NordenBladet – Külmas keskkonnas ellujäämine taandub kehasoojuse säilitamisele. Sinu keha on nagu ahi – sa pead seda kütma (toit/vesi) ja soojust isoleerima (riietus/varjualune).

1. Riietumine: Kihiline süsteem on elu ja surma küsimus

Kõige olulisem reegel: Väldi puuvilla! Puuvill imab niiskust, kaotab märjana oma soojapidavuse ja jahutab keha 25 korda kiiremini kui õhk.

Kasuta kolme kihi süsteemi:

  • Aluskiht (Niiskuse juhtimine): Sünteetiline termopesu või meriinovill. Selle eesmärk on juhtida higi nahalt eemale järgmistesse kihtidesse. Kuiv nahk = soe nahk.

  • Vahekiht (Isolatsioon): Fliis, villane kampsun või sulejope. See kiht püüab kinni keha poolt toodetud sooja õhu.

  • Pealiskiht (Kaitse): Tuule- ja veekindel jope (nt Gore-Tex). See kaitseb tuulejahutuse eest, mis võib tajutavat temperatuuri drastiliselt alandada.

Nipp: Kui hakkad liikuma ja tunned, et hakkab palav, võta kohe üks kiht vähemaks. Higistamine on külmas ohtlik, sest märg riie külmub hiljem seljas.

2. Külmakahjustuste ennetamine ja ravi

Külm ründab keha kahel rindel: üldine jahtumine (hüpotermia) ja lokaalne külmumine (külmanäpistus).

Hüpotermia (Alajahtumine)

See tekib, kui keha sisetemperatuur langeb.

  • Sümptomid: Kontrollimatud külmavärinad, kohmakus (“kohmakad käed”), segane kõne, unisus.

  • Mida teha:

    • Lõpeta liikumine ja otsi varju tuule eest.

    • Vaheta märjad riided kuivade vastu.

    • Soojenda inimest kehasoojusega (nt teki all).

    • Anna sooja (mitte tulist!) magusat jooki. Alkohol on rangelt keelatud, sest see laiendab veresooni ja kiirendab soojakadu.

Külmanäpistus (Frostbite)

Tekib tavaliselt ninal, põskedel, sõrmedel ja varvastel.

  • Sümptomid: Nahk muutub kahvatuks, vahajaks ja tuimaks. Võib tekkida torkiv valu.

  • Mida teha:

    • Soojenda kohta naha vastas (nt pane külmunud sõrmed kaenlaauku või reite vahele).

    • Ära kunagi hõõru külmunud kohta lumega ega kätega! See tekitab koekahjustusi.

    • Ära soojenda jäset lõkke ääres, kuna tuim nahk ei tunne kuumust ja võid saada põletushaavu.

3. Mida teha pärast jääkülma vette kukkumist

See on kõige kriitilisem stsenaarium. Sul on tegutsemiseks aega vähem, kui arvad.

I faas: Külmašokk (Esimesed 1-2 minutit)

Vette kukkudes tekib automaatne ahhetamisrefleks.

  • Ära satu paanikasse. Püüa mitte vett sisse hingata.

  • Keskendu ainult hingamise kontrolli alla saamisele. Sa ei suuda ujuda ega mõelda enne, kui hingamine on rahunenud.

II faas: Tegutsemisvõime (Järgmised 10 minutit)

Sul on umbes 10 minutit aega, enne kui lihased kangeks jäävad ja sa ei suuda enam käsi liigutada.

  1. Pööra end tuldud teed tagasi. Jää on seal tõenäoliselt tugevam.

  2. Löö jalgadega. Proovi saada keha võimalikult horisontaalseks veepinnal.

  3. Tõmba end kätega jääle, samal ajal jalgadega “ujudes”. Ära ürita püsti tõusta!

  4. Veere. Kui oled jää peal, ära tõuse püsti. Rulli end august eemale, et jaotada keharaskust.

III faas: Pärast veest väljumist

Nüüd algab võistlus hüpotermiaga.

  • Vääna riided välja. Isegi niisked riided on paremad kui tilkuvad.

  • Lumi kuivatab. Värskes puuderlumes püherdamine võib aidata vett riietest välja imada (lumi toimib nagu käsn).

  • Liigu. Kui sul ei ole võimalik kohe tuld teha või sooja ruumi minna, pead liikuma, et toota kehasoojust. Ära jää seisma.

4. Vee tarbimine ja toitumine

Külmas ei tunne inimene janu, kuid dehüdratsioon kiirendab alajahtumist.

  • Joo vett regulaarselt. Uriin peab olema hele. Tume uriin on ohumärk.

  • Ära söö lund! Lume sulatamine kehasoojusega kulutab tohutult energiat ja jahutab sind seestpoolt. Sulata lumi alati enne joomist (pudelis jope all või lõkkel).

  • Söö rasvast ja magusat. Rasv annab pikaajalist energiat ja aitab kehal sooja toota.

5. Psühholoogia: Ellujääja mõtteviis

Arktikas tapab allaandmine.

  • Säilita rutiin. Tee väikeseid ülesandeid (korja puid, paranda varustust).

  • STOP-reegel: Kui eksid ära, siis:

    • Sit (Istu) – rahune maha.

    • Think (Mõtle) – analüüsi olukorda.

    • Observe (Vaatle) – hinda ressursse ja ümbrust.

    • Plan (Planeeri) – tee tegevusplaan.

Avafoto: NordenBladet

Loe lisaks:
Ellujäämise ABC: kuidas (eksinuna) elada üle öö külmas ja kottpimedas lumises metsas