NordenBladet — Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil süsteemi üle, mis annaks sotsiaaltöötajatele õiguse saada infot abi vajavate noorte kohta, eesmärgiga aidata neil haridusteed jätkata ja tööle asuda.
Komisjoni esimees Helmen Kütt märkis, et kuna töötus noorte hulgas on kaks korda suurem kui töötus keskmiselt ja vaid kolmandik töötuid noori jõuab Töötukassasse, siis on kahtlemata tegu positiivse ja hädavajaliku eelnõuga, millest võidavad noored, nende pered ja ka kohalikud omavalitsused. „Mitteõppiv ja -töötav noor on oma vanematele ja perele mure ja kulu. Kuluks muutub ta tulevikus ka kohalikule omavalitsusele, kuid kulud on väiksemad, kui noorega kohe tegeleda,“ rõhutas Kütt.
Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm juhtis tähelepanu, et noorte õppima või tööle naasmine on oluline eesmärk, kuid plaanitava süsteemi puhul on oluline, et noortele jääks võimalus keelata oma andmete töötlemine, abist loobuda ning isikuandmete turvalisus peab olema tagatud. „Omavalitsused vajavad lisaülesannete täitmiseks riigilt ka lisaraha,“ sõnas Haukanõmm.
Istungil juhiti tähelepanu, et noorte vähesel haridusel ja töötusel on pikaajalised ning laiaulatuslikud isiklikud ja sotsiaalmajanduslikud mõjud, kuid praegu pole omavalitsused sotsiaalselt haavatavatest noortest piisavalt teadlikud. Märgiti, et plaanitav seadusemuudatus võimaldab kohalikul omavalitsusel pakkuda noortele ennetavat abi.
Noorte aitamiseks töötatakse välja IT-lahendus, mille abil kuvatakse kohaliku omavalitsuse juhtumikorraldajale nimekiri potentsiaalselt tuge vajavatest noortest koos kontaktandmetega. Seda aga vaid juhul, kui näiteks sotsiaaltöötaja on selleks soovi avaldanud ja kinnitanud, et asub abi vajavate noortega tegelema. Nii saab omavalitsus tuvastada oma piirkonnas elava 16–26-aastase noore abivajaduse ja pakkuda talle proaktiivselt tuge haridusse ja tööturule naasmisel. Noorel on õigus sotsiaaltöötajale kohe öelda, et ta ei soovi abi ega oma isikuandmete töötlemist, misjärel isikuandmed kustutatakse.
Istungist võttis osa tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Ta selgitas, et ministeerium on konsulteerinud ka Õiguskantsleri ja Andmekaitse Inspektsiooniga, kellega koostöös on jõutud praegu plaanitava lahenduseni. Ministri sõnul on esmalt kavas viies omavalitsuses läbi viia pilootprojekt, et 2020. aastaks välja selgitada, kas süsteem on põhjendatud ja kas selle võiks kasutusele võtta üle Eesti.
Komisjon otsustas saata sotsiaalhoolekande seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (558 SE) Riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 17. jaanuaril.
Allikas: Eesti Riigikogu