NordenBladet — Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse viis eelnõu.

Põhiseaduskomisjoni 3. aprillil algatatud õiguskantsleri seaduse täiendamise seaduse eelnõu (609 SE).

Eelnõuga määratakse õiguskantsler Eestile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitjaks, laiemalt tagatakse Eestis tõhusam inimõiguste, s.h puuetega inimeste õiguste kaitse.

Eelnõu lähtub ÜRO Peaassamblee 20.  jaanuari 1993. aasta resolutsioonist, millega võeti vastu nn Pariisi printsiibid. Need panevad liikmesriikidele kohustuse luua riiklik  inimõiguste asutus lähtudes resolutsioonis sõnastatud tingimustest. Seletuskirjas märgitakse, et Eesti pole siiani erinevatel, peamiselt administratiivsetel põhjustel selle asutuse loomise kohustust täitnud. Välisministeerium peab oluliseks ja vajalikuks seesuguse puudujäägi kõrvaldamist. Ministeeriumi hinnangul vastab nn Pariisi printsiipidele Eestis enim õiguskantsleri institutsioon. Õiguskantsler on nõus ja valmis täitma riikliku inimõiguste asutuse ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Reformierakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine eelnõu (605 OE).

Eelnõu näeb ette nimetada Kalle Laaneti asemel erikomisjoni liikmeks Hanno Pevkur. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil algatatud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja tema liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelise lepingu, millega muudetakse kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut” ratifitseerimise seaduse eelnõu (606 SE).

Eelnõu näeb ette ratifitseerida nimetatud kaubandus-, arengu ja koostöölepingu muudatused. Muudatused on valitsus heaks kiitnud 2008. aasta juulis ja neile kirjutas Eesti alla 2. juulil 2009.

Koostöölepingu eesmärk on tugevdada lepinguosaliste koostööd mitmes valdkonnas: elavdada lepinguosaliste suhtlemist, toetada Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piirkondlikku koostööd. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon.

Valitsuse 2. aprillil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (607 SE).

Eelnõu annab võimaluse hakata piirama kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatele väljastatud õiguste ja lubade kehtivust ning väljastamist. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet saavad hakata kohtult taotlema mootorsõiduki juhtimise õiguse, väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse, relvaloa, relva soetamisloa, kalastuskaardi ning jahipidamisõiguse kehtivuse või väljastamise peatamist. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Valitsuse 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse “Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis” eelnõu (608 OE).

Eelnõu võimaldab kasutada Kaitseväe kuni 50 tegevväelast kuni 2018. aasta 31. detsembrini Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis. Kaitseväe isikkoosseisu ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 100 tegevväelaseni ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate tegevväelaste saabumisest Malisse.

Prantsusmaa on Eestile edastanud 17. jaanuaril 2018 ametliku kutse osaleda Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Mali Vabariigis. Kutse eel ja järel on arutatud Eesti võimalikku osalemist Eesti ning Prantsusmaa kõrgetasemelistel poliitilistel kohtumistel ja kaitseministeeriumite ning kaitsevägede vahelistel konsultatsioonidel. Taotlus lähtub vajadusest panustada Euroopa lõuna suunaliste väljakutsete lahendamisse.  Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Allikas: Eesti Riigikogu