NordenBladet — Jõulude eel kaitsti Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval kaks loomepõhist doktoritööd, mis visuaal- ja performatiivse kunsti vahenditega uurisid nii autori enese loomingut kui ka selle taustaks olevaid ühiskondlikke nähtuseid. Mõlema autoriks on pikalt tegutsenud ja tuntud tegevkunstnik, kuid kunsti ja teadust on neis põimitud kahel väga erineval moel.

22. detsembril 2017 tuli kaitsmisele Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö „Naine kui kangelane“, juhendajateks dr Tiina Ann Kirss ja prof dr Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia), konsultant Marko Mäetamm. Eelretsensendid: dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum), dr Margus Ott (Tallinna Ülikool). Oponent: dr Eve Annuk.

Roots võttis oma väitekirjas „Naine kui kangelane“ vaatluse alla soorollid ning küsis, „kuidas saaksime ühiskonnas, mis näeb naisi pigem ohvrirollis, tõlgendada naist kangelasena, vältides tema objektistamist ja üleseksualiseerimist. Väitekiri hõlmab muuhulgas traktoristi, kombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani ning kulturisti ja amatsooni Maria Watteli juhtumiuuringuid, mille abil vaadeldakse naise kui kangelase enesereflektsiooni“.

Nendest teemadest võrsusid ka Roots’i kolm isiknäitust ja kaudsemalt enamik tema kunstiloomingust. Doktoritöö kaitsmisel leidis esmakordselt aset performance.

Roots jõudis teemaga “Naistraktorist – poeetiline kangelane” võitjate sekka ka Teaduste Akadeemia korraldatud Eesti noorteadlaste kolme minuti loengute konkursi finaalis 2017 oktoobris.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav EKA lõputööde keskkonnas ENTU: https://eka.entu.ee/shared/428856/2tguiIhsY1XhJ4YV2tCTI2MgbOkMkBrdAwMGXOTFDqHfoAVJxaNmxhT2bfoUlosA.

20. detsembril 2017 kaitses Erki Kasemets doktoritöö „Väljaspool tavalist. Pidu, prügi ja polügoonteater”. Tema juhendajad olid dr Juha Varto, dr Aili Aarelaid ja dr Liina Unt. Eelretsensendid: dr Luule Epner (Tallinna Ülikool) ja dr Anu Allas (Eesti Kunstimuuseum). Oponent: dr Luule Epner.

Oma kolme kunstiprojekti kaudu tegeleb Kasemets kunstniku-uurimuses süvitsimineva enesereflektsiooniga, eesmärgiga „tajuda ja kirjeldada autori minataju kooshoidvat horisonti kui kõige laiemat taustsüsteemi“. Brikolaaži meetodil on autor kõigepealt komponeerinud oma etenduskunstiga suhestuvad teosed, kuid väitekirjas loonud sellest endale abivahendi ka loomingu analüüsimise tarbeks.

Kasemets testis väitekirjas niisiis enese loomingu näitel brikolöörliku loome- ja uurimisviisi võimalusi: „Maatriksi abil on võimalik luua erinevaid tõlgenduskooslusi ja näha seal ilmnemas elementidevahelisi seoseid. Tabelikooslusi on võimalik genereerida lõputult ja ringlevalt, tähendused avalduvad igal korral iselaadsete assotsiatsioonidena.“

Doktoritöö täistekst on kättesaadav EKA lõputööde keskkonnas ENTU: https://eka.entu.ee/shared/428855/YrBRPVkzesdFUtIZGeexOMWh0sZhYaY9YlKGAbDlFX5TP1MY4TqEOE59cR4TahHS.

 

Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT