise elama jääda, aga tervis vedas alt. Tal diagnoositi kasvaja ja ta otsustas kinnistu müüki panna. Haigusest ta paranes, aga oli vahepeal jõudnud osta juba uue elamise, mille samuti ära remontis. Nüüd on vaja maksta ka uue elamise võlga ja seegi ei lähe kaubaks.

Kooli ruumid olid mõned aastad üürile antud, aga üüriraha ei laekunud korralikult ja ruumid rikuti ära. Naine võiks veelgi üürimist kaaluda, aga pigem müüks ta kinnistu ära. Tervis on taas kehvem ja mitmel korral on naine viidud haiglasse. Üheks tervise kehvenemise põhjuseks on depressioon kinnisvara pärast.

Naine tunnistab, et on mitmel korral nutnud, kuna võlad on suured ja pension vaid 900 eurot kuus. Varsti tuleb talv ja on vaja uuesti kütma hakata. Naine tahab korraldada oksjoni, et asi müüdud saaks.

Maapiirkondades on praegu Soomes müügil hulgaliselt kinnisvara väga hea hinnaga. Näiteks samas Lõuna-Pohjanmaal Kauhava vallas on müügis kaks maja 30 000 euroga. Viimase kümne aastaga on maapiirkondades kinnisvara hinnad kukkunud kaks korda. Vanade majade ostmist kardetakse siseõhuprobleemide tõttu.

Maapiirkonnad aga tõenäoliselt päris tühjaks ei jää, kuna sinna soetavad elamisi noored inimesed, kes töötavad kodus ja kasvatavad väikseid lapsi.