NordenBladet — Soomes on üle viie aasta tugevaim gripihooaeg. Gripi seireperioodi alguseks loetakse 40. nädal ehk septembri ja oktoobri vahetus. Terviseameti nakkushaiguste registri andmetel on Soomes alates oktoobri algusest laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 16 200 gripijuhtumi. Ainuüksi sel aastal on laboratoorsete analüüsidega kinnitatud üle 14 700 haigusjuhu, vahendab Ilta-Sanomat.
Viimati registreeriti suuremaid numbreid 2018. aasta oktoobrist 2019. aasta septembrini, mil registreeriti 18 500 kinnitatud gripijuhtu.
Gripijuhtumeid on juba registreeritud rohkem kui kahel eelmisel hooajal, kuigi oleme alles 15. nädalal, ütleb terviseameti juhtivekspert Niina Ikonen.
Ikonen märgib, et käesolev gripihooaeg erineb kahest eelmisest selle poolest, et epideemia kõrgaeg on olnud alles veebruaris-märtsis.
Kahel eelmisel hooajal saabus epideemia kõrgaeg erakordselt vara, aastavahetuse paiku nädalatel 51 ja 52. Sel hooajal on epideemia haripunkt langenud veebruarisse-märtsi, ütleb Ikonen.
Kahel viimasel hooajal langes ka tipp kiirelt, mis on selgelt näha ka nakkushaiguste registrile edastatud arvudel. 2023. aasta märtsis teatati registrisse kokku 1227 ja 2024. aasta märtsis 1005 gripijuhtumit. Käesoleva 2025. aasta märtsis teatati 6217 juhtumist.
Sel hooajal algas gripiepideemia aeglaselt, kuni veebruaris hakkas haigestumiste arv järsult tõusma. Veebruari keskpaigast märtsi lõpuni on igal nädalal registreeritud üle tuhande haigusjuhtumi, ütleb Ikonen.
Ikoneni andmetel hakkas gripisituatsioon kerget langust näitama aprilli esimesel nädalal. Ikonen rõhutab, et hinnang ei ole täiesti usaldusväärne, kuna nädalavahetuse tõttu võivad teatatud juhtumid viibida.
Juhtude arv on hakanud veidi langema, kuid mitte väga järsult. Gripi aktiivsus veidi väheneb, kuid on endiselt kõrgel tasemel peaaegu kogu riigis, sõnab ta.
Aprill on veel gripikuu, nii et Ikoneni hinnangul võib see hooaeg jõuda samade numbriteni kui hooajal 2018–19.
Kõigi aegade gripirekord aga ohus ei ole. 2017. aasta oktoobrist 2018. aasta septembrini registreeriti Soomes koguni 38 000 laboratoorselt kinnitatud gripijuhtu.
See oli väga karm epideemiaperiood. Sel ajal teatati igal nädalal 3500–3600 uuest haigusjuhtumist. Sel ajal oli palju nii A- kui ka B-gripiviiruste põhjustatud nakatumisi. Eeskätt B-gripi epideemia oli erakordselt tugev, kuna A-gripi nakatumisi registreeriti vähem kui B-tüüpi. Tegemist oli väga erandliku B-gripihooajaga, meenutab Ikonen.
Ikoneni andmetel pole selget põhjust, miks gripiepideemia on praegu tugevam, kui see on olnud pikka aega. Epideemia algus, kestus ja intensiivsus varieeruvad hooajaliselt. Lisaks on gripiviiruste erinevad A-gripi alatüübid, mille levimus varieerub hooajaliselt.
Viirus ka muteerub, mis tähendab, et see mõjutab ka seda, kui hästi kaitseb vaktsiin epideemia ajal ringlevate viiruste eest.
Tänavune epideemia on varasemate hooaegadega võrreldes pikemaajalisem ja selle langus toimub tõenäoliselt hiljem kevadel, ütleb Ikonen.
Ikonen tuletab meelde, et gripi – nagu ka kõigi teiste hingamisteede nakkushaiguste – vastu võitlemisel on võtmeroll kodanike enda tegevusel: oluline on meeles pidada õiget käte- ja köhahügieeni ning eelkõige jääda haigena koju ning haigena mitte välja minna, kui see pole vältimatu.