NordenBladet — Hiljuti kaitses Ruth Tomson TTÜ tervisetehnoloogiate instituudis doktoritööd “Uureal ja kreatiniinil põhinevad parameetrid neeruasendusravi optilises monitooringus: patsiendi lihasmassi ja uurea tagasilöögi efekti hindamine” (Urea- and Creatinine-Based Parameters in the Optical Monitoring of Dialysis: The Case of Lean Body Mass and Urea Rebound Assessment).
Meditsiiniteaduse hoogsa arenguga koos on palju märkimisväärseid muutusi läbi teinud ka tänapäeva neeruasendusravi. Kahetsusväärselt pole aga sellega võrdeliselt vähenenud patsientide haigestumus ja suremus. Sel aastal avaldatud Maailma Tervishoiuorganisatsiooni poolt tunnustatud Global Burden of Disease (GBD) uuringu põhjal on üldistest mittenakkuslikest haigustest (nt südame-veresoonkonna haigused jm) põhjustatud riski elulemusele suudetud küll pidurdada, kuid neeruhaiguste laastav mõju paraku kasvab jätkuvalt kogu maailmas. Seega vajab see valdkond neeruasendusravi patsientide elukvaliteedi parandamiseks ikka veel tublisti uurimist ja arendamist.
Kaitstud doktoritöö juhendaja, TTÜ tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin: „Seadsime doktoritöö eesmärgiks uurida neeruasendusravi optilise monitooringu meetodi uusi rakendamise võimalusi. Doktoritöö käigus viidi läbi eksperimentaalne uurimistöö Tallinnas ja Linköpingis ning sellega kogutud andmete põhjal leiti, et optilise monitooringu meetodi rakendamine neeruasendusravi patsientide lihasmassi muutuste ja dialüüsijärgse uurea (karbamiidi, ehk kusiaine) tagasilöögi efekti hindamiseks pakub tunduvalt kiiremat, lihtsamat ja vähem ressursi vajavat alternatiivi, kui senikasutatud meetodid“.
Kuna alatoitumus on üks teguritest, millega seostatakse neeruasendusravi vajavate, ehk dialüüsipatsientide haigestumust ja suremust, soovitatakse regulaarselt hinnata haigete toitumisseisundit.
Ühe meetodina kasutatakse selle hindamiseks kreatiniini põhjal määratavat lihasmassi. Kahjuks on see meetod patsiendile jätkuvalt väga koormav ning ei pruugi anda täpseid meditsiinilisi tulemusi. Tavapraktika eeldab uriini ja heitdialüsaadi kogumist või röntgenkiirgusega läbivalgustamist, olles samas mõjutatud vedelikuhulgast patsientide kudedes. Seevastu optilise meetodi eelisteks saab pidada asjaolu, et erinevalt senistest praktikatest võimaldab see järjepidevat lihasmassi muutuste jälgimist, olemata mõjutatud vedeliku hulgast patsiendi kudedes.
„Leidsime, et kreatiniini eemaldamist raviprotseduuri ajal on võimalik ka hinnata, kasutades UV-kiirguse sumbuvust heitdialüsaadis teatud lainepikkusel. Sarnaselt saab hinnata ka dialüüsijärgset tagasilöögi efekti, mis omakorda on oluline neeruasendusravi õnnestumise indikaator,“ selgitab professor Fridolin.
Viimase parameetri optilise hindamise tugevateks eelisteks on, et puudub nn traditsiooniline tunniajane ooteaeg dialüüsijärgse vereproovi võtmiseks, samas vähendab reaalajas toimuv monitooring oluliselt võimalikke mõõtevigu.
„Julgeme kinnitada, et meetod omab potentsiaali jälgimaks senisest tunduvalt tõhusamalt neerupuudulikkusega patsiendi lihasmassi ning uurea tagasilöögi efekti, lisamata samas töökoormust meditsiinipersonalile“, kinnitab Ivo Fridolin.
Doktoritöö juhendajad olid professor Ivo Fridolin ja vanemteadurid Fredrik Uhlin ning Merike Luman TTÜst.
Oponendid olid dotsendid Daniel Schneditz (Grazi Meditsiiniülikool) ja ?ukasz Tymecki (Varssavi Ülikool).
Doktoritöö on avaldatud raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?7744
Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT