Reklaam:

Tuleva aasta riigieelarve eelnõu läbis teise lugemise

NordenBladet — Riigikogus läbis tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu teise lugemise. Tänasel istungil vaadati läbi laekunud 58 muudatuseettepanekut fraktsioonidelt, Riigikogu liikmetelt ja rahanduskomisjonilt. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 29. november kell 17.15.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin selgitas, et komisjonile laekus kokku 60 muudatusettepanekut. Vabaerakonna fraktsioon tegi 26 ettepanekut, EKRE fraktsioon 16 ja Reformierakonna fraktsioon 10 ettepanekut. Neli Riigikogu liiget tegid samuti oma ettepanekud. Menetluse käigus võttis Vabaerakonna fraktsioon tagasi kolm muudatusettepanekut. Seega esitati kokku 57 muudatusettepanekut. Stalnuhhini sõnul ei leidnud need muudatusettepanekud pärast läbivaatamist toetust, sest katteallikateks pakutud lahendused oleksid muutnud eelarves taotletud proportsioone ja püstitatud eesmärkide saavutamist. Komisjonis ei leidnud põhimõtteliselt toetust vahendite ümberjagamine üürimajade ehitamise, tasuta ühistranspordi ja Eesti Energia investeeringute arvelt. Rahanduskomisjon tegi ühe muudatusettepaneku, milles on koondatud ja arvesse võetud ministeeriumidega koostöös tehtud ettepanekud vahendite ümberjagamise kohta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (RE), Maris Lauri (RE), Külliki Kübarsepp (EVA), Kersti Sarapuu (KE), Krista Aru (EVA), Martin Helme (EKRE), Aivar Sõerd (RE), Laine Randjärv (RE), Olga Ivanova, Toomas Kivimägi (RE), Arto Aas (RE), Urmas Kruuse (RE), Peeter Ernits, Jüri Adams (EVA), Hanno Pevkur (RE), Margus Tsahkna, Lauri Luik (RE), Tiina Kangro, Mati Raidma (RE), Sven Sester (I) ja Andres Herkel (EVA).

Sõnavõtnud saadikud analüüsisid riigieelarve erinevaid aspekte ja tõid välja rea kriitilisi hinnanguid, muuhulgas heideti ette eelarve läbipaistmatust. Sõnavõttude käigus viidati veel Euroopa Komisjoni esitatud seisukohale, mille järgi ei ole tuleva aasta riigieelarve tasakaalus, vaid miinuses 0,7 protsendiga.

Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust. Menetluse käigus arvestati rahanduskomisjoni tehtud ettepanekut.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 47 poolt, vastu 51 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) järgi on riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.

Riigikogu võttis vastu kaheksa seadust

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (662 SE) muudab regulatsioone paindlikumaks, andes ministritele võimalus delegeerida asutuse nimel toimingute ja otsuste tegemine ametnikele. Vabariigi Valitsuse seaduse, planeerimisseaduse ja omandireformi valdkonna seaduste kohaselt on üldjuhul praegu haldusmenetluse ja haldusjärelevalve läbiviijaks valdkonna eest vastutav minister.

Seadusega antakse ministrile õigus volitada riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud haldusülesande täitmine KOV koostööorganile. Kehtiva seadusandluse kohaselt on sellise haldusülesande täitmise õigus riigiasutusel või vastavalt ministri volitusele riigi sihtasutusel. Mitmete regionaalsete toetusprogrammide olemusega sobib aga paremini selle elluviimine KOV tasandil (näiteks kohaliku omaalgatuse programm, hajaasustuse programm).

Maareformi seaduse muudatusega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada Siseministeeriumi piiriäärsete maa-alade erastamiseks seisukoha andmine Siseministeeriumi valitsemisala asutusele (Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet).

Riigisekretäri ametikohale säilitati juriidilise kõrghariduse nõue.

Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur (RE).

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 51, vastu oli 40, erapooletuks jäi 2 saadikut.

Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (651 SE) ühendatakse alates 1. jaanuarist 2019 Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet. Ühendamise kaudu soovitakse tõhustada riiklikku järelevalvet ja suurendada pakutavate teenuste hulka.

Ametite ühendamine lähtub riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites, ametiasutuste arvu vähendamine ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse paranemine. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala allasutuste ühinemise ettevalmistamisega on muudatused 55 seaduses.

Lisaks täiendati Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust sätetega, millega kõrvaldatakse elektrituru ja maagaasi  vastavate direktiivide ebapiisavast ülevõtmisest tingitud puudujäägid Eesti õiguses, mille kohta on Euroopa Komisjon Eesti suhtes alustanud rikkumismenetlust. Avaliku teenistuse seadusesse lisati Konkurentsiameti peadirektori ametiajale täiendav piirang.  Viieaastast ametiaega saab edaspidi pikendada vaid ühe korra. Vabariigi Valitsuse seadusesse lisati välistus, mille järgi ei ole ministril teenistusliku järelevalve õigust Konkurentsiameti üle, kui see puudutab elektrituruseadusest ja maagaasi seadusest tulenevaid ülesandeid.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 84, vastu oli 5, erapooletuks jäi üks saadik.

Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (675 SE) muudab maksumenetluse sujuvamaks ja lahendab praktikas kerkinud probleeme.

Kehtiva õiguse ja kohtupraktika kohaselt võib maksuvõlga sisse nõuda vaid äriühingu juhatuse liikmelt. Edaspidi saab seda nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes äriregistrisse kantud juhatuse liikme varjus tegutsedes on ettevõttele tahtlikult maksuvõla põhjustanud.

Kuna kehtiv regulatsioon võib põhjustada segadust ja tarbetuid vaidlusi maksukontrolli liigi määratlemisel, siis kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need ühtseks maksukontrolli liigiks. Suuremaid põhimõttelisi muudatusi sellega ei kaasne.

Maksu- ja Tolliameti veebilehel hakatakse tulevikus peale maksuvõla andmete avalikustama teavet isikute muude tasumata kohustuste kohta, mis on sissenõutavaks muutunud ja mida amet administreerib. Nendeks on näiteks maksuhalduri määratud sunnirahad, rahatrahvid ja vastutuskohustused. Seni kehtinud 10 euro suuruse maksuvõla avaldamise asemel hakatakse maksuvõlga koos võimalike kõrvalkohustustega avalikustama alates 100 eurost.

Maksuhalduri töö efektiivsemaks muutmise ja maksukohustuslaste kiirema teenindamise huvides sätestatakse seaduses võimalus maksuhalduril väljastada mõningaid haldusakte automaatselt. Maksuhaldurile jääb kontroll ja võimalus vajadusel sekkuda. Töötamise registrisse hakatakse peale muude andmete kandma töötajate ametinimetusi ning töö tegemise asukohta ja määra. Andmed on vajalikud Statistikaametile riikliku statistika kogumiseks.

Raskeveokimaksu seadusesse lisati säte, mille järgi Maanteeametile esitatud andmed on ette nähtud ka Maksu- ja Tolliametile järelevalve teostamiseks ning sätestati Maksu- ja Tolliametile õigus nõuda raskeveoki omanikult või valdajalt Maanteeametile esitatud andmete parandamist, kui omanik või valdaja on liiklusregistrile esitanud valeandmeid ja tasunud ettenähtust vähem raskeveokimaksu. Seaduse kohaselt  ei pea Maksu- ja Tolliamet Haigekassat füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa registreerimisest teavitama, sest andmekogud vahetavad andmeid automaatselt.

Seaduse vastuvõtmist toetas 77, vastu oli 8 ja erapooletuks jäi 3 saadikut.

Valitsuse algatatud ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (678 SE).

Ebaaus konkurents on kehtiva konkurentsiseaduse 7. peatüki tähenduses kõlvatu konkurents. Seadus eraldab kõlvatu konkurentsi regulatsiooni konkurentsiseadusest, kuhu see süstemaatiliselt ei sobi, korrigeerib keeleliselt kõlvatu konkurentsi terminit selliselt, et see ühtiks selle ingliskeelse vastega ning võtab Eesti õigusesse üle ELi ärisaladuse kaitse vastava direktiivi.

Seadus ei muuda sisuliselt kehtivat kõlvatu konkurentsi regulatsiooni muus osas kui ärisaladuse kaitse direktiivist tulenevalt, mille alusel loodud sätted defineerivad ärisaladuse ja selle ebaseadusliku saamise, kasutamise ning avaldamise. Seadus kehtestab ärisaladuse kaitseks täiendavad õiguskaitsevahendid ning õiguse nõuda mittevaralist kahju ja saamata jäänud tulu ka deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul.

Lisaks taastab seadus karistusõigusliku vastutuse kohtumenetluses teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamisele ning laiendab tsiviilkohtumenetluses hagi tagamise regulatsiooni tagatise vastu viisil, et põhjendatud juhtudel peab hageja hagi tagamisel maksma tagatise peale kostja ka kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju ulatuses.

Seadus tagab õigusselguse kohtuistungi avalikkuse piiramisel (kinnine kohtuistung) või asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidmise kohustuse seadmisel ka juhul, kui kohtuistung ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik, tuleb need kohtu otsustused vormistada põhistatud määrusena (s.t mitte protokollilise määrusena), mis on määruskaebuse lahendamise korras vaidlustatavad. Seoses viimati nimetatuga on vajalik kehtetuks tunnistada kriminaalmenetluse seadustiku § 385 punkt 1, mis on seni välistanud kohtuistungi avalikkuse piiramise määruse vaidlustamise. Samuti tuleb kriminaalmenetluse seadustiku § 408 lõikes 5 sätestada, et mõlemad kriminaalmenetluse seadustiku §-s 12 nimetatud määrused (nii lõige 2 kui lõige 41) jõustuvad nende tegemisest, et tagada asjassepuutuvate andmete saladuses hoidmine ka määruskaebuse esitamise tähtaja (15 päeva) vältel ja võimaliku määruskaebuse menetlemise ajal. Sellisel juhul ei takista võimalik määruskaebuse esitamine kriminaalasja edasist menetlemist.

Läbirääkimistel võttis sõna Andres Herkel (EVA).

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74, vastu oli 13, erapooletuks jäi 2 saadikut.

Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ning võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmise seadus (627 SE) muudab kohtulahendi või muu täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse teatud nõuete aegumistähtaega. Praegu aeguvad kõik täitedokumendiga tunnustatud tsiviilõiguse nõuded kümneaastase tähtaja jooksul.

Seadus sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevate nõuete ja kriminaalmenetluse raames esitatud tsiviilhagi alusel väljamõistetud nõuete aegumistähtaeg pikeneb kümnelt aastalt 20-le. Näiteks kui kohtuotsusega on ohvri kasuks välja mõistetud hüvitis kehavigastuse tekitamise eest, siis on tulevikus selle nõude aegumistähtajaks 10 aasta asemel 20 aastat. Muudatuse eesmärk on parandada võlausaldaja õiguslikku positsiooni.

Muude tsiviilõiguse nõuete, näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise nõude või laenulepingust tuleneva nõude aegumistähtajaks jääb 10 aastat.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 86, vastu 6, erapooletuks jäi 2 saadikut.

Maaelukomisjoni algatatud tulumaksuseaduse täiendamise seadus (648 SE) näeb ette jätta erisoodustuse alt välja kulutused, mida tööandja teeb töötajatele tööl käimisega seotud ühistranspordi piletihinna hüvitamiseks. Erand ei kehti taksoveo kohta. Muudatus annab võimaluse tagada töölkäijatele soodsamad tingimused ning toetab kaudselt ka kommertsliinide jätkamist ja olemasoleva liinivõrgustiku toimimist.

Seaduse kohaselt ei maksustata tulumaksuga Euroopa Liidu struktuuritoetusest füüsilisele isikule makstavat toetust kinnistule vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks või kogumismahuti paigaldamiseks. Sätet rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. juunist.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 86 saadikut.

Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus (699 SE) kehtestab intensiivselt gaasi tarbivatele ettevõtjatele maagaasi soodusaktsiisimäära, mis on 11,30 eurot 1000 m3 kohta. Soodustus ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine.

Seadusega jäetakse ära aastateks 2019 ja 2020 planeeritud alkoholi aktsiisimäärade tõus. Sellega vähendatakse täiendavat survet piirikaubanduse hoogustumisele ja sellest tulenevat aktsiisitulu alalaekumist.

Seadusega tehti mitmed tehnilist laadi muudatused ja täpsustati dokumentide vormistamise korda relvajõudude õhusõidukite tankimisel.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 63, vastu 10, erapooletuks jäi 4 saadikut.

Valitsuse algatatud jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli 2009. ja 2013. aasta muudatuste heakskiitmise seadusega (711 SE)  kiidetakse heaks jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise konventsiooni protokolli muudatused.

Nimetatud muudatustega lisati protokolli kaadamise eesmärgil veeldatud süsinikdioksiidi eksportimise ja muude geotehniliste tööde (hetkel vaid ookeani väetamise) läbiviimise reeglid. Protokolli muudatuste sisuline mõju on üleilmne, kuid Eestile on mõju pigem väike.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 67 saadikut.

Riigikogu lõpetas veel seitsme eelnõu teise lugemise

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (660 SE).

Muudatusega korraldatakse ümber keskkonnatasudest laekuva raha liikumine. Edaspidi eraldatakse keskkonnatasudest riigieelarvesse laekunud rahast vastava aasta riigieelarvega kindlaks määratud osa Keskkonnaministeeriumile. Praegu laekuvad keskkonnatasud riigieelarvesse ning sealt kindlaksmääratud ulatuses sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

Muudatus on vajalik, sest rahastuse mahu sätestamine 2009. aastast kehtinud tasumääradega on nüüdseks põhjendamatu ja pigem piirav. Rahastuse mahtu ei saa suuremahulisemate projektide jaoks paindlikult ette planeerida ega vajadusel ka tõsta.

Muudatuse kohaselt ei sõltuks keskkonnakaitseks sihtotstarbeliselt eraldatavad summad enam keskkonnatasude laekumisest ega tasumääradest, vaid selle raha kasutamine kujundataks riigi eelarvestrateegia käigus seatud prioriteetide, keskkonnakaitse vajaduse ning pikaajalise strateegilise vaate alusel.

Muudatusega suurendatakse keskkonnatasudest kohaliku omavalitsuse üksustele laekuva tasu osa, mis puudutab põlevkivi kaevandmaisõiguse, põlevkivi termilise töötlemise ning põlevkivi lend- ja koldetuha kõrvaldamise tasu.

Eelnõuga täiendatakse keskkonnakaitse valdkonna toetamise paragrahvi selliselt, et keskkonnaprogrammi elluviimiseks eraldab Keskkonnaministeerium aastas summa, mille suurus vastab vähemalt eelmisel aastal vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse laekunud rahalisele mahule.

Samuti lõpeks seaduse muudatusega olukord, kus ka Keskkonnaministeerium ja selle haldusala asutused taotlevad KIKist raha oma põhitegevuse kulude, näiteks seire, rahastamiseks. Põhitegevusi rahastatakse edaspidi otse Keskkonnaministeeriumi eelarvest. Seeläbi suureneb haldusala rahastuse läbipaistvus ning väheneb töökoormus. Eelnõuga muudetakse ka atmosfääriõhu kaitse seadust, halduskoostöö seadust ja keskkonnaseire seadust.

Riigikogu liikmete Jaak Madisoni, Kalle Laaneti, Jaanus Karilaidi, Toomas Vitsuti, Raivo Aegi, Uno Kaskpeiti, Valdo Randpere, Külliki Kübarsepa, Margus Tsahkna ja Liisa Oviiri algatatud abipolitseiniku seaduse muutmise seaduse eelnõu (631 SE) näeb ette luua paindlikumad võimalused abipolitseinike kaasamiseks politseitöös.

Eelnõuga ühtlustatakse abipolitseinike õigusi politseinikega, mis annab paremad võimalused kaasata vabatahtlikke, kes on selleks koolitatud, motiveeritud ja kompetentsed.

Eelnõuga antakse abipolitseinikele õigus kasutada indikaatorvahendeid lisaks alkoholijoobe kontrollile ka narko- ja psühhotroopsete ainete osas. Kui kontrollitava näit on positiivne, siis tuleb ta üle anda politseile edasiste menetlustoimingute tegemiseks.

Abipolitseinikel tekib lisaks tulirelva kasutamise õigusele ka elektrišokirelva ehk taseri kasutamise õigus. Selleks peab abipolitseinik läbima vastava koolituse ja väljaõppe.

Eelnõu näeb veel ette, et abipolitseinik saab edaspidi kanda ka politsei vormi, kuid kodaniku jaoks peab ta olema politseist selgesti eristatav.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE).

25.maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv ELi vastav määrus füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta. See tingib ka vajaduse praegu kehtiv riigisisene regulatsioon üle vaadata.

Seni on isikuandmete kaitse õiguse küsimusi reguleerinud üldseadusena isikuandmete kaitse seadus (IKS), millega on üle võetud ELi varasem direktiiv, mis aga tunnistati 25. maist 2018 kehtetuks. Kuigi üldmääruse puhul on tegu ELi otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada, kehtestada ja säilitada üldmääruses sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud küsimusi.

Eesti uus IKS loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele, milles meil on ELi üldmäärusest tulenev diskretsioon. Samuti võetakse uue IKSiga üle ELi direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus õiguskaitseasutuste direktiivi kohta.

Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE).

Alates 25. maist 2018 kehtib Euroopa Liidus isikuandmete kaitse üldmäärus ning selle rakendamiseks tuleb Eesti seadustesse viia sisse vastavad muudatused. Eelnõuga tehakse muudatusi 130 seadusesse.

Eelnõuga ajakohastatakse andmekogude regulatsioone – täiendatakse isikuandmete töötlemise eesmärke ja andmekoosseise, samuti piiratakse andmete säilitamise tähtaega. Andmekogude põhimääruste kehtestamine on viidud võimalusel valitsuse tasandilt ministri pädevusse.

Samuti ühtlustatakse õiguskaitse- ja julgeolekuasutustes ning kaitseväes isikuandmete töötlemise ja andmesubjekti õiguste piiramise alused õiguskaitseasutusi puudutava direktiiviga. Lisaks reguleeritakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) valvatavatel objektidel (nt Kadrioru loss, Toompea loss, Stenbocki maja, ministeeriumite ühishoone jne) külaliste ja teenuse osutajate taustakontrolli tegemist. Selle käigus on inimese kirjalikul nõusolekul PPA-l õigus töödelda tema isikuandmeid näiteks elukoha, karistuste ja välispiiri ületuste kohta, samuti tohib PPA töötaja vajadusel küsida täiendavaid andmeid ja vestelda tööandja või õppeasutusega.

Põhiseaduskomisjon viis sisse muudatused, mille kohaselt haldusasjade numbrid jäävad avalikuks, kohtulahendites on ka edaspidi kirjas initsiaalid, mitte pseudonüümid, ning kriminaalmenetluses on süüdistatavate nimed tulevikuski avalikud.

Muudeti ligipääsupiirangut surnud inimese andmetele. Kui algses eelnõus oli 30-aastane piirang, siis muudatusettepaneku järgi võib surnu andmeid töödelda kümme aastat pärast surma.

Komisjon viis eelnõudesse sisse teisigi muudatusi. Ühe muudatuse järgi tuleb avalikus kohas pildistamisest ja filmimisest teada anda nii, et see oleks arusaadav ja enda jäädvustamist saaks soovi korral vältida.

Seaduse jõustumisel tuleb uuendada 81 riikliku andmekogu põhimääruseid. Uuenenud isikuandmete regulatsioonide rakendamine toob riigile kaasa kulusid. Hinnanguliselt vajavad nelja ministeeriumi haldusalas andmekogud täiendavaid IT-arendusi kokku 860 000 euro ulatuses seoses logitöötlussüsteemi, andmete kustutamise ja pseudonüümimise funktsionaalsustega, samuti serveriparkide nõuetele vastavusse viimisega.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (698 SE) näeb ette anda Eesti Haigekassale üle ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi ning tervise- ja tööministri määruses nimetatud, rahvatervise kaitsega seotud tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustus.

Eelnõus sätestatud tervishoiuteenuste eest tasumise kohustuse üleminek Eesti Haigekassale tuleneb 2017. aastal tehtud tervishoiu rahastamise otsustest ja 2017. aasta detsembris Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusest. Üleminekuga on juba arvestatud Eesti Haigekassa eelarvesse laekuva riigieelarvelise eraldise arvutamisel.

Rahastamise korra muutmine eeldab ka rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse, psühhiaatrilise abi seaduse ning surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmist nende tervishoiuteenuste osas, mida kehtiva korra kohaselt hüvitatakse kindlustamata inimestele samuti riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.

Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (626 SE) järgi tuleb kõigil kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist tööpraktika ja sooritada eestikeelne teooriaeksam.

Eelnõu näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi. Uus kord on läbipaistvam ja õigusselgem ning tõhustab järelevalvet.

Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad eelnõu järgi osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja eestikeelset teooriaeksamit. Märgiti, et aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 ja õena tööle asumiseks 1–2 kolmandatest riikidest pärit inimest.

Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Eelnõu järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.

Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõuga (657 SE) tahetakse muuta psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja elukvaliteeti toetavate erihoolekandeteenuste saamise teekond lühemaks ja selgemaks nii teenuste kasutajatele kui ka korraldajatele. Samuti luuakse teenustele suunamise ja teenuste osutamise ühtlane korraldussüsteem. Eelnõuga tahetakse tagada psüühikahäirega abivajavatele täisealistele nende tegelikule toetusvajadusele vastav abi, et ennetada inimese toimetuleku ja elukvaliteedi halvenemist. Eelnõu eesmärk on tagada vajaduspõhise ja paindliku erihoolekandeteenuse osutamine, milleks tuuakse erihoolekandeteenuse vajaduse hindamine ja inimese nõustamine Sotsiaalkindlustusameti juurde.

Riigikogu lõpetas 13 eelnõu esimese lugemise

Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (750 SE) kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse (panga) emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses.

Eelnõuga ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Lisaks täiendatakse pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse Tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.

Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.

Eelnõuga suurendatakse finantsstabiilsust ning tagatakse finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ning turu jätkusuutlik toimimine.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine“ eelnõu (751 OE) näeb ette asendada Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapital.

Seletuskirjas märgitakse, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega EL-ist tuleb asendada Ühendkuningriigi osa Euroopa Investeerimispanga kapitalis ülejäänud liikmesriikide osadega. Kui see tegemata jätta, väheneks panga võimekus laenata, samuti satuks ohtu panga AAA krediidireiting, mis võimaldab laenata madalama intressimääraga.

Otsusega volitab Riigikogu rahandusministrit Euroopa Investeerimispanga juhatajate nõukogus hääletama uue kapitalijaotuse poolt. Uue kapitalijaotuse kohaselt asendavad liikmesriigid proportsionaalselt Ühendkuningriigi osa panga kapitalis. Eesti märgitud kapital suureneb 173 020 000 eurolt 206 248 240 euroni. Eesti sissemakstav kapital suureneb 2 963 711 euro võrra kokku 18 395 811 euroni. Otsest rahalist kohustust ei kaasne, sest sissemakstav osa kasvab Euroopa Investeerimispanga varasemate aastate kasumist tekkinud reservide arvelt. Otsus vajab Riigikogu heakskiitu, kuna Eesti riigi kaudne varaline kohustus suureneb.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (744 OE) näeb ette kasutada vajaduse korral Kaitseväe kuni 50 kaitseväelast NATO või selle liikmesriigi, ELi või ÜRO juhitaval ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldataval sõjalisel operatsioonil või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas oleval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esmakordsel panustamisel. Sellise mandaadi andmine tuleneb vajadusest võimalikult paindlikult reageerida kiiresti eskaleeruda võivale olukorrale, näiteks kui Eesti julgeolekupoliitiline huvi nõuab Kaitseväe üksuste kiiret lähetamist operatsioonile, mis ei mahu muude riigikaitseseaduses sätestatud kiiret reageerimist võimaldavate erandite alla (nt NATO reageerimisjõudude koosseisus osalemine). 2018. aastal panustas Eesti samuti kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (748 OE) näeb ette osaleda kuni viie kaitseväelasega NATO missioonil NMI (NATO Mission Iraq) Iraagis.

Uus mittelahinguline väljaõppe- ja kaitsevõime ülesehitamise toetamise missioon loodi tänavu 11.-12. juulil NATO tippkohtumisel Brüsselis. Selle aluseks on Iraagi valitsuse palve osutada lisatoetust valitsuse jõupingutustele stabiliseerida riiki ning võidelda terrorismiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR Med/Sophia“ eelnõu (745 OE) näeb ette panustada kuni kuue kaitseväelasega operatsiooni EUNAVFOR Med/Sophia. EUNAVFOR Med/Sophia ülesanne on piirata Liibüa rannikul tegutsevate inimkaubitsejate liikumisvabadust ning tuvastada, hõivata ja hävitada alused ja muu vara, mida kasutatakse või on kahtlus, et seda kasutatakse isikute ebaseaduslikuks üle piiri toimetamiseks või inimkaubanduseks. Eesti alustas operatsioonil osalemist 2015. aasta augustis ning jätkab osalemist ka järgmisel aastal.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (739 OE) näeb ette osalemise kuni kuue kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamismissioonil Lähis-Idas ka aastal 2019. Tegevuspiirkond on Lähis-Ida, täpsemalt Iisrael, Egiptus, Liibanon ja Süüria. Eesti sõjalised vaatlejad osalevad missiooni koosseisus alates 1997. aastast. 2014. aastast suurendati Riigikogu otsusega Eesti panust missioonil kuni kuue kaitseväelaseni.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus“ eelnõu (738 OE) näeb ette osalemise kuni 52 kaitseväelasega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) reageerimisjõudude (NRF) koosseisus. Eesti on varem panustanud NRFi NATO alaliste mereväeüksuste (NATO Standing Naval Forces − SNF) koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaeva ning miinitõrjelaevadega, demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksuste, erivägede, liikumise koordineerimise üksuse, staabiohvitseride ning koos teiste Balti riikidega NRF-14 koosseisu ühise jalaväepataljoniga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (747 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav ISILi vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärgiks on ISILi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda nii Iraagis kui ka piirkonnas laiemalt. Eesti osalemine operatsioonil Inherent Resolve algas augustis 2016.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismismissioonil Afganistanis“ eelnõu (743 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni 46 kaitseväelasega NATO juhitaval väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis. Eesti on osalenud NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude ISAF (International Security Assistance Force) operatsioonil Afganistanis 11 aastat (2003−2014) ning plaanib jätkata liitlaskohustuste täitmist NATO juhitud väljaõppe- ja nõustamismissioonil senises mahus.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni rahutagamismissioonil Malis“ eelnõu (746 OE) näeb ette osaleda jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis (EUTM Mali) ja jätkuvalt kuni kümne kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahutagamis missiooni Malis (MINUSMA). Eesti panus EUTM Mali missiooni on oluline, sest Eesti riigi üks prioriteet on osaleda ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisel ning arendada koostööd strateegiliste liitlastega. Mali missioonist on kujunenud ELi üks tähtsamatest sõjalistest operatsioonidest. Eesti kaitseväelaste osalemine ÜRO operatsioonidel aitab tugevdada Eesti panust ÜRO tegevusse rahu kindlustamisel.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (740 OE) näeb ette osalemise kuni 24 kaitseväelasega Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force – JEF) koosseisus. JEF on Ühendkuningriigi algatatud, omanduses ja juhitav ning teiste riikide liikmesusega tahtekoalitsioon. Eesti jaoks oli liitumine JEFiga loomulik jätk väga heale, lähedasele ja pikaajalisele kahepoolsele poliitilisele ning sõjalisele sidemele Ühendkuningriigiga.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis“ eelnõu (741 OE) näeb ette osalemise kuni 50 kaitseväelasega Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil „Barkhane“ Malis. Eesti kaitsepoliitika huvi on toetada stabiilset julgeolekukeskkonda üleilmselt ja Euroopa riikide solidaarset panustamist Euroopat mõjutavate ohtude vastases võitluses ning seda võimalusel nende tekkekohas. Alates augustist 2018 osaleb Eesti operatsioonil kokku kuni 50 kaitseväelasega.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis“ eelnõu (742 OE) näeb ette osalemise kuni kolme kaitseväelasega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) missioonil UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon). Eesti osales UNIFILis aastatel 1996–1997, mil panustati rahuvalvekompaniiga (135 kaitseväelast). Alates 2015. aasta kevadest kuni 2018. aasta sügiseni panustas Eesti jalaväerühma ja toetuselemendiga Soome ja Iiri ühispataljoni koosseisus UNIFILis Liibanonis. Ettepanek on jätkata missioonil osalemist senise 50 kaitseväelase asemel kuni kolme kaitseväelasega.

Rahanduskomisjoni ettepanekul arvati istungi päevakorrast välja valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) teine lugemine.

 

Allikas: Eesti Riigikogu

 


Tags assigned to this article:
Eestiriigikogu

error:
Copyright © NordenBladet 2008-2018 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee