NordenBladet — Puhas õhk on midagi, mille üle me siiani oma väikses Eestis uhked oleme, naljaga pooleks on seda nimetatud ka Eesti üheks olulisemaks ekspordiartikliks. Kahjuks saastub keskkond järjest suurema kiirusega, kaasa arvatud õhk.

Teadlased on sunnitud üha enam arendama erinevaid õhupuhastusmeetodeid. Märtsis 2019 ilmus mainekas erialaväljaandes Surfaces and Interfaces TalTechi teadlaste artikkel “Acquisition of O2 adsorption isotherms as thorough characterization of nanocrystalline titanium dioxide photocatalysts” (Hapniku adsorptsiooni isotermid kui põhjalik nanokristalliliste titaandioksiid-fotokatalüsaatorite iseloomustus).

Artikli üks kaasautoritest, TalTech keskkonnatehnoloogia teaduslabori professor Sergei Preis: „Meie sisekliimat, ehk õhku ruumides kus viibime, rikuvad järjest suuremal määral mööblist ja puhastusvahenditest lenduvad toksilised ained. Seega tekitab üha kasvav kemikaalidepõhine tootmine ka vajaduse järjest tõhusamate õhupuhastajate järele“.

Õhupuhastajate olulisim komponent on fotokatalüsaator, mille roll on leida ja kinni püüda meie ruumide sissehingatavas õhus leiduvad arvukad toksilised ühendid. Seni on teadusmaailmas visalt juurdunud seisukoht, et fotokatalüsaatori juures on olulisel kohal päikesevalgus. Hapniku olemasolu peeti seni teisejärguliseks.

Professor Preis: „Tehnikaülikoolis on õhupuhastite fotokatalüsaatorite tööd uuritud viimased 20 aastat. Meie uurimistöö teeb ainulaadseks selle eriline meetod. Nimelt on seni arendatud fotokatalüsaatoreid iseloomustatud lenduvate orgaaniliste ainete adsorptsiooniga Adsorptsioon on protsess, mille käigus kahjulikud gaasilised molekulid kinnituvad tahke keha (adsorbendi) pinnale, kus nad oksüdeeruvad osaliselt või täielikult, muutudes seega kahjutuks. Niimoodi töötabki fotokatalüütiline meetod: kahjulikud molekulid jäävad kinni pinnale, kus tekivad aktiivsed oksüdeerijad (õhuhapnikust ja valgusest), mis hävitavad kokkuvõttes kahjulikud molekulid.
Seni pole hapniku adsorptsioonile eriti tähelepanu pööratud, parimal juhul uuriti vaakumis toimunud hapniku adsorptsiooni. Meie aga tegime oma analüüsid nn tavatingimustes (mitte vaakumis). Sellist analüüsi pole varem tehtud“.

Katsete tulemused lubavad kinnitada, et senise ultraviolettkiirguse kõrval on hapniku osatähtsust fotokatalüsaatorite töös siiani suuresti alatähtsustatud.

„Saame väita, et senine katalüsaatorite iseloomustamise metoodika pole enam ajakohane. Õhupuhastajate fotokatalüsaatori arendamisel on otstarbekas määrata hapniku adsorbeerimisvõimet, mis on üheks väga tähtsaks nanokristalliliste fotokatalüsaatorite kvaliteedinäitajaks lisaks seni kasutatud analüüsidele“ kinnitab Sergei Preis.

Surfaces and Interfaces https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2468023018302815?via%3Dihub

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT